Austria: Brexit üleminekuperioodi lõppedes: vahekohtu tulevik

Kuigi 2020. aasta võib olla lõpule jõudnud, mis tähistab Brexiti üleminekuperioodi lõppu, on ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhete tulevik endiselt ebakindel. Kuna piirikontrolli ja täiendavate tariifide tõenäoline kehtestamine, millele lisanduvad COVID-19 pandeemiaga seotud lisariskid, tekitavad muret võimalikud tarneahela katkestused ja seadmete kulude tõus. Nende muutuvate kaubandustingimustega kaasneb õigusvaidluste arvu suurenemine, eelkõige seoses õigusnormide, kohtuotsuste ja piiriüleste lepingute täitmisele pööratavusega.

Käesolevas artiklis uuritakse, kas ja kuidas Brexit võib mõjutada vahekohtupraktikat ELis ja Ühendkuningriigis. Kõigepealt vaadeldakse, millist mõju avaldab Ühendkuningriigi EList väljaastumine vahekohtuotsuste täidetavusele ja tunnustamisele. Lisaks käsitletakse, kuidas Brexit võib võimaldada Inglismaa kohtutel anda kohtuvaidluse vastaseid ettekirjutusi seoses liikmesriikide siseriiklikes kohtutes toimuvate kohtuistungitega. Lõpuks püütakse artiklis hinnata Ühendkuningriigi EList lahkumise mõju vahekohtuturule üldiselt, võttes eelkõige arvesse tajutud eeliseid, mida viimane võib pakkuda pooltele piiriüleste kaubandusvaidluste lahendamisel kohtumenetluse ees.

Vahekohtuotsuste tunnustamine ja täitmisele pööratavus

Ühendkuningriigi lahkumine EList ei mõjuta suures osas rahvusvahelist vahekohtumenetlust. New Yorgi konventsioon (edaspidi "konventsioon")^[1] on jätkuvalt peamine vahend rahvusvaheliste vahekohtuotsuste täitmiseks ja tunnustamiseks^[2].

Kuna konventsioon on pigem rahvusvahelise eraõiguse kui ELi õiguse vahend, ei sõltu see Euroopa Liidu liikmelisusest. Kuna see on ülimuslik Brüsseli I määruse ("Brüsseli määrus")^[3] suhtes, mis käsitleb vahekohtuotsuste täitmist ja tunnustamist, reguleerivad kõiki menetlusi konventsiooni sätted ja asjaomane siseriiklik õigus^[4]. 166 lepinguosalise riigi puhul võib vahekohtuotsuseid täita kogu maailmas, mistõttu ei mõjuta vahekohtuotsuseid endiste Ühendkuningriigi ja ELi suhete lõppemine.

Raskusi võib siiski tekkida seoses avaliku korra mõistega, millele võib konventsiooni artikli V lõike 2 punkti b kohaselt tugineda vahekohtu otsuse tunnustamisest keeldumise alusena, kui seda peetakse vastuolus olevaks vastava riigi avaliku huviga.

Hagiavalduse vastane ettekirjutus

Kuigi tavaõiguslikes jurisdiktsioonides kasutatakse seda mõistet tavaliselt, on see tsiviilõiguslikes riikides endiselt võõras mõiste. Kuna see on vahend, mis võimaldab siseriiklikel kohtutel takistada vastaspoolt algatamast või jätkamast kohtumenetlust teises kohtuastmes, võib see oluliselt mõjutada kohtuvaidluste käiku välismaal^[5]. Erinevalt Inglise kohtutest, kes on näidanud kalduvust toetada olemasolevaid vahekohtukokkuleppeid ASIde kaudu, on Euroopa Liidu Kohus (edaspidi "Euroopa Liidu Kohus") pikka aega võtnud vastupidise seisukoha, pidades neid ELi õigusega kokkusobimatuks^[6].

