Saadaolevad meetodid
Peamised seadusega ettenähtud kohtuvälised meetodid on vahekohtu, vahendusmenetlus (peamiselt perekonnaõiguse küsimustes) ja lepituskomisjonid eluaseme- või telekommunikatsiooniküsimustes. Lisaks sellele näevad erinevad kutseorganisatsioonid (advokaadid, notarid, arstid, tsiviilinsenerid) ette vaidluste lahendamise mehhanismid, mis on seotud nende liikmete vaheliste või liikmete ja klientide vaheliste vaidlustega.
Kas alternatiivne vaidluste lahendamine on Austrias kohustuslik?
ADR on oma olemuselt poolte autonoomia põhimõtet soosiv. Austria kohus võib näiteks soovitada poolte vahel kohtueelse kohtuistungi ajal vahendusmenetlust. Seadusjärgset kohustust kasutada vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalust enne kohtuvaidlust siiski ei ole. Potentsiaalsed hagejad ja kostjad võivad siiski lisaks kohtusse hagiavalduse esitamisele konsulteerida oma õigusnõustajaga võimalike alternatiivsete lahenduste osas.
Õiguslik raamistik
Vahekohtuõigus sisaldub ACCP paragrahvides 577-618. Need sätted reguleerivad nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi vahekohtumenetlusi. Täitemenetlust reguleerib Austria täitemenetluse seadus. Lisaks on Austria ratifitseerinud järgmised vahekohtumenetlust käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid:
- New Yorgi konventsioon, 31. juuli 1961 (Austria on esitanud artikli I lõike 3 kohase teatise, milles ta teatab, et ta tunnustab ja täidab ainult teistes konventsiooni osalisriikides tehtud kohtuotsuseid);
- vahekohtuklausleid käsitlev protokoll, Genf, 13. märts 1928;
- Välisriigi vahekohtuotsuste täitmise konventsioon, Genf, 18. oktoober 1930;
- Euroopa rahvusvahelise kaubandusliku vahekohtu konventsioon (ja selle kohaldamist käsitlev leping), 4. juuni 1964, ja
- Investeerimisvaidluste lahendamise konventsioon, 24. juuni 1971.
Austria on allkirjastanud 69 kahepoolset investeerimislepingut, millest 62 on ratifitseeritud. Välisriigi kohtuotsuste tunnustamist reguleerivad eespool nimetatud mitmepoolsed ja kahepoolsed lepingud, millega Austria on ühinenud.
Vahendusmenetlust reguleerib Austrias tsiviilõiguslik vahendusmenetlusseadus (Zivilrechts-Mediations-Gesetz, ZivMediatG), mis on õigusraamistik vahendamise kesksete küsimuste jaoks, sealhulgas vahenduse mõiste, vahendajaks saamise eeldatav koolitus Austrias ning registreeritud vahendajate õigused ja kohustused.
Kohtunikuabi
Austria kohtutel on ADR-protsesside juhtimisega seotud piiratud roll ja kohtute abi ADR-menetlusele väljendub peamiselt selles, et kohtud julgustavad mitteametlikult pooli uurima võimalusi lahenduse leidmiseks või pöörduma esmalt vahendajate poole. See ei ole aga sugugi kohustuslik ja Austria õiguses ei ole ühtegi reeglit, mis kohustaks pooli kaaluma alternatiivset vaidluste lahendamist enne vahekohtu või kohtuvaidluse alustamist.
Kohtute sekkumine vahekohtumenetlustesse on sätestatud ACCP paragrahvides 577-618, mis volitavad kohtuid võtma ajutisi meetmeid, abistama vahekohtunike määramisel, vaatama läbi vaidlustamisotsuseid, otsustama vahekohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise üle, jõustama ajutisi ja kaitsemeetmeid, osutama kohtunike abi seoses kohtulike toimingutega, mida vahekohus ei ole volitatud tegema, otsustama vahekohtu otsuse tühistamise taotluse üle, määrama vahekohtu otsuse olemasolu või puudumise ning tunnustama ja täitma vahekohtu otsuseid.
