Viini Rahvusvaheline Vahekohtu Keskus (VIAC) on laiendanud oma portfelli investeerimisvaidluste haldamisega. Alates 1. juulist 2021 jõustus Viini investeerimisvaidluste vahekohtu eeskiri (VRI), mis on äsja kasutusele võetud iseseisev õigusraamistik.¹ Nad esitavad VIACi vastuse investeeringute vahekohtu nõudmistele ja ICSIDi reeglite muutmise menetluse raames toimuva investori ja riigi vahelise vaidluste lahendamise süsteemi käimasoleva reformi käigus tõstatatud probleemidele.² ja UNCITRALi III töörühm.³

Lisaks VRI kehtestamisele ajakohastas VIAC samaaegselt ka oma kaubandusvaidluste suhtes kohaldatavat vahekohtu- ja vahendusmenetluse eeskirja (Viini eeskirjad).⁴ Neid jõupingutusi kirjeldatakse üksikasjalikult selles kaheosalises artiklisarjas. Käesolevas esimeses osas käsitletakse uue VRI põhijooni, keskendudes üksnes investeeringute vahekohtu eeskirjale, mitte aga investeeringute vahendamisele. Sellele tuginedes kirjeldatakse teises osas Viini vahekohtumenetluse suhtes kohaldatava Viini vahekohtu eeskirja märkimisväärseid muudatusi.

Viini investeeringute vahekohtu reeglite põhijooned

Jurisdiktsioon

VRIs ei ole sätestatud erilisi jurisdiktsiooninõudeid, mis on vajalikud vaidluse esitamiseks vahekohtule vastavalt VRI-le. VRI artikli 1 lõikes 1 kinnitatakse, et selline allutamine sõltub poolte kokkuleppest, mis võib olla väljendatud lepingus, lepingus, põhikirjas või muus dokumendis. VRId kohaldatakse investeerimisvaidluste suhtes, milles osaleb riik, riigi kontrolli all olev üksus või valitsustevaheline organisatsioon.

See üsna lihtne kohtualluvuse reegel on vastuolus tavapärase investeerimisvaidluste lahendamise praktikaga. Näiteks ICSIDi konventsiooni artikli 25 lõike 1 kohaselt laieneb keskuse pädevus ainult kohtuvaidlustele, mis tulenevad otseselt investeeringust, mis on tekkinud osalisriigi ja teise osalisriigi kodaniku vahel. Jättes tahtlikult välja objektiivsed jurisdiktsiooninõuded, nagu näiteks "investeeringu" olemasolu, peaks VRI tulemuseks olema vähem aega ja kulusid, mis kuluvad jurisdiktsioonivaidlustele.⁵

Kolmandate isikute rahastamine

VRI artiklis 13a on ette nähtud ulatuslik raamistik, mis reguleerib kolmandate isikute rahastamist, mis käsitleb rahvusvahelisi probleeme seoses vahekohtunike huvide konfliktidega ja kulude tagamisega investeerimisvaidluste lahendamisel.⁶ Pool on kohustatud "avalikustama mis tahes kolmanda osapoole rahastamise olemasolu ja kolmanda osapoole rahastaja andmed oma hagiavalduses või vastuses hagiavaldusele või kohe pärast kolmanda osapoole rahastamise kokkuleppe sõlmimist".⁷ Vahekohus võib nõuda rahastamiskokkuleppe konkreetsete üksikasjade avalikustamist, rahastaja huvi menetluse tulemuse vastu ja seda, kas rahastaja on kohustunud kandma negatiivset kulukohustust. Kolmandate isikute rahastamine on määratletud VRI artikli 6 lõikes 1.11 ja see ei hõlma poolte nõustajate poolset rahastamist.

Nõuete, vastuhagide ja vastuväidete ennetähtaegne tagasilükkamine

Artiklis 24a on sätestatud, et pool võib taotleda vahekohtult nõude, vastuhagi või kaitseväite ennetähtaegset rahuldamata jätmist põhjusel, et see on ilmselgelt

1. väljaspool kohtu pädevust,

2. vastuvõetamatu või

3. ilma õigusliku aluseta.

Taotlus hagi ennetähtaegseks rahuldamata jätmiseks tuleb esitada 45 päeva jooksul pärast kohtu moodustamist või hagiavaldusele vastuse esitamist, olenevalt sellest, kumb on varasem (artikli 24a lõige 2).

Varajase tagasilükkamise menetluse kehtestamine peegeldab rahvusvahelisi jõupingutusi, et alusetuid nõudeid kiiresti tagasi lükata. Sellised menetlused on pärit üldisest õigusest (kiirmenetlus ja hagi tagasilükkamise taotlus) ning sarnased sätted on vastu võetud vahekohtu institutsioonides kogu maailmas, sealhulgas ICSIDis (ICSIDi kodukorra artikkel 1). 41(5)), Singapuri Rahvusvaheline Arbitraažikeskus (SIAC Rules 2016, art. 29), Stockholmi Kaubanduskoda (SCC Rules 2017, art. 39) ja Londoni Rahvusvahelise Vahekohtu (LCIA Rules 2020, art. 22.1(viii)).⁸

Vaidlustusavalduse mitteosalise ja mittevaidlustuslepingu esildised

Artiklis 14a on sätestatud võimalus amicus curiae esitamine. Kui vaidlus on esitatud vahekohtusse vastavalt lepingule või seadusele, võib vaidlusse mittekuuluv pool taotleda, et ta esitaks kirjalikke märkusi vaidluse reguleerimisalasse kuuluva faktilise või õigusliku küsimuse kohta. Sellise taotluse üle otsustab vahekohus pärast kõigi poolte ärakuulamist ja kõigi asjaolