Keeled

Volkswageni heitgaaside skandaal: Riigikohus suunab küsimused Euroopa Kohtusse

Väljaanded: aprill 21, 2020

17. märtsil 2020 otsustas Riigikohus esitada teatavad olulised küsimused seoses Volkswageni heitmetega manipuleerimise skandaaliga (laialt tuntud kui "diislivärav") - mille USA Keskkonnakaitseamet algselt avalikustas 2015. aasta septembris - Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 267 alusel eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtule (OGH 10 Ob 44/19x).

Faktid

Hageja, üksiktarbija, ostis 2013. aastal esimeselt kostjalt, Austria autokaupmehelt, sõiduki, mille oli tootnud teine kostja, sõidukitootja. Sõiduk oli varustatud ümberlülitusseadmega, mis suutis tuvastada, millal sõidukit laboris testitakse, ja aktiveeris seejärel selle heitgaaside kontrollsüsteemi. Heitkoguste kontrollsüsteem vähendas seejärel sõiduki heitkoguseid, et need vastaksid asjakohastele normidele. Väljaspool laboratooriumi lülitusseade lülitas aga heitmete kontrollsüsteemi välja, võimaldades sõidukil tekitada heitmeid, mis ületavad normidele vastavaid heitkoguseid.

Kui ümberlülitusseade avastati, lubas Saksamaa autotranspordiamet (KBA), mis on kõnealuse sõiduki EÜ tüübikinnituse andmise eest vastutav asutus, teisel kostjal kõrvaldada puuduse asjaomastes sõidukites. Vastusena sellele viis teine kostja sisse heitmete kontrollsüsteemi tarkvarauuenduse, millega lülitati ümberlülitusseade välja, et tagada, et vigased sõidukid aktiveeriksid sõidu ajal heitmete vähendamise režiimi. KBA kiitis tarkvarauuenduse heaks 20. detsembril 2016 ja paigaldas selle tagasiulatuvalt hageja sõidukile 15. veebruaril 2017. Heitkoguseid vähendav režiim oli aga täielikult toimiv ainult siis, kui välistemperatuur oli vahemikus 15-33 kraadi Celsiuse järgi (nn soojusaken).

Hageja nõudis teise kostja vastu kahju hüvitamist ja ostuhinna tagasimaksmist, kui ta tagastab sõiduki esimesele kostjale. Hageja väitis, et ümberlülitusseadme tõttu ei vastanud ostetud sõiduki tehnilised omadused ostulepingus sätestatule ning et ümberlülitusseadme olemasolu ja sellega kaasnev tarkvarauuendus ei vastanud asjakohasele ELi õigusele. Kostja väitis, et kuna tarkvarauuendus vastas kõigile asjaomastele EÜ määrustele, ei ole hagejal õigust saada hüvitist ühegi oma nõude eest.

Otsused

Esimese astme kohus leidis, et tarkvarauuendus üksnes parandas sõidukis algselt olemasolevat viga ja jättis seega hagi rahuldamata. Apellatsioonikohus jättis esimese astme kohtu otsuse jõusse ja jättis hilisema apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Apellatsioonikohtu otsust läbi vaadates leidis Riigikohus, et ümberlülitusseadme olemasolu oli muutnud sõiduki ostu ajal defektiks. Lisaks põhjendas Riigikohus, et kui KBA oleks olnud ümberlülitusseadmestikust teadlik, ei oleks ta asjaomasele sõidukile EÜ tüübikinnitust andnud; seega leidis kohus, et KBA antud tüübikinnitus oli kehtetu.

Riigikohtu ees seisis küsimus, kas ümberlülitusseade ja hilisem tarkvarauuendus kujutasid endast asjaomaste ELi määruste kohaselt lubamatut konstruktsiooniosa. Seega oli antud juhul teise kostja vastutuse kindlaksmääramisel oluline konstruktsiooniosa (st ümberlülitusseadme) mittevastavuse hindamine.

Seega otsustas Riigikohus menetluse peatada ja suunata kohtuasja järgmiste küsimustega Euroopa Kohtule eelotsuse saamiseks ELTL artikli 267 alusel:

  • Kas sõiduki müüja on kohustatud tagama ainult selle, et müüdav sõiduk on EÜ tüübikinnituse saanud või peab ta tagama ka selle, et kõnealune sõiduk ei sisalda vigast EÜ tüübikinnituseta konstruktsiooniosa (antud juhul ümberlülitusseadet)?
  • Kas ümberlülitusseade ja hilisem tarkvarauuendus, millega vähendatakse soojusakna heitkoguseid, on EÜ eeskirjade kohaselt keelatud konstruktsiooniosa ja kas EÜ tüübikinnituse andmiseks on vaja täiendavat katsetamist?
  • Millistel tingimustel võib ostja taotleda esialgse ostulepingu tühistamist?[1].

Kommentaar

Riigikohtu hinnang kohtuasjale ja otsus saata see Euroopa Kohtule eelotsuse tegemiseks on toonud esile Volkswageni heitmetega manipuleerimise skandaali muud aspektid ja avanud ukse Euroopa Kohtu otsusele, mis võib muuta Euroopa riikide kohtutes pooleliolevate sarnaste kohtuasjade käiku.

Ressursid

  1. Riigikohtu küsimused on kokku võetud. Täielikud küsimused on kättesaadavad siin (saksa keeles).