Samuti tasub märkida, et teatavad Austria kohtud, sealhulgas Viini kaubanduskohus, pakuvad kohtupooltele vahendamisprogramme, mis pakuvad kohtuvaidluse osapooltele võimalus valida kohtumenetlusele alternatiivina vahendusmenetlus, kui kohtunik leiab, et vahendusmenetlusest võib olla kasu.
Õiguslik mõju
Austrias tehtud vahekohtu otsused on vastavalt ACCP paragrahvile 607 poolte vahel jõustunud kohtuotsuse mõjuga. Kokkulepitud tingimustel tehtud vahekohtu lahend ja kohtuotsus on täitmisele pööratav (Austria täitmisseaduse § 1 lõige 16). Siiski võib vastavalt ACCP paragrahvile 611 vaidlustada ainult kokkulepitud tingimustel tehtud vahekohtu otsuseid, mitte vahekohtu kokkuleppeid.
Vastavalt ACCP paragrahvile 433a võib kohtulikku kokkulepet sõlmida jõuda mis tahes ringkonnakohtus kirjaliku lepitusmenetluse kokkuleppe sisu kohta. Seega on poolte saavutatud kirjalik vahendusmenetluse kokkulepe täitmisele pööratav.
Vahekohtu institutsioonid Austrias
Viini Rahvusvaheline Arbitraažikeskus (VIAC) on peamine institutsioon Austrias, mis haldab siseriiklikke ja rahvusvahelisi vahekohtu- ja vahendusmenetlusi. VIAC pakub vahekohtumenetluse (Viini eeskirjad) ja vahendamise (Viini vahendamise eeskirjad) reegleid ning on alates 1. juulist 2021 võtnud vastu investeeringute vahekohtu ja vahendamise eeskirjad. Pädevad vahekohtunikud valivad pooled ise või VIACi juhatus VIACi veebisaidil esitatud vahekohtunike ja vahendajate nimekirjast.
Austriast on saanud populaarne sihtkoht rahvusvaheliste vaidluste lahendamise valdkonnas. Lisaks VIACile on Austrias veel järgmised vahekohtuasutused: Viini kaubabörsi vahekohus ja Salzburgi Vahekohus. Samuti korraldab Austria igal aastal Willem C. Visi rahvusvahelise kaubandusliku vahekohtu võistluse, mis on maailma suurim selle valdkonna võistlus.
Auhinnad
Viini reeglite artikli 6 lõikes 1.8 on sätestatud kolm kategooriat: ajutine, osaline, ja lõplik. Otsused on lõplikud ja pooled on kohustatud järgima neid.
Pealegi on Viini reeglites selgesõnaliselt sätestatud, et kui vahekohtu pooled lepivad menetluse kestel kokku, võib vahekohus poolte taotlusel registreerida vahekohtu kokkuleppe ja/või teha kohtuotsus kokkulepitud tingimustel (Viini kodukorra artikkel 37). Sellisel kokkulepitud tingimustel tehtud kohtuotsusel on samad õiguslikud tingimused kui asja sisulisel lahendamisel.
Auhindade muudatused, selgitused ja täiendused
Kui vahekohtu otsus on tehtud, muutub vahekohtu functus officio mis tähendab, et kohus ei saa otsust muuta. VIACi reeglite kohaselt võivad pooled siiski taotleda, et vahekohus parandaks vahekohtuotsuse vigu, annaks sellega seotud selgitusi või teeks täiendava otsuse vahekohtus esitatud nõuete kohta, mida ei ole vahekohtuotsusega lahendatud. Sellise taotluse üle otsustab vahekohus. Vahepeal võib vahekohus omal algatusel teha selliseid parandusi või täiendusi kohtuotsusele nelja nädala jooksul alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast.
Selgitus ja parandus on esialgse kohtuotsuse osad, mis ei mõjuta kohtuotsuse vaidlustamise tähtaja kulgemist ja mida ei saa iseseisva menetluse käigus tühistada. Siiski kujutab täiendav otsus endast uut, eraldi auhind. Seetõttu võib selle tühistada eraldi menetluses ja selle vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema, kui tühistamist taotlev pool saab otsuse kätte.
Vahekohtuotsuste tunnustamine, täitmine ja tühistamine
Vahekohtuotsuste tunnustamist ja täitmist reguleerivad Austria täitmisseadus ja ACCP erisätted. Siseriiklikud kohtuotsused iseenesest kujutavad endast täitmisele pööratud õigusakte ja seega ei nõuta nende eelnevat tunnustamist. Rahvusvahelised kohtuotsused läbivad siiski tunnustamismenetluse, et omandada Austrias täidesaatva õiguse staatus. Osalised ja ajutised kohtuotsused on Austrias samuti täitmisele pööratavad.
Vahekohtu otsuste vaidlustamise eeskirjad on sätestatud Austria 2013. aasta vahekohtuseaduses (VVKTS §-d 577-618). Vastavalt ACCP § 611 lõikele 4 on vahekohtuotsuse tühistamise hagi esitamise tähtaeg kolm kuud alates vahekohtuotsuse teatavakstegemisest. Sellist hagi peab kontrollima Austria ülemkohus, kes tegutseb esimese ja viimase instantsina - välja arvatud tarbija- ja tööõiguse vahekohtute puhul.
Eespool nimetatud seadused on rahvusvahelisele õigusele allutatud. Kui siseriiklikud eeskirjad ja Austria poolt ratifitseeritud kahe- ja mitmepoolsetest lepingutest tulenevad eeskirjad, mis reguleerivad välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, on rahvusvahelise õiguse normid ülimuslikud. Eelkõige on New Yorgi konventsioon kohaldatavuse korral ülimuslik enamiku siseriiklike sätete suhtes.
Peamised seadusega ettenähtud kohtuvälised meetodid on vahekohtu, vahendusmenetlus (peamiselt perekonnaõiguse küsimustes) ja lepituskomisjonid eluaseme- või telekommunikatsiooniküsimustes. Lisaks sellele näevad erinevad kutseorganisatsioonid (advokaadid, notarid, arstid, tsiviilinsenerid) ette vaidluste lahendamise mehhanismid, mis on seotud nende liikmete vaheliste või liikmete ja klientide vaheliste vaidlustega.
Kas alternatiivne vaidluste lahendamine on Austrias kohustuslik?
ADR on oma olemuselt poolte autonoomia põhimõtet soosiv. Austria kohus võib näiteks soovitada poolte vahel kohtueelse kohtuistungi ajal vahendusmenetlust. Seadusjärgset kohustust kasutada vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust enne kohtuvaidlust siiski ei ole. Potentsiaalsed hagejad ja kostjad võivad siiski lisaks kohtusse hagiavalduse esitamisele konsulteerida oma õigusnõustajaga võimalike ADR-lahenduste osas.
Vahekohtuõigus sisaldub ACCP paragrahvides 577-618. Need sätted reguleerivad nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi vahekohtumenetlusi. Täitemenetlust reguleerib Austria täitemenetluse seadus. Lisaks on Austria ratifitseerinud järgmised vahekohtumenetlust käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid:
- New Yorgi konventsioon, 31. juuli 1961 (Austria on esitanud artikli I lõike 3 kohase teatise, milles ta teatab, et ta tunnustab ja täidab ainult teistes konventsiooni osalisriikides tehtud kohtuotsuseid);
- vahekohtuklausleid käsitlev protokoll, Genf, 13. märts 1928;
- Välisriigi vahekohtuotsuste täitmise konventsioon, Genf, 18. oktoober 1930;
- Euroopa rahvusvahelise kaubandusliku vahekohtu konventsioon (ja selle kohaldamist käsitlev leping), 4. juuni 1964, ja
- Investeerimisvaidluste lahendamise konventsioon, 24. juuni 1971.
Austria on allkirjastanud 69 kahepoolset investeerimislepingut, millest 62 on ratifitseeritud. Välisriigi kohtuotsuste tunnustamist reguleerivad eespool nimetatud mitmepoolsed ja kahepoolsed lepingud, millega Austria on ühinenud.
Vahendusmenetlust reguleerib Austrias tsiviilõiguslik vahendusmenetlusseadus (Zivilrechts-Mediations-Gesetz, ZivMediatG), mis on õigusraamistik vahendamise kesksete küsimuste kohta, sealhulgas vahendamise mõiste, vahendajaks saamise nõutav koolitus Austrias ning registreeritud vahendajate õigused ja kohustused.
Austria kohtutel on ADR-protsesside juhtimisega seotud piiratud roll ja kohtute abi ADR-menetlusele väljendub peamiselt selles, et kohtud julgustavad mitteametlikult pooli uurima võimalusi lahenduse leidmiseks või pöörduma esmalt vahendajate poole. See ei ole aga sugugi kohustuslik ja Austria õiguses ei ole ühtegi reeglit, mis kohustaks pooli kaaluma alternatiivset vaidluste lahendamist enne vahekohtu või kohtuvaidluse alustamist.
Kohtute sekkumine vahekohtumenetlustesse on sätestatud ACCP paragrahvides 577-618, mis volitavad kohtuid võtma ajutisi meetmeid, abistama vahekohtunike määramisel, vaatama läbi vaidlustamisotsuseid, otsustama vahekohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise üle, jõustama ajutisi ja kaitsemeetmeid, osutama kohtunike abi seoses kohtulike toimingutega, mida vahekohus ei ole volitatud tegema, otsustama vahekohtu otsuse tühistamise taotluse üle, määrama vahekohtu otsuse olemasolu või puudumise ning tunnustama ja täitma vahekohtu otsuseid.
Samuti tasub märkida, et teatavad Austria kohtud, sealhulgas Viini kaubanduskohus, pakuvad kohtuga seotud vahendusprogramme, mis annavad kohtuvaidluse osapooltele võimaluse valida kohtumenetluse alternatiivina vahendusmenetlus, kui kohtunik leiab, et vahendusmenetlusest võib olla kasu.
Austrias tehtud vahekohtu otsused on vastavalt ACCP paragrahvile 607 poolte vahel jõustunud kohtuotsuse mõjuga. Kokkulepitud tingimustel tehtud vahekohtu lahend ja kohtuotsus on täitmisele pööratav (Austria täitmisseaduse § 1 lõige 16). Siiski võib vastavalt ACCP paragrahvile 611 vaidlustada ainult kokkulepitud tingimustel tehtud vahekohtu otsuseid, mitte vahekohtu kokkuleppeid.
Vastavalt ACCP paragrahvile 433a võib igas ringkonnakohtus sõlmida kohtulikku kokkulepet kirjaliku vahendusmenetluse kokkuleppe sisu kohta. Seega on poolte saavutatud kirjalik vahendusmenetluse kokkulepe täitmisele pööratav.
Viini Rahvusvaheline Arbitraažikeskus (VIAC) on peamine institutsioon Austrias, mis haldab siseriiklikke ja rahvusvahelisi vahekohtu- ja vahendusmenetlusi. VIAC pakub vahekohtumenetluse (Viini eeskirjad) ja vahendamise (Viini vahendamise eeskirjad) reegleid ning on alates 1. juulist 2021 võtnud vastu investeeringute vahekohtu ja vahendamise eeskirjad. Pädevad vahekohtunikud valivad pooled ise või VIACi juhatus VIACi veebisaidil esitatud vahekohtunike ja vahendajate nimekirjast.
Austriast on saanud populaarne sihtkoht rahvusvaheliste vaidluste lahendamise valdkonnas. Lisaks VIACile on Austrias vahekohtu institutsioonideks veel Viini kaubabörsi vahekohus ja Salzburgi vahekohus. Samuti toimub Austrias igal aastal Willem C. Visi rahvusvaheline kaubandusvaidluste lahendamise võistlus (Willem C. Vis International Commercial Arbitration Moot Competition), mis on selle valdkonna suurim võistlus maailmas.
Viini reeglite artikli 6 lõikes 1.8 on sätestatud kolm kategooriat: ajutine, osaline, ja lõplik. Otsused on lõplikud ja pooled on kohustatud järgima neid.
Pealegi on Viini reeglites selgesõnaliselt sätestatud, et kui vahekohtu pooled lepivad menetluse kestel kokku, võib vahekohus poolte taotlusel registreerida vahekohtu kokkuleppe ja/või teha otsuse kokkulepitud tingimustel (Viini reeglite artikkel 37). Sellisel kokkulepitud tingimustel tehtud kohtuotsusel on samad õiguslikud tingimused kui asja sisulisel lahendil.
Kui vahekohtu otsus on tehtud, muutub vahekohtu functus officio mis tähendab, et kohus ei saa otsust muuta. VIACi reeglite kohaselt võivad pooled siiski taotleda, et vahekohus parandaks vahekohtuotsuse vigu, annaks sellega seotud selgitusi või teeks täiendava otsuse vahekohtus esitatud nõuete kohta, mida ei ole vahekohtuotsusega lahendatud. Sellise taotluse üle otsustab vahekohus. Vahepeal võib vahekohus omal algatusel teha selliseid parandusi või täiendusi kohtuotsusele nelja nädala jooksul alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast.
Selgitus ja parandus on esialgse kohtuotsuse osad, mis ei mõjuta kohtuotsuse vaidlustamise tähtaja kulgemist ja mida ei saa iseseisva menetluse käigus tühistada. Siiski kujutab täiendav otsus endast uut, eraldi otsust. Seetõttu võib selle tühistada eraldi menetluses ja selle vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema, kui tühistamist taotlev pool saab otsuse kätte.
Vahekohtuotsuste tunnustamist ja täitmist reguleerivad Austria täitmisseadus ja ACCP erisätted. Siseriiklikud kohtuotsused iseenesest kujutavad endast täitmisele pööratud õigusakte ja seega ei nõuta nende eelnevat tunnustamist. Rahvusvahelised kohtuotsused läbivad siiski tunnustamismenetluse, et omandada Austrias täidesaatva õiguse staatus. Osalised ja ajutised kohtuotsused on Austrias samuti täitmisele pööratavad.
Vahekohtu otsuste vaidlustamise eeskirjad on sätestatud Austria 2013. aasta vahekohtuseaduses (VVKTS §-d 577-618). Vastavalt ACCP § 611 lõikele 4 on vahekohtuotsuse tühistamise hagi esitamise tähtaeg kolm kuud alates vahekohtuotsuse teatavakstegemisest. Sellist hagi peab kontrollima Austria ülemkohus, kes tegutseb esimese ja viimase instantsina - välja arvatud tarbija- ja tööõiguse vahekohtute puhul.
Eespool nimetatud seadused on rahvusvahelisele õigusele allutatud. Kui siseriiklikud eeskirjad ja Austria poolt ratifitseeritud kahe- ja mitmepoolsetest lepingutest tulenevad eeskirjad, mis reguleerivad välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, on rahvusvahelise õiguse normid ülimuslikud. Eelkõige on New Yorgi konventsioon kohaldatavuse korral ülimuslik enamiku siseriiklike sätete suhtes.