Autorid
Varem 2019. aastal otsustas ülemkohus, et kahepoolset lepingut silmas pidades peavad Austria kohtud Iraani kodanikke puudutavates pärimisasjades kohaldama Iraani õigust (OGH | 2 Ob 170/18s). Iraani õiguse sätteid, mis eristavad pärijaid soo alusel, tuleb aga käsitleda kui Austria õiguse põhiväärtuste rikkumist ja seega tuleks need jätta kohaldamata.
Faktid
Kohtuasja keskmes oli lese kasuks tehtud kehtetu testament. Iraani õiguse kohaselt saab sellist kehtetust kõrvaldada tunnustamise teel. See oli vaidlusaluse apellatsioonimenetluse põhiküsimus.
Austria Vabariigi ja Iraani impeeriumi vahelise sõprus- ja asunduslepingu (BGBl 1966/45) artikli 10 lõike 3 kohaselt tuleb pärimisasju käsitleda Iraani õiguse alusel. Iraani õigus lähtub siiski soolisest eristamisest leskede ja lesede ning poegade ja tütarde vahel. Kui leskmeestel on õigus saada veerand oma surnud abikaasa pärandist, siis lesed saavad ainult ühe kaheksandiku. Lisaks on surnud isiku poegadel õigus pärida kaks korda rohkem kui tütardel.
Seega keskendus kaebus põhimõttelisele küsimusele, kas kvoodid tuleks määrata Iraani õiguse alusel või kas eri soost pereliikmete diskrimineeriv kohtlemine on vastuolus Austria avaliku korraga.
Otsused
Kui esimese astme kohus leidis, et nimetatud eristamine on vastuolus Austria avaliku korraga, siis apellatsioonikohus asus vastupidisele seisukohale. Apellatsioonikohus leidis, et avaliku korra rikkumist ei esine, kuna ebavõrdne pärimismäär on heastatud sellega, et Iraani tava kohaselt peavad pojad andma mõlemale vanemale ja vajadusel ka õdedele-vendadele vajalikku toetust ja elatist.
Apellandi sõnul oli apellatsioonikohus teinud vea, kui ta tugines oma otsuses meeste ja naiste ebavõrdsele kohtlemisele, mis on vastuolus Austria õiguse põhiväärtustega. Ta väitis, et Iraani õiguse kohased ülalpidamisnõuded ei ole piisavalt põhjendatud, arvestades nende kehtetust vastavalt foorumi pikaajalise avaliku korra raamistikule.
Riigikohus kinnitas esimese astme kohtu otsuse. Tehes kindlaks, et välisriigi õigus ei saa olla kohaldatav, kui see on vastuolus väärtustega, millele Austria õigus tugineb, kutsus ülemkohus üles kahel korral kontrollima:
- Esiteks, kas välisriigi õiguse kohaldamine tingib erineva kohtlemise, arvestades faktilist konteksti?
- Teiseks, mil määral on aluseks olev vaidlus piisavalt seotud siseriikliku õigusega (st tiheda seosega Austriaga)?
Kommentaar
Riigikohtu otsus, et ülalpidamisnõuded ei saa tasakaalustada sellise ebavõrdse kohtlemisega kaasnevat drakoonilist mõju, oli sisulisest kaalutlusest kõrvalekaldumine. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse paragrahvile 6 kaotavad seega välisriigi õiguse sätted, mis on vastuolus avaliku korraga, kehtivuse. Need asjaolud võivad siiski olla teistsugused, kui välisriigi õiguse kohaldamine vastab pärandaja väljendatud tahtele.
