Riigikohus esitab arvamuse deklaratiivsete kohtuotsuste kohta

Riigikohus on hiljuti pidanud tegelema deklaratiivsete kohtuotsustega seotud küsimustega. Näiteks kas kohus võib aegumise üle otsustamisel lihtsalt eeldada, et nõude faktiline alus on olemas? Lisaks, kas kohus võib teha deklaratiivse otsuse õiguse olemasolu kohta isegi siis, kui see õigus sõltub mingi tingimuse täitmisest?

Ajutine otsus aegumise kohta

Tsiviilkohtumenetluse seaduse § 393a sätestab, et kui pool väidab, et nõue on aegunud, võib kohus - omal algatusel või taotluse korral - otsustada selle vastuväite üle kohtuotsusega, välja arvatud juhul, kui nõue tuleb sel põhjusel tagasi lükata. See säte jõustus 2011. aasta mais.

24. aprillil 2012 tegi Riigikohus otsuse^[1], milles ta leidis, et paragrahv 393a võimaldab kohtul teha vaheotsuse (eitatud) aegumise kohta. Sellise otsusega hinnatakse ainult võimalikku, mitte olemasolevat aegumistähtaega, ja selle saab edasi kaevata enne, kui algatatakse potentsiaalselt ulatuslik tõendamismenetlus faktiliste asjaolude kohta.

Selline vaheotsus ei välista, et nõue hiljem tõendite puudumise tõttu tagasi lükatakse. Ajutise kohtuotsuse olemusele aegumise kohta on omane, et nõude võimaliku aegumise, mille faktiline alus ei ole veel kindel, eraldi uurimine eeldab esialgu nõude kehtiva aluse olemasolu.

Tingimuslike nõuete kohta tehtud ettekirjutusotsused

Seaduse paragrahv 228 sätestab, et hageja võib taotleda kohtuotsust, millega tunnistatakse teatava õiguse või õigussuhte olemasolu või puudumist või tunnistatakse dokumendi ehtsust või selle puudumist, tingimusel et hagejal on õiguslik huvi, et selline õigussuhe või õigus või dokumendi ehtsus tuvastatakse lähiajal kohtuotsusega.

Teises otsuses^[2] uuris Riigikohus õigusliku huvi nõudeid tuvastamisotsuse puhul seoses tingimuslike õigustega. Õigusliku huvi nõue on täidetud, kui esineb objektiivne ebakindlus nõude olemasolu või ulatuse suhtes, mida saab lahendada deklaratiivse kohtuotsuse siduvat mõju kasutades. Õiguslik huvi on eeldatav ka siis, kui vaidlusaluse õiguse olemasolu on vaidlustatud, mille tulemuseks on tegelik ebakindlus. See kehtib eelkõige siis, kui ebakindlus on põhjustatud kostja käitumisest.

Lisaks sellele piisab selleks, et tuvastada eraldi õiguslikku huvi deklaratiivse kohtuotsuse vastu, kui hageja näitab oma tegevuse piiratust, olgu see siis õiguslik või kaubanduslik. Kui kokkuleppe reguleerimisala on ebaselge ja jätab tõlgendamisruumi, eeldatakse sellist piiratust.

Tingimuslikke õigusi saab tuvastada deklaratiivse kohtuotsusega ainult siis, kui kõik õigust tekitavad asjaolud on kindlad ja ainult nõuetekohaselt ja täpselt määratletud tingimus ei ole veel täidetud. Antud juhul otsustas kohus, et nõutavat ametlikku luba (mis puudutab ukse ümberpaigutamist ja selle ukse taga oleva ala integreerimist objektiga) ei saa kvalifitseerida ebapiisavalt nõuetekohaseks ja täpseks määratluseks.