Sissejuhatus
Viimastel aastatel on plokiahela-tehnoloogia olnud ja on endiselt trendikas teema. Krüptovaluutaga kauplemine, bitcoini kaevandamine ja Non-Fungible-Tokens (NFT) on tuttavad terminid, mis tekitavad kiusatust investeerida väidetavalt suure kasumi saamiseks. Kuid nende finantshuvide kõrval on ka uusi ja tulevasi ideid aluseks oleva plokiahela-tehnoloogia kasutamiseks paremate ja tõhusamate õigussüsteemide loomiseks.
Kuidas plokiahela töötab?
Enne plokiahela pakutavate võimaluste uurimist peame kõigepealt vaatama selle aluseks olevat tehnoloogiat.
Peamiselt on plokiahelat see, mida ta ütleb, ahel "plokkidest". Igal plokil on oma "sõrmejälg". See koosneb ajatemplist, indeksist, tehingu kuupäevadest ja eelmise ploki "hashist". Hash on digitaalne ja krüptograafiliselt kodeeritud väärtus, mis määratakse iga ploki jaoks. Kasutades oma eelkäija hash'i, seotakse kaks plokki omavahel.
Kui püütakse ühe ploki teabega manipuleerida, muutub ka selle hash. Kuid eelnev muutmata hash on juba muutunud järgneva ploki osaks. Selle tulemusena põrkuvad uus ja vana hash kokku. Sellega katkestatakse plokiahelat ja manipuleerimine muutub ilmseks. Seetõttu tuleb andmete muutmise püüdmisel arvutada iga järgmine hash uuesti. See kujutab endast nii keerulist arvutamisprotseduuri, et see ületab kaugelt tänase ja lähituleviku arvutusvõimsuse.
Lisaks salvestatakse plokiahela andmebaas detsentraliseeritult, mis tähendab, et seda haldab iga kasutaja, mitte üks kolmandast isikust kontrollitav üksus. Niinimetatud Peer-2-Peer-võrgus on iga kasutaja otseselt seotud teise kasutajaga. Iga arvuti kujutab endast võrgus "sõlme" ja iga sõlme säilitab koopia kogu plokiahelast. Seega kontrollivad ja kontrollivad nad koos, kas plokiahelat on puutumata.
Kokkuvõttes, et manipuleerida teavet blockchain, siis oleks vaja ümber arvutada kõik järgmised hashes ja muuta kõik koopiad salvestatud kõigis sõlmedes. Erinevalt kolmanda osapoole andmebaasist saab plokiahela oma turvalisuse iga sõlme ja ploki vastastikuse ühenduse ja kontrolli kaudu. Seetõttu on teabega manipuleerimine peaaegu võimatu.
Mis on võimalik, kui plokiahelat rakendatakse õigussüsteemidesse?
Tänu selle tehnoloogia poolt tagatud turvalisusele avanevad uued võimalused meie õigussüsteemide konkreetsete aspektide jaoks.
Digitaalne identiteet
Huvitav idee plokiahela kasutamisest on "digitaalne identiteet". Seda ideed käsitlevat projekti nimega "Proof of Humanity" võib kirjeldada kui veebipõhist telefoniraamatut, kuhu inimesed saavad registreeruda ja lisada oma kodakondsuse, kraadi või oskused. Iga liige saab oma autentsuse videokinnituse ja inimese, kes nende eest garanteerib. See "tõend" lisatakse seejärel plokiahelas asuvasse detsentraliseeritud registrisse. Profiilid saavad teised liikmed ka vaidlustada, kui nad arvavad, et profiil võib olla võltsitud. Seeläbi saaks võltsitud profiilid kõrvaldada ja valeinfo allikaid rünnata.
Selle projekti puhul on intrigeeriv see, et seda saab rakendada hääletussüsteemides. Sel viisil saaksid ainult kontrollitud isikud hääletada üks kord ja vead oleksid minimaalsed. Tegelik kasutamine meie üldvalimistel võib olla veel kaugel, kuid ettevõtted töötavad kõvasti selle nimel, et luua sobiv keskkond, kus loetletud omadused saavutatakse ja hääled hoitakse privaatsena.[i]
Lisaks üldvalimistel kasutamisele võiks seda põhimõtet kasutada ka virtuaalsetel aktsionäride koosolekutel, et tagada valijate volitused. See võiks kaotada vajaduse volikirja vahendajate järele ning suurendada läbipaistvust ja tõhusust.[ii]
Digitaalsed registrid
Mõeldav võiks olla digitaalsete registrite kasutamine, mis võiksid asendada halduskontoreid. Me võime näha analoogse kinnistusraamatu lõppu (Austrias: Grundbuch), nagu me neid tunneme. Haldamine ja kontroll toimuks plokiahela kaudu. Jällegi oleks võltsimine peaaegu võimatu ja registreerimist teostava kolmanda isiku vajadus muutuks mittevajalikuks.
