Viini tsiviilasjade piirkonnakohus on langetanud otsuse aktivist Max Schremsi ja sotsiaalmeediaplatvormi Facebooki vahelises andmekaitsemenetluses. Otsus järgneb käesoleva aasta alguses Austria pealinnas peetud suulistele kohtuistungitele, mille käigus Facebooki Euroopa andmekaitse direktor Ceilia Alvarez seisis silmitsi küsimustega, mis keskendusid järgmistele teemadele:

• ettevõtte võime saada oma kasutajatelt nõusolekut;
• selle vastavus andmepäringutele, mida võrgustiku aktiivsed kasutajad esitavad, ja
• Terminoloogia "andmete kustutamine" ja selle tähenduse selgitamine praktikas.

30. juunil 2020. aastal tehtud kohtuotsuses on sätestatud, et kuigi Facebook peab maksma 500 euro suuruse kahju hüvitist selle eest, et ta on rikkunud oma avalikustamiskohustust seoses hageja isikuandmete kasutamisega, loetakse, et võrgustik on tegutsenud lepinguliselt või õiguslikult kaasaaitavalt hageja andmete töötlemisel.

Otsus

Tähelepanu väärivad järgmised õigusküsimused:

-Andmete töötlemine vastavalt üldisele andmekaitsemäärusele (GDPR).

• Kohus otsustas, et art. 2 GDPR ei kehti isikuandmete töötlemise suhtes seoses era- või perekondliku tegevusega.
• Hageja on väidetavalt sõlminud Facebookiga lepingu ("andmetöötlusleping") erakonto loomisel.
• Tema isikliku platvormi kasutamise tõttu jäi ta GDPRi kohaldamisalast välja.
• Andmete töötlemine toimus seega kooskõlas GDPRiga ja oleks jätkuvalt lubatud seni, kuni hageja ei kustuta oma kontot. Alles siis oleks pooltevaheline leping lõpetatud.

Tingimused

• Kohus leidis lisaks, et ettekirjutuse nõue eeldab, et kõnealune tegu ei ole mitte ainult keelatud, vaid et peab olema olemas ka nimetatud ebaseadusliku teo kordumise oht, st et kostja on juba rikkunud õiguslikult kehtestatud normi.
• Antud juhul oli hagejal võimalik anda nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks. Nõustudes kostja tingimustega, oli ta vabatahtlikult nõustunud nende tingimustega.
• Kostja majandusmudel põhineb tulu saamisel kohandatud reklaami ja kommertssisu kaudu. Selleks, et pakkuda oma teenust üldsusele tasuta, teenib ta tulu kasutajate andmete töötlemisest, mida müüakse reklaamijatele, kes võivad neid kasutada sihipärase reklaami eesmärgil.
• Platvormi kasutamisega nõustuvad kasutajad teadlikult kaubandusliku sisuga, mille isikupärastatud iseloom põhineb individuaalsel maitsel, eelistustel ja huvidel - andmed, mis on seega osa kasutustingimustest.
• Kuna isikupärastatud reklaam on pakutava teenuse oluline osa ja tuleneb lepingu osaks tehtud konkreetsetest kasutustingimustest, oli kostja ülesanne täpsustada lepingu eesmärki, millega hageja vabatahtlikult nõustus.

Tundlikud andmed

• Euroopa Kohtu arvates on art. 9 GDPRi rikkumine ei tulenenud tuvastatud asjaoludest.
• Mis puudutab tundlikke andmeid poliitiliste huvide või seksuaalse sättumuse kohta, siis otsustas kohus, et huvi poliitilise partei või samasooliste vastu ei pruugi kajastada kostja kuuluvust konkreetsele poliitilisele arvamusele ega tähendada seksuaalset sättumust. Lisaks, kuna viimane oli hageja poolt avalikult teatavaks tehtud, ei olnud GDPRi rikutud.
• Pelgalt andmete töötlemisega ei saanud kohus tuvastada kostja ebaseaduslikke toiminguid, mille eest ta oleks võinud vastutada.

Kahjud

• 15 GDPR sätestab, et kostja on kohustatud andma teavet kõigi isikuandmete kohta sobivate ajavahemike järel, mida kostja peab kasutaja jaoks asjakohaseks.
• Oma kohustust rikkudes ei antud hagejale piisavat ülevaadet kõigist säilitatavatest andmetest.
• Tema kontrolli kaotamine ja sellega seotud ebakindlus annavad talle õiguse nõuda kahju hüvitamist ja kõigi nõutud andmete väljastamist.

Kommentaar

Selles kohtuotsuses antakse üksikasjalik ülevaade viisist, kuidas Facebook loob kasutajate profiile, nimelt tuginedes külastatavate lehekülgede ajaloole ning sõprade või "sarnaste" kasutajatega loodud sidemetest saadud teabele. Sellest hoolimata ei tunnistata selliste andmete tundlikkust. Kuigi hageja andmete kohustuslik avaldamine muudab Facebooki edasikaebamise väga tõenäoliseks, on hr Schrems juba väljendanud kavatsust esitada selline hagi järgmise nelja nädala jooksul. Loodetakse, et kohtuasja viimine ülemkohtusse annab rohkem selgust Facebooki tegevuse seaduslikkuse ja GDPRi (mitte)järgimise kohta. Nagu varasematel juhtudel, võib see teha võimalikuks ka mitmete küsimuste suunamise Euroopa Kohtusse.

Algselt avaldatud 08 juuli, 2020

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.