17. veebruaril 2021 avaldas Rahvusvaheline Advokatuuri Assotsiatsioon (IBA) oma muudetud 2020. aasta IBA rahvusvahelise vahekohtumenetluse tõendite kogumise eeskirjad (2020. aasta IBA eeskirjad), mis asendavad 2010. aasta reeglite versiooni. Läbivaatamise ajendiks oli vajadus kajastada vahekohtupraktika arengut ja käsitleda tehnoloogia kiiresti kasvavat rolli rahvusvahelises vahekohtumenetluses. Üksikasjalik ülevaade uuest 2020. aasta IBA eeskirjast on esitatud ühes meie varasematest artiklitest. uudiskirjad.

Et valgustada 2020. aasta muudetud IBA reeglite kohaldamisega seotud kõige kesksemaid küsimusi, viis Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna vahekohtu töörühm (APAG) IBA vahekohtukomitee ja IBA Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna foorumi toetusel läbi kaheosalise veebiseminaride sarja pealkirjaga "Praktiline juhend IBA rahvusvahelise vahekohtumenetluse tõendite kogumise reeglite 2020. aasta läbivaatamise kohta". Rahvusvaheliste vahekohtute valdkonna juhtivatel ekspertidel paluti analüüsida ja arutada mitmeid IBA 2020. aasta reeglite muudatusi ning teha prognoose selle kohta, kuidas need kujundavad vahekohtu praktikat tulevikus. Järgnevalt antakse ülevaade 19. novembril 2021 toimunud veebiseminaride sarja esimesest osast, mis keskendus ebaseaduslikult saadud tõendite lubatavuse, võltsitud dokumentide tüpoloogia, nende käsitlemise vahekohtute poolt ning dokumentide esitamise ajastuse ja formaadi küsimustele.

Ebaseaduslikult saadud tõendite lubatavus

Hiljuti vastu võetud 2020. aasta IBA eeskirjadega kehtestatakse artikli 9.3. kohaselt ebaseaduslikult saadud tõendite mõiste ja antakse kohtule lai kaalutlusõigus selliste tõendite välistamiseks. Siiski väideti, et kõnealuses sättes ei täpsustata, mida tähendab ebaseaduslikult saadud tõend ja et selle lubatavus jääb üksnes kohtu otsustada.

Selleks, et teha kindlaks, millist standardit kohaldatakse selle kindlaksmääramiseks, kas tõend on saadud ebaseaduslikult, arutasid osalejad mitmeid varasemaid ICSIDi kohtuasju, kus kohtud on seda küsimust käsitlenud. Tehti kindlaks, et investori roll tõendite ebaseaduslikus hankimises oli selge tegur, mis mõjutas kohtu otsust jätta väidetavalt ebaseaduslikult saadud tõendid välja (Madenex vs. USA, EDF vs. Rumeenia) või tunnistada (Caratube vs. Kasahstan, Jukos vs. Venemaa, ConocoPhillips vs. Venezuela.). Teisisõnu oli kohtute jaoks tavapärane, et nad otsustasid ebaseaduslikult saadud tõendite lubatavuse üle puhta käe doktriini alusel.

Lisaks sellele on 2020. aasta IBA eeskirjade artikli 9.3. kommentaaris esitatud järgmised tegurid ebaseaduslikult saadud tõendite lubatavuse kaalumisel:

• Ebaseaduslikkus;
• Proportsionaalsuse kaalutlused;
• Kas tõendid on olulised ja tulemuse seisukohalt määravad;
• kas tõendid on avalikkuse ette jõudnud avalike lekete kaudu;
• Õigusvastasuse selgus ja raskusaste.

Sõnavõtjad märkisid ka, et artikli 9 lõige 3 paneb kohtutele suurema koormuse, kuna on võimalik vaidlustada kohtuotsuseid, mis põhinevad menetlustel, kus ebaseaduslikult saadud tõendid jäeti välja järgmistel asjaoludel:

• Kui selle riigi siseriiklikus õiguses, kus vaidlustamist taotletakse, tunnistatakse ebaseaduslikult saadud tõendeid lubatavaks, võib vaidlustamist taotleda avaliku korra rikkumise alusel;
• Kui vahekohus on välistanud tõendid, mis hiljem tunnistati seaduslikuks, võib esitada vastuväite nõuetekohase menetluse rikkumise tõttu.

