Austria: UNCITRALi kiirendatud vahekohtu eeskirjad - kuus küsimust ja vastust
Autor: Per Neuburger ja Michael Ibesich
19. septembril 2021 jõustus ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) kiirendatud vahekohtu eeskiri (EAR). EAR võeti komisjoni poolt vastu 21. juulil 2021. aastal ja need kujutavad endast UNCITRALi tuntud instrumentide, nagu vahekohtu eeskirjad (UAR) ja mudelseadus, kõrval veel ühte peatükki komisjoni mõjukas töös rahvusvahelise vahekohtu valdkonnas. Käesoleva artikli eesmärk on visandada EARi põhijooned ja omadused, esitades vastused 6 küsimusele, mis võivad praktikas tekkida.
1. Millised on kiirendatud vahekohtumenetluse eeskirjad?
Pooled kasutavad üha enam kiirendatud vahekohtumenetlust ja selle populaarsus kasvab. Kiirendatud vahekohtumenetluse eeskirjade kehtestamise põhiidee on luua vaidluse pooltele võimalus leppida kokku lihtsustatud ja lihtsustatud menetluses, mille eesmärk on vahekohtu otsuse tegemine lühikese aja jooksul. Teine eelis on sellega seotud kulude kokkuhoid poolte jaoks.1
Pärast arutelu selle üle, kas luua iseseisev eeskirjade kogum või muuta UARi ennast, otsustati vastu võtta UARi lisa. Euroopa tegevusaruanne muudab teatavatel aspektidel Euroopa tegevusaruannet ja seda tuleb alati lugeda koos Euroopa tegevusaruandega.
2. Millal kohaldatakse kiirendatud vahekohtu reegleid?
UNCITRALi muudetud vahekohtu kodukorra artikli 1 lõikes 5 on sätestatud, et Euroopa vahekohtumenetluse suhtes "kohaldatakse vahekohtumenetlust, kui pooled on selles kokku leppinud". EARi kohaldamine põhineb seega üksnes poolte konsensusel. Pooled peavad kas selgesõnaliselt kokku leppima EARi kohaldatavuses oma vahekohtuklauslis - näiteks lisades EARi vahekohtuklausli näidisklausli (vt küsimus 6 allpool) - või leppima kokku EARi kohaldamises pärast vaidluse tekkimist.
Eelkõige võivad pooled siiski kokku leppida, et nad kohaldavad EARi, kui nende vaidlus tekkis või nende vahekohtukokkulepe sõlmiti enne EARi jõustumist. Kui pooled suunasid oma vaidluse arbitraažile UARi alusel juba enne EARi jõustumise kuupäeva, võivad nad ka hiljem otsustada, et suunavad oma vaidluse arbitraažile EARi alusel.2
EAR on tähelepanuväärne selle poolest, et nende toimimine eeldab vaid poolte konsensust, kuid võrreldes sellega seovad erinevad institutsioonilised eeskirjad kiirendatud menetlust käsitlevad sätted tavaliselt vaidlusaluse summaga. Näiteks ICC kiirmenetlust kohaldatakse üldiselt juhul, kui vaidlusalune summa ei ületa 2 miljonit või 3 miljonit USA dollarit, sõltuvalt vahekohtukokkuleppe kuupäevast.3 Sama kehtib ka CIETACi vahekohtu reeglite (5 000 000 jüaani) alusel läbiviidavate vahekohtumenetluste kohta,4 Šveitsi eeskirjad (1 000 000 Šveitsi franki),5 ja ICDRi vahekohtu reeglitele (500 000 USA dollarit).6
3. Millal peaksid pooled nõustuma kohaldama kiirendatud vahekohtu reegleid?
Kiirendatud vahekohtumenetlus ei sobi igat liiki vaidluste puhul. EARi selgitav märkus, mis valmib töörühma 2021. aasta sügisesel istungil,7 loetleb erinevaid tegureid, mida pooled peaksid hoolikalt kaaluma, kui nad otsustavad, kas kiirendatud vahekohtumenetlus sobib nende olukorda:
- Vaidluse lahendamise kiireloomulisus;
- Tehingute keerukus ja kaasatud osapoolte arv;
- Vaidluse eeldatav keerukus;
- Vaidluse eeldatav summa;
- Poolele kättesaadavad rahalised vahendid proportsionaalselt vahekohtumenetluse eeldatavate kuludega;
- ühinemise või konsolideerimise võimalus ja
- Tõenäosus, et kohtuotsus tehakse kiirmenetluse reeglite artiklis 16 sätestatud tähtaja jooksul (st 6 kuud/9 kuud, vt küsimus 5 allpool).
Kiirendatud vahekohtumenetlusega kaasneb kompromiss ühelt poolt kiirema tulemuse ja teiselt poolt menetluse ulatuse vahel. Seega peegeldab see loetelu konsensust, et kiirmenetlus sobib paremini lihtsamate ja väiksema väärtusega vaidluste lahendamiseks. Kiirendatud vahekohtumenetluse kasutamise üle tuleks otsustada pärast hoolikat konsulteerimist õigusnõustajaga ja see sõltub eelkõige poolte ärilistest vajadustest.
4. Kuidas toimivad kiirendatud vahekohtu eeskirjad?
4.1. Vahekohus
Vastavalt EAR artiklile 7 on üks vahekohtunik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4.2. Esialgsed etapid
Vahekohtumenetlus on algstaadiumis lühendatud. Vastavalt EAR artiklile 4 peab koos hagiavaldusega edastatav vahekohtuteade sisaldama juba ettepanekut ametisse nimetava asutuse määramiseks (kui selles ei ole eelnevalt kokku lepitud) ja vahekohtuniku määramiseks.
EAR artiklis 5 on sätestatud, et kostja edastab oma vastuse, sealhulgas vastuse hageja ettepanekule ametisse nimetava asutuse määramiseks (kui see on asjakohane) ja vahekohtuniku määramiseks, 15 päeva jooksul pärast vahekohtuteate saamist (erinevalt 30 päevast, mis on ette nähtud ühises õigusraamistikus). Vastustaja vastuväited edastatakse 15 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.
Vastavalt EAR artiklile 9 konsulteerib vahekohus 15 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist poolte vahel asjaajamiskonverentsil või muul viisil, et määrata kindlaks vahekohtumenetluse läbiviimise viis.
4.3. Ametisse nimetav asutus
Kui pooled ei ole ametisse nimetava asutuse valimises kokku leppinud 15 päeva pärast seda, kui kõik pooled on saanud ettepaneku ametisse nimetava asutuse määramiseks, võib iga pool taotleda alalise vahekohtu peasekretärilt ametisse nimetava asutuse määramist või seda ise teha (EAR artikli 6 lõige 1).
Artikli 6 lõige 3 EAR annab partnerlus- ja koostöölepingu peasekretärile kaalutlusõiguse, mis võimaldab tal määrata ametisse nimetava asutuse, kui ta peab seda juhtumi asjaolusid arvestades asjakohasemaks kui ise ametisse nimetava asutusena tegutsemist.
EARi artiklis 6 lihtsustatakse seega UARi artiklis 6 sisalduvat menetlust, mille kohaselt peavad pooled ootama 30 päeva pärast ettepaneku tegemist, enne kui nad taotlevad partnerlus- ja koostöölepingu peasekretärile ametisse nimetava asutuse määramist. Lisaks lihtsustatakse menetlust, kuna pooled võivad nüüd otse taotleda peasekretärile ametisse nimetava asutusena tegutsemist, selle asemel et läbida UARis sätestatud kaheetapiline protsess, mille käigus peasekretär nimetab ametisse nimetava asutuse.
4.4. Kuulamised
Artikli 11 EAR kohaselt on vahekohtul õigus pärast seda, kui ta on kutsunud pooli üles oma seisukohti väljendama ja kui pool ei ole taotlenud ärakuulamist, otsustada ärakuulamist mitte korraldada.
4.5. Tõendid
Artikli 15 EAR annab kohtule suure kaalutlusõiguse tõendite kogumise osas. Kohus võib otsustada, milliseid dokumente, tõendeid või muid tõendeid pooled peaksid esitama, ja võib lükata tagasi kõik taotlused dokumentide esitamise korra kehtestamiseks, kui kõik pooled ei esita sellist taotlust.
4.6. Avaliku Teenistuse Kohtu kaalutlusõigus
Lisaks eespool ärakuulamiste ja tõendite kohta öeldule on kohtule antud täiendav kaalutlusõigus menetluse kujundamisel EAR artikli 10 alusel, mis võimaldab tal igal ajal pikendada või lühendada mis tahes tähtaega, mis on ette nähtud UARis, EARis või poolte kokkuleppel, olles kutsunud pooli üles oma seisukohti väljendama. Erandiks sellest reeglist on eelkõige EAR artiklis 16 sätestatud otsuse tegemise tähtaeg (vt küsimus 5 allpool).
5. Milline on kiirendatud vahekohtumenetluse reeglite kohase otsuse tegemise tähtaeg?
Euroopa tegevusaruande koostamise ajal oli kõige vastuolulisemaks küsimuseks otsuse tegemise tähtaeg.8
EAR artiklis 16 on sätestatud lepingu sõlmimise tähtaeg järgmiselt:
- Otsus tehakse kuue kuu jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
- Erandlikel asjaoludel ja pärast seda, kui pooled on kutsutud üles esitama oma seisukohti, võib vahekohus pikendada tähtaega kuni üheksa kuuni alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.