Tokeniseerimine
Selliste esemete nagu ettevõtte osad (omakapitali märgid), kinnisvara või aktsiad (väärtpaberi märgid) tokeniseerimine võib lihtsustada kaasnevaid protsesse. Tokeniseerimine tähendab tundlike andmete (näiteks kinnisvara omandiõiguse) vahetamist mittetundlikeks andmeteks, žetoonideks.[iii] See muudab ülekanded üldiselt lihtsamaks ja on eriti paljutõotav pärimise puhul. Kui tavaliselt tuleb osa pärandist jaotada tavapärasel viisil, siis omandiõigust saab jagada väärtpaberiteks, mida seejärel saab jagada pärijate vahel. Väärtpaberid toimiksid digitaalsel kujul sertifikaatidena. Isegi maksuametid võiksid saada oma osa kinnisvara võõrandamismaksude kogumisel žetoonide kujul. Lõplik otsus žetoonide likvideerimise või nende säilitamise kohta varana jääks siis omanikule.
Lisaks võiksid žetoonid täita sama ülesannet nagu väärtpaberid ja muud finantsinstrumendid.
Arukad lepingud
Teine märkimisväärne võimalus on "arukad lepingud". Arukad lepingud on koodid, mis on loodud plokiahelas ja täidavad automaatselt kogu lepingu või selle osa. Neid võib lisada traditsioonilistesse tekstipõhistesse lepingutesse või olla leping ise.
Kui osapooled täidavad oma kohustuse ja lisavad nõutava parameetri arukasse lepingusse, täidab kood seejärel teise tegevuse. Sellisteks käivitatavateks toiminguteks võivad olla näiteks raha- või sümboolsed ülekanded. Samuti võiks koodi muuta nii, et hilinenud või ebapiisava täitmise korral võetaks tasu.[iv]
Arukad lepingud suudavad ka automaatselt kohaldada tingimusi tänu programmeeritavatele komponentidele plokiahela võrgustiku kaudu.
Kus me praegu oleme?
Kuigi need on vaid mõned näited, mis võiksid muuta meie professionaalset igapäevaelu, võiksid need olla ka sammud erinevate seaduste ühtlustamise suunas. Kui sellised ideed nagu "arukad lepingud" on juba kasutusel ja isegi plokiahelaga kontrollitud hääletussüsteeme on kasutusele võetud (näiteks Colorado osariigis), siis teised ideed tunduvad kaugel olevat. Paljud Austria juristid võivad nõustuda, et "Grundbuchi" kaotamine ei kõla õigesti, arvestades selle olemasolu alates nende õigusõpingute esimesest päevast. Lisaks on veel lahendamata küsimused seoses plokiahela privaatsuse ja juurdepääsupunktide (rahakotid vms) turvalisusega. Kuid lõppkokkuvõttes areneb tehnoloogia üha kiiremini, nii et see, millal ja millises osas plokiahela tehnoloogia ametlikult meie õigussüsteemidesse sisse viiakse, on seadusandja otsustada.
[i] Vt "Kuidas Blockchain võiks lahendada digitaalse identiteedi probleemi" AEG, Kättesaadav aadressil: https://time.com/6142810/proof-of-humanity/.
[ii] Vt "Aktsionärid ei tohiks oma hääleõigust jagada: Blockchain-tehnoloogia abil hääletamise kaotamine" Fordham Journal of Corporate & Financial Law, Kättesaadav aadressil: https://news.law.fordham.edu/jcfl/2020/11/16/shareholders-should-not-share-their-voting-rights-elimination-of-proxy-voting-through-blockchain-technology/.
[iii] Vt "Fintech, hajutatud juhtimistehnoloogia ja sümboolne majandus". Euroopa Komisjon, Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/growth/access-finance-smes/policy-areas/fintech-distributed-ledger-technology-and-token-economy_en.
[iv] Vt "Sissejuhatus arukatesse lepingutesse ning nende võimaluste ja piirangutesse". Harvardi õigusteaduskonna äriühingu üldjuhtimise foorum, Kättesaadav aadressil: https://corpgov.law.harvard.edu/2018/05/26/an-introduction-to-smart-contracts-and-their-potential-and-inherent-limitations/.
Viimastel aastatel on plokiahela-tehnoloogia olnud ja on endiselt trendikas teema. Krüptovaluutaga kauplemine, bitcoini kaevandamine ja Non-Fungible-Tokens (NFT) on tuttavad terminid, mis tekitavad kiusatust investeerida väidetavalt suure kasumi saamiseks. Kuid nende finantshuvide kõrval on ka uusi ja tulevasi ideid aluseks oleva plokiahela-tehnoloogia kasutamiseks paremate ja tõhusamate õigussüsteemide jaoks.
Enne plokiahela pakutavate võimaluste uurimist peame kõigepealt vaatama selle aluseks olevat tehnoloogiat.
Peamiselt on plokiahelat see, mida ta ütleb, ahel "plokkidest". Igal plokil on oma "sõrmejälg". See koosneb ajatemplist, indeksist, tehingu kuupäevadest ja eelmise ploki "hashist". Hash on digitaalne ja krüptograafiliselt kodeeritud väärtus, mis määratakse iga ploki jaoks. Kasutades oma eelkäija hash'i, seotakse kaks plokki omavahel.
Kui püütakse ühe ploki teabega manipuleerida, muutub ka selle hash. Kuid eelnev muutmata hash on juba muutunud järgneva ploki osaks. Selle tulemusena põrkuvad uus ja vana hash kokku. Sellega katkestatakse plokiahelat ja manipuleerimine muutub ilmseks. Seetõttu tuleb andmete muutmise püüdmisel arvutada iga järgmine hash uuesti. See kujutab endast nii keerulist arvutamisprotseduuri, et see ületab kaugelt tänase ja lähituleviku arvutusvõimsuse.
Lisaks salvestatakse plokiahela andmebaas detsentraliseeritult, mis tähendab, et seda haldab iga kasutaja, mitte üks kolmandast isikust kontrollitav üksus. Niinimetatud Peer-2-Peer-võrgus on iga kasutaja otseselt seotud teise kasutajaga. Iga arvuti kujutab endast võrgus "sõlme" ja iga sõlme säilitab koopia kogu plokiahelast. Seega kontrollivad ja kontrollivad nad koos, kas plokiahelat on puutumata.
Kokkuvõttes, et manipuleerida teavet blockchain, siis oleks vaja ümber arvutada kõik järgmised hashes ja muuta kõik koopiad salvestatud kõigis sõlmedes. Erinevalt kolmanda osapoole andmebaasist saab plokiahela oma turvalisuse iga sõlme ja ploki vastastikuse ühenduse ja kontrolli kaudu. Seetõttu on teabega manipuleerimine peaaegu võimatu.
Tänu selle tehnoloogia poolt tagatud turvalisusele avanevad uued võimalused meie õigussüsteemide konkreetsete aspektide jaoks.
Digitaalne identiteet
Huvitav idee plokiahela kasutamisest on "digitaalne identiteet". Seda ideed käsitlevat projekti nimega "Proof of Humanity" võib kirjeldada kui veebipõhist telefoniraamatut, kuhu inimesed saavad registreeruda ja lisada oma kodakondsuse, kraadi või oskused. Iga liige saab oma autentsuse videokinnituse ja inimese, kes nende eest garanteerib. See "tõend" lisatakse seejärel plokiahelas asuvasse detsentraliseeritud registrisse. Profiilid saavad teised liikmed ka vaidlustada, kui nad arvavad, et profiil võib olla võltsitud. Seeläbi saaks võltsitud profiilid kõrvaldada ja valeinfo allikaid rünnata.
Selle projekti puhul on intrigeeriv see, et seda saab rakendada hääletussüsteemides. Sel viisil saaksid ainult kontrollitud isikud hääletada üks kord ja vead oleksid minimaalsed. Tegelik kasutamine meie üldvalimistel võib olla veel kaugel, kuid ettevõtted töötavad kõvasti selle nimel, et luua sobiv keskkond, kus loetletud omadused saavutatakse ja hääled hoitakse privaatsena.[i]
Lisaks üldvalimistel kasutamisele võiks seda põhimõtet kasutada ka virtuaalsetel aktsionäride koosolekutel, et tagada valijate volitused. See võiks kaotada vajaduse volikirja vahendajate järele ning suurendada läbipaistvust ja tõhusust.[ii]
Digitaalsed registrid
Mõeldav võiks olla digitaalsete registrite kasutamine, mis võiksid asendada halduskontoreid. Me võime näha analoogse kinnistusraamatu lõppu (Austrias: Grundbuch), nagu me neid tunneme. Haldamine ja kontroll toimuks plokiahela kaudu. Jällegi oleks võltsimine peaaegu võimatu ja registreerimist teostava kolmanda isiku vajadus muutuks mittevajalikuks.