Kohtuasjas Turner vs. Grovit (kohtuasi C-159/02)^[7] arutas Euroopa Liidu Kohus, kas ASI, mis on välja antud Hispaania menetluse vastu Inglismaa esimese astme kohtu poolt, on kehtiv, kui see on esitatud pahauskselt. Euroopa Liidu Kohus leidis, et "kohtualluvuse eeskirjad, mis [1968. aasta Brüsseli konventsioonis]^[8] on ühised kõikidele osalisriikide kohtutele [ja neid tuleb] tõlgendada ja kohaldada sama autoriteediga kõigis osalisriikides" (punkt 25). Kuna ASI väljaandmine kahjustab hageja hagiõigust, tuleb seda "käsitleda kui sekkumist välisriigi kohtu pädevusse, mis on sellisena vastuolus konventsiooni süsteemiga" (punkt 27).

Kohtuasjas Allianz SpA vs. West Tankers (C-185/07)^[9] kinnitas Euroopa Kohus, et: "on [Brüsseli määrusega] vastuolus see, kui liikmesriigi kohus teeb määruse, millega keelatakse isikul alustada või jätkata menetlust teise liikmesriigi kohtus põhjusel, et selline menetlus oleks vastuolus vahekohtukokkuleppega" (punkt 19). ASI kehtivaks tunnistamine tähendaks "tingimata seda, et see kohus kaotaks [Brüsseli määruse] alusel oma pädevuse otsustada oma pädevuse üle" (punkt 28). Pigem on üldpõhimõte, et "iga kohus, kelle poole pöördutakse, otsustab ise, kas ta on tema suhtes kohaldatavate eeskirjade kohaselt pädev lahendama tema menetluses olevat vaidlust" (punkt 29).

See ratsionaalsus leidis jätkuvalt rakendust kohtuasjas Gazprom OAO vs. Leedu Vabariik (C-536/13),^[10] milles Euroopa Kohus rõhutas, et Brüsseli määrust "tuleb tõlgendada nii, et see ei takista liikmesriigi kohtul tunnustamist ja täitmist või tunnustamisest ja täitmisest keeldumist", vahekohtuotsust, millega keelatakse poolel esitada selle liikmesriigi kohtule teatavaid nõudeid, kuna see määrus ei reguleeri teises liikmesriigis asuva vahekohtu poolt tehtud vahekohtuotsuse tunnustamist ja täitmist liikmesriigis" (punkt 3.2.1). 44).

Eespool nimetatud otsustes rõhutatakse üldiselt ELi liikmesriikide vahelise vastastikuse usalduse ja usalduse põhimõtteid ning need kajastavad suurenenud valmisolekut toetada ainupädevusklausleid. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList ei saa Euroopa Liidu Kohus piirata Inglismaa kohtute volitusi rakendada vahekohtuotsuseid, mis võib muuta Londoni tulevikus veelgi atraktiivsemaks vahekohtu asukohaks.

Vahekohtu jätkuv tähtsus

Arbitraaži on juba pikka aega peetud üheks kõige tõhusamaks ja tulemuslikumaks viisiks rahvusvaheliste vaidluste lahendamiseks eri sektorites (nt ehitus- või energeetikasektoris), kuid see on jätkuvalt eelistatud meetod piiriüleste kaubandusvaidluste lahendamiseks, eelkõige järgmistel põhjustel:

Jõustatavus

Eespool öeldule tuginedes on vahekohtu otsused jätkuvalt täitmisele pööratavad New Yorgi konventsiooni kaudu, mis leiab rahvusvahelist kohaldamist. Lisaks sellele on Londonile kasuks tema pikaajaline ajalugu mitme kohtualluvuse vaheliste kaubandusvaidluste lahendamise keskusena. Brexit ei vähenda tõenäoliselt ühtki neist omadustest, mis on seni aidanud kaasa Londoni kui vahekohtu asukoha edule, nt 1996. aasta vahekohtuseadus, Inglise kohtute erapooletuse maine jne.

Kiirus ja lahendamise lihtsus

Vahekohtumenetlus pakub pooltele võimalust teha menetluslikke otsuseid, mis aitab protsessi sujuvamaks muuta ja vähendada tasusid, sh:

• loobumissätete lisamine;
• Dokumentide esitamise piiramine;
• Tehnoloogia kasutamise üle otsustamine;
• vabalt valitud individuaalne vahekohtunik või tehniline ekspert;
• liitmine või konsolideerimine, mis toob kaasa märkimisväärseid eeliseid, näiteks aja kokkuhoid ja selle tagamine, et kõik pooled on kohtuotsusega seotud.

