Sissejuhatus

13. veebruaril 2020 lõpetas Viini tsiviilasjade piirkondlik kohus suulise kohtuistungi andmekaitsekohtus, mille esitas Facebooki vastu Euroopa eraelu puutumatuse kaitse rühmitus None of Your Business, mille kaasasutajaks on Austria aktivist Max Schrems. Kohtuistungil vastas Facebooki Euroopa eraelu puutumatuse direktor Cecilia Alvarez küsimustele, mis keskendusid sotsiaalmeedia platvormi andmekontrolli küsimustele - eelkõige küsimustele, mis puudutavad järgmist:

• Facebooki võime saada oma kasutajatelt nõusolekut;
• selle vastavus võrgukeskkonnas tegutsevate isikute andmepäringutele ja
• oluline küsimus, mida tähendab mõiste "andmete kustutamine".

Küsimuse peale, milliseid andmeid säilitatakse, tunnistas Alvarez, et ta ei tea, millist teavet säilitatakse või isegi seda, millist metoodikat Facebook selleks kasutab. Küsitluse käigus selgus siiski, et kustutatud paroole säilitatakse jätkuvalt vähemalt kaheksa aastat ja et platvormil on juurdepääs partnerite kasutajaandmetele isegi siis, kui neile ei ole nõusolekut antud. Kuigi kohtuotsus tehakse eeldatavasti õigeaegselt, esitatakse tõenäoliselt kaebus Viini ülemkohtusse, mis võib viia hagi Austria ülemkohtusse või Euroopa Kohtusse (EIK).

Sellele asjale on eelnenud pikad kuulamised Austrias, Iirimaal ja Luksemburgis. Käesolevas artiklis keskendutakse Austrias toimunud menetlustele.

Austria menetlus

Kuigi paljusid selle juhtumiga seotud küsimusi on käsitletud ELi tasandil, ei tohi eirata ka Austria kohtute rolli. Euroopa Kohus otsustas 24. jaanuaril 2015, et Schrems võib esitada tarbijakaitseõiguse alusel nõude üksikisikuna, kuid mitte Euroopa allakirjutanute nimel ühishagis. Austria ülemkohtu poolt käsitletud määravaks küsimuseks sai aga see, kas kasutaja õigust saab ELi isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) alusel riigi kohtutes maksma panna. Oma 11. juuni 2019. aasta otsuses blokeeris kohus Facebooki katse kõrvale hiilida põhilise andmekaitse alasest kohtuvaidlusest, distantseerudes sellega Viini kõrgema piirkonnakohtu varasemast otsusest. Lisaks tugevdas ülemkohus, et siseriiklikku õigust ei kohaldata, kui see on vastuolus GDPRiga.

Lähinädalatel on Austria taas kord õiguspraktikute, teadlaste ja seadusandjate tähelepanu keskmes nii kodu- kui ka välismaal. Alles 2019. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse - sõltumatu asjas, mis käsitles Riigikohtu poolt esitatud eelotsusetaotlust seoses ELi direktiivi 2000/31/EÜ tõlgendamisega -, mis sundis Facebooki täitma siseriikliku kohtu korraldust eemaldada laimavad postitused ülemaailmselt. Otsus tehti pärast seda, kui Austria Roheliste partei poliitik Eva Glawischnig-Piesczek esitas Facebooki vastu hagi Riigikohtusse, mis kohustas võrgustikku eemaldama postituse selle ebaseadusliku kasutaja loodud sisu tõttu. See otsus ei olnud mitte ainult mõõdupuuks Euroopa seaduste reguleerimisalale veebitehingute reguleerimisel, vaid andis liikmesriikidele ka suuremad volitused riiklike eeskirjade jõustamiseks vihakõne ja eraelu puutumatuse küsimustes.

Kommentaar

Nende arengute ja sageli konkureerivate eeskirjade ja määruste arvu suurenemise valguses ennustab Viini tsiviilasjade piirkonnakohtu menetluses olev otsus edasisi vaidlusi Euroopa rolli üle uute standardite kehtestamisel, mille alusel reguleeritakse internetitegevust.