Tokeniseerimine
Selliste esemete nagu ettevõtte osad (omakapitali märgid), kinnisvara või aktsiad (väärtpaberi märgid) tokeniseerimine võib lihtsustada kaasnevaid protsesse. Tokeniseerimine tähendab tundlike andmete (näiteks kinnisvara omandiõiguse) vahetamist mittetundlikeks andmeteks, žetoonideks.[iii] See muudab ülekanded üldiselt lihtsamaks ja on eriti paljutõotav pärimise puhul. Kui tavaliselt tuleb osa pärandist jaotada tavapärasel viisil, siis omandiõigust saab jagada väärtpaberiteks, mida seejärel saab jagada pärijate vahel. Väärtpaberid toimiksid digitaalsel kujul sertifikaatidena. Isegi maksuametid võiksid saada oma osa kinnisvara võõrandamismaksude kogumisel žetoonide kujul. Lõplik otsus žetoonide likvideerimise või nende säilitamise kohta varana jääks siis omanikule.
Lisaks võiksid žetoonid täita sama ülesannet nagu väärtpaberid ja muud finantsinstrumendid.
Arukad lepingud
Teine märkimisväärne võimalus on "arukad lepingud". Arukad lepingud on koodid, mis on loodud plokiahelas ja täidavad automaatselt kogu lepingu või selle osa. Neid võib lisada traditsioonilistesse tekstipõhistesse lepingutesse või olla leping ise.
Kui osapooled täidavad oma kohustuse ja lisavad nõutava parameetri arukasse lepingusse, täidab kood seejärel teise tegevuse. Sellisteks käivitatavateks toiminguteks võivad olla näiteks raha- või sümboolsed ülekanded. Samuti võiks koodi muuta nii, et hilinenud või ebapiisava täitmise korral võetaks tasu.[iv]
Arukad lepingud suudavad ka automaatselt kohaldada tingimusi tänu programmeeritavatele komponentidele plokiahela võrgustiku kaudu.
[i] Vt "Kuidas Blockchain võiks lahendada digitaalse identiteedi probleemi" AEG, Kättesaadav aadressil: https://time.com/6142810/proof-of-humanity/.
[ii] Vt "Aktsionärid ei tohiks oma hääleõigust jagada: Blockchain-tehnoloogia abil hääletamise kaotamine" Fordham Journal of Corporate & Financial Law, Kättesaadav aadressil: https://news.law.fordham.edu/jcfl/2020/11/16/shareholders-should-not-share-their-voting-rights-elimination-of-proxy-voting-through-blockchain-technology/.
[iii] Vt "Fintech, hajutatud juhtimistehnoloogia ja sümboolne majandus". Euroopa Komisjon, Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/growth/access-finance-smes/policy-areas/fintech-distributed-ledger-technology-and-token-economy_en.
[iv] Vt "Sissejuhatus arukatesse lepingutesse ning nende võimaluste ja piirangutesse". Harvardi õigusteaduskonna äriühingu üldjuhtimise foorum, Kättesaadav aadressil: https://corpgov.law.harvard.edu/2018/05/26/an-introduction-to-smart-contracts-and-their-potential-and-inherent-limitations/.
Kuigi need on vaid mõned näited, mis võiksid muuta meie professionaalset igapäevaelu, võiksid need olla ka sammud erinevate seaduste ühtlustamise suunas. Kui sellised ideed nagu "arukad lepingud" on juba kasutusel ja isegi plokiahelaga kontrollitud hääletussüsteeme on kasutusele võetud (näiteks Colorado osariigis), siis teised ideed tunduvad kaugel olevat. Paljud Austria juristid võivad nõustuda, et "Grundbuchi" kaotamine ei kõla õigesti, arvestades selle olemasolu alates nende õigusõpingute esimesest päevast. Lisaks on veel lahendamata küsimused seoses plokiahela privaatsuse ja juurdepääsupunktide (rahakotid vms) turvalisusega. Kuid lõppkokkuvõttes areneb tehnoloogia üha kiiremini, nii et see, millal ja millises osas plokiahela tehnoloogia ametlikult meie õigussüsteemidesse sisse viiakse, on seadusandja otsustada.