Neutraalsus ja lõplikkus

Vahekohtumenetluse valimise eeliseks on sageli nimetatud vahekohtuotsuse lõplikkus, mida saab vaidlustada ainult kitsastel põhjustel, st menetlusliku ebakohasuse tõttu. See on eriti atraktiivne kindluse ja edasikaebamisvõimaluste minimeerimise tõttu. Vahekohtuotsuste siduvus on selgesõnaliselt lisatud mitmesse vahekohtueeskirja, nimelt:

• Rahvusvahelise Kaubanduskoja reeglite artikli 28 lõige 6;^[11]
• Ameerika Arbitraažiliidu rahvusvahelise vahekohtu reeglite artikli 27 lõige 1;^[12]
• artikli 26 lõige 9 Londoni Rahvusvahelise Arbitraažikohtu reeglid;^[13]
• ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni vahekohtu reeglite artikli 34 lõige 2. ^[14]

Nendel põhjustel on oodata, et vahekohtu populaarsus säilib ka nüüd, mil tühistamisperiood on lõppenud.

Kokkuvõte

Brexitil on vahekohtumenetluse praktikale vähe vahetut mõju. See on suuresti tingitud asjaolust, et vahekohtu otsused on jätkuvalt täitmisele pööratavad New Yorgi konventsiooni kaudu, kuna neid ei reguleerita Brüsseli määrusega.

Rahvusvaheline vahekohtu raamistik ise on juba ammu osutunud sobivaks alternatiiviks kohtumenetlusele ja jääb selleks ka tulevikus. Võttes arvesse Londoni ajalugu valitseva vahekohtu asukohana ning Inglismaa kohtute valmisolekut toetada vahekohtumenetlust, ei ole tõenäoline, et vahekohtu populaarsus lähiajal väheneb.

Ressursid

1. Välisriigi vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (New York, 1958).
2. Konventsioon, NewYork. "New Yorgi konventsioon". New Yorgi vahekohtukonventsioon, www.newyorkconvention.org/.
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.
4. Varapnickas, T. [2018] Brexit ja vahekohtumenetlus: Mis saab edasi? 5. rahvusvahelise doktorantide ja noorteadlaste konverentsi konverentsi ettekanded (Conference Papers of the 5th International Conference of PhD Students and Young Researchers). Kättesaadav: https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3121532 [Kasutatud 30.12.2020].
5. Bermann, G. A. [1990] The Use of Anti-Suit Injunctions in International Litigation, 28 COLUM. J. TRANSNAT'L. L. 589 Available at: https://scholarship.law.columbia.edu/faculty_scholarship/2105 [Kasutatud 01.01.2021].
6. Rodgers, James ja Simon Goodall. "Kuidas mõjutab Brexit vahekohtumenetlust Inglismaal ja Walesis?" How Will Brexit Impact Arbitration in England and Wales? , Norton Rose Fulbright, sept. 2016, www.nortonrosefulbright.com/en-gb/knowledge/publications/a655ac50/how-will-brexit-impact-arbitration-in-england-and-wales.
7. Kättesaadav aadressil: http://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-159/02.
8. Konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel, 1968), kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A41968A0927%2801%29.
9. Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A62007CJ0185.
10. Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A62013CJ0536.
11. Kättesaadav aadressil: https://iccwbo.org/dispute-resolution-services/arbitration/rules-of-arbitration/.
12. Kättesaadav aadressil: https://www.intracen.org/International-Arbitration-Rules-of-the-American-Arbitration-Association-2001/.
13. Kättesaadav aadressil: https://www.lcia.org/Dispute_Resolution_Services/lcia-arbitration-rules-2020.aspx#Article%2026.
14. Kättesaadav aadressil: https://uncitral.un.org/sites/uncitral.un.org/files/media-documents/uncitral/en/arb-rules-revised-2010-e.pdf.

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.