Tagastamisnõuete uurimine

Tagasimaksmine tasu puudumise tõttu

Tsiviilseadustiku^[1] kohaselt peab teenuse saaja olema teadlik sellest, et teenuse osutamine toimus hilisema tasu saamise ootuses.

Üldiselt tekib selline nõue seadustiku paragrahvi 1435 kohaselt siis, kui tehingu aluseks olnud asjaolud lakkavad olemast. Kui tehing on puhtalt teenusepõhine, reguleerib seda seadustiku paragrahv 1152.

On üldtunnustatud õiguspraktika, et vastavalt seadustiku paragrahvis 1152 sätestatud põhimõttele on lepingulise kohustuse täitmise saaja, mida ei saa tühistada, kohustatud teisele poolele asjakohast tasu maksma. See ei ole vajalik, kui saaja ei oota tasu teenuse eest.

Seega, kui teenust osutatakse mittekaubanduslikus kontekstis, on oluline otsustada, kas teenus on teadlikult vastu võetud. Siiski on teenuse saaja ülesanne tõendada, et teenust osutati ilma tasu maksmise kohustuseta.

Selleks, et tekiks nõue tasu saamata jätmise kohta vastavalt seadustiku paragrahvile 1435 koostoimes paragrahviga 1152, peab teenuse saaja olema teadlik, et teenust osutati hilisema tasu ootuses.

Kui teenuse osutaja ei vastuta eesmärgipärasuse puudumise eest, ei sõltu tema nõue teenuse saaja saadud hüvedest. Kui teenuseosutaja vastutab mingil viisil eesmärgi rikkumise eest, võib ta esitada nõude ainult selle summa ulatuses, mis tooks kaasa alusetu rikastumise. See tähendab, et hüvitis võib piirduda saaja poolt tegelikult saadud kasuga. Täielik nõude kaotamine on võimalik ainult juhul, kui tarnija põhjustas eesmärgi rikkumise pahauskselt. Tõendamiskohustus seoses võimaliku hüvitise piiramise või täieliku kahju hüvitamisest keeldumisega pahausksuse tõttu lasub hüvitise saajal.

Seadustiku paragrahvi 1152 tähenduses hõlmab "tasu" nii tavalist tasu kui ka muid tavalisi ja erakorralisi hüvesid (nt komisjonitasu), mis põhinevad osutatud töö tulemusel. See tähendab, et töötasu põhineb nii töötaja saavutustel kui ka turutingimustel ja äritegevusel. Seega on tegemist tulemustasuga^[2].

Eesmärkide täitmata jätmise korral makstav hüvitis

Rikastumispõhine õigus tagastamisele eesmärgi rikkumise tõttu tekib ka siis, kui töövõtulepingu alusel on võlgnetav töötasu. Osalise eesmärgi rikkumise korral on tegemist vaid osalise tagastamisega.

Üks apellatsioonikohus otsustas hiljuti,^[3] et rikastumispõhine tagastusnõue eesmärgi rikkumise tõttu on võimalik isegi siis, kui täitmine on lepinguliselt võlgnetav. See arvamus ei erine kõrgeimast kohtupraktikast.

Tsiviilseadustiku paragrahvi 1435 kohaselt võib tarnija nõuda saajalt tagasi asju, mis olid õiguspäraselt võlgu, kui nende hoidmise õiguslik alus on ära langenud. Kohtupraktika aktsepteerib seda tagastamise alusena põhjuse lõppemise või edu puudumise tõttu väljaspool selle sõnasõnalist tõlgendamist. See kehtib alati, kui äriline põhjus või üldised asjaolud, mis oleksid olnud tehingu eesmärk, lakkavad olemast. Ei ole vaja selgesõnalist kokkulepet hüve õigusliku eesmärgi kohta. Siiski tuleb tehingu motiiv ja eesmärk selgesõnaliselt väljendada tarnijale, et eesmärgi ebaõnnestumise korral tagasi nõuda.

Lepingu lõpetamise korral järgitakse tagastamisnõudeid rikastumisõiguse põhimõtteid. Seadustiku paragrahvi 921 teine lause on lihtsalt paragrahvi 1435 kohaldamine. Osalise ostuhinna tagasimaksmine pärast taganemist kui rikastumisnõue on seadustiku paragrahvi 1435 alaliik.

Käesoleval juhul sõlmisid pooled lepingu, mis sõlmiti 1. aprillil 2006. aastal vähemalt kolmeks aastaks, kuid mis lõpetati 2007. aastal. Kostja oli teadlik lepingu eesmärgist - nimelt kehtestati kokkulepitud tingimused selleks, et turustada hageja tooteid möbleeritud kinnisvaras, mis oli tema kaupade reklaamipinnaks, mida seal müüdi. Seega oli see eesmärk osa lepingust.

Kokkulepitud tingimusi ei saavutatud ja need ei vastanud hageja ootustele - nimelt lepingulise suhte jätkumisele teatud aja jooksul. Eesmärk ebaõnnestus osaliselt reklaammaterjalide ennetähtaegse eemaldamise tõttu. See eesmärgi osaline täitmata jätmine tingis rikastumispõhise nõude osalise tasu tagastamiseks.