Võltsitud dokumentide tüübid ja käsitlemine vahekohtumenetluses

Osalejad kvalifitseerisid pettuse teel koostatud dokumendid, sealhulgas võltsitud ja võltsitud dokumendid, artikli 9.3. alla kuuluvaks, kuna võltsimist peetakse ebaseaduslikuks.

Levinumad olukorrad, kus vahekohtumenetluses kerkib esile võltsitud dokumentide küsimus, on järgmised:

• Pool, kes tugineb teatavale dokumendile, ei saa esitada originaali;
• Allkirja autentsus on kahtluse alla seatud ühe poole poolt esitatud lepingus;
• Väidetavalt on leping tagasiulatuvalt sõlmitud.

Osalejad loetlesid järgmisi kohtute volitusi seoses võltsitud või võltsitud dokumentidega:

• Kohus võib nõuda esitatud dokumentide koopiate originaalide esitamist (IBA 2020. aasta kodukorra artikli 3.12 punkt a);
• Kui pool ei esita taotletud dokumentide originaale, võib kohus järeldada, et sellised tõendid kahjustaksid selle poole huve (IBA 2020. aasta reeglite artikkel 9.6.);
• Kohus võib tõendid välja jätta (IBA 2020. aasta reeglite artiklid 9.1 ja 9.3).

Lisaks kommenteerisid kõnelejad takistusi, millega kohtud võivad silmitsi seista elektrooniliste dokumentide hindamisel, mida väidetakse olevat võltsitud. Elektrooniliste dokumentide, näiteks pdf- ja excel-andmete võltsimine ei valmista raskusi ning selliste dokumentide originaalide puudumine on kohtute jaoks suur väljakutse nende autentsuse hindamisel. Esinejad mainisid siiski, et kohtud võivad elektrooniliste dokumentide vastuvõetavuse hindamisel tugineda e-kirjadele, paberkandjatele ning faktilistele ja eksperttunnistajatele.

Dokumentide koostamise aeg ja vorming

IBA 2020. aasta eeskirjade artikli 3.2. kohaselt on pooltel õigus nõuda teiselt poolelt teatava dokumendi esitamist. Artikkel 3.3. (IBA 2020. aasta eeskirjade punkti a alapunkt ii näeb ette, et sellised taotlused peavad olema piisavalt üksikasjalikud. IBA 2020. aasta reeglid ei sisalda siiski teavet dokumentide avaldamise aja ja vormi kohta. Seetõttu esitasid veebiseminari kõnelejad oma seisukohad selles küsimuses.

Mõistlik poolte dokumentide esitamise taotluste esitamise aeg peaks olema esimese ja teise kirjaliku esitamise vooru vahel, kuna:

• Poolte nõuded ja vastuhagid ning peamised õiguslikud ja faktilised küsimused on kindlaks määratud poolte esialgsete seisukohtade esimeses voorus. Seega võib avalikustamine jätkuda poolte vastavate kohtuasjade mõistlikult välja töötatud esitamisega;
• Pooled võivad kasutada avalikustatud või avalikustamata jäänud dokumente oma teise menetlusvooru koostamiseks ja oma menetlusstrateegia täiendavaks teavitamiseks, sealhulgas oma faktiliste tunnistajate tuvastamiseks ja tehniliste ekspertide tunnistamise vajalikkusest;
• Selline ajastus aitab vältida viivitamistaktikat.

Siiski märgiti, et dokumentide esitamise mõistlik aeg võib erineda sõltuvalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest.

Seoses dokumentide koostamise vorming, soovitasid kõnelejad, et Redferni ajakava on poolte jaoks kõige soodsam variant, mille kohaselt on 2020. aasta IBA reeglite artiklis 3.5. äsja sisse viidud poole õigus vastuväidetele vastata.

Seoses dokumentide hankimise ja esitamise vormingolid sõnavõtjad seisukohal, et dokumendid peaksid vastama järgmistele nõuetele, mis on sätestatud 2020. aasta IBA eeskirjade artiklis 3.12:

• Koopiad peavad vastama originaalidele;
• Kõige mugavam, ökonoomsem ja mõistlikult kasutatav;
• Identseid dokumente ei tohi teha mitu koopiat;
• Toodud dokumentide tõlkimise vajadus puudub, kusjuures see nõue on äsja kasutusele võetud ja selle eesmärk on saavutada suurem kooskõla dokumentide koostamise aluspõhimõttega, s.t koostamine kõige mugavamal ja ökonoomsemal kujul.