- Kui vahekohus ei pruugi teha otsust üheksa kuu jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast, teeb ta ettepaneku lõpliku pikendatud tähtaja kohta koos põhjendustega ja kutsub pooli üles esitama oma seisukohti kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Pikendus võetakse vastu ainult siis, kui kõik pooled on sellega nõus.
- Kui eespool nimetatud pikendamisega ei nõustuta, võib iga pool taotleda, et vahekohtumenetluse suhtes ei kohaldata enam Euroopa aastaaruannet. Pärast seda, kui pooled on kutsutud üles oma seisukohti väljendama, võib vahekohus otsustada jätkata vahekohtumenetluse läbiviimist vastavalt ÜVM-le.
6. Kas on olemas vahekohtuklausli näidis, mis sisaldab kiirendatud vahekohtu reegleid?
Jah, EARile on lisatud vahekohtuklausli näidis, mida pooled saavad kasutada. See on järgmine:
"Kõik käesolevast lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest tulenevad või sellega seotud vaidlused, vaidlused või nõuded lahendatakse vahekohtumenetluse teel vastavalt UNCITRALi kiirendatud vahekohtu eeskirjadele.
Märkus: osapooled peaksid kaaluma lisamist:
(a) ametisse nimetav asutus või ametiisik on . . . . [institutsiooni või isiku nimi];
(b) Vahekohtu koht on . . . . [linn ja riik];
(c) Vahekohtumenetluses kasutatav keel on ...;"
Seega saavad pooled juba konkreetse lepingu sõlmimisel usaldusväärselt tagada Euroopa majandusharu kohaldatavuse vaidluse suhtes. Ametisse määranud asutuse, vahekohtu koha ja vahekohtu keele saab muuta vastavalt poolte eelistustele, lisades vahekohtuklauslisse punktid a kuni c.
Kommentaarid
EAR on ainulaadne, sest nende koostamine põhineb ÜRO liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide, valitsusametnike, vahekohtuasutuste, ekspertide, akadeemikute, praktikute ja muude sidusrühmade laialdasel konsensusel.9 Need kujutavad endast rahvusvahelist vahendit, mis näib leidvat sobiva tasakaalu ühelt poolt vaidluste kiire ja tõhusa lahendamise ning teiselt poolt menetlusliku terviklikkuse ja nõuetekohase menetluse kaitse vahel.
UNICTRALi varasemate rahvusvaheliste vahekohtute alaste õigusaktide edu põhjal võib eeldada, et Euroopa tegevusjuhend võetakse praktikas laialdaselt kasutusele. See on kindlasti positiivne areng, sest see võib viia kiirmenetluste ühtlustamiseni ja seega suurema õiguskindluseni. Lisaks sellele vastab menetluste lihtsustamine ja lihtsustamine paljude poolte ärivajadustele ning aitab kaasa vahekohtu kui kulu- ja ajasäästliku vaidluste lahendamise meetodi maine tugevdamisele.
Joonealused märkused
1. ÜRO teabeteenistus, "UNCITRALi kiirendatud vahekohtu eeskirjade jõustumine" (16. september 2021).
https://unis.unvienna.org/unis/en/pressrels/2021/unisl321.html.
2. UNCITRALi kiirendatud vahekohtu reeglite selgitavate märkuste eelnõu, sekretariaadi märkus (A/CN.9/1082/Add.1, V.21-02556) s A(5)
https://uncitral.un.org/sites/uncitral.un.org/files/media-documents/uncitral/en/acn9-1082-add1-e.pdf.
3. ICC vahekohtu reeglid, art. 30 ja VI lisa.
4. Art. 56(1) CIETACi 2015. aasta vahekohtu eeskirjad.
5. Art. 42(1)(b) Šveitsi eeskirjad 2021.
6. Art. 1(4) ICDR reeglid 2021.
7. UNCITRALi kiirendatud vahekohtu reeglite eelnõu, sekretariaadi märkus (A/CN.9/1082, V.21-02404), I(4) s I(4)
https://uncitral.un.org/sites/uncitral.un.org/files/media-documents/uncitral/en/acn9-1082-e.pdf.
8. Mylene Chan, "UNCITRAL võtab vastu kiirendatud vahekohtu eeskirjad" (CPR Instituut, 29. juuli 2021)
https://blog.cpradr.org/2021/07/29/uncitral-adopts-expedited-arbitration-rules/.
9. Julián Bordacahar ja Dirk Pulkowski, "UNCITRAL, kiirendatud!" (Kluwer Arbitraažiblogi, 14. juuli 2021)
http://arbitrationblog.kluwerarbitration.com/2021/07/14/uncitral-expedited/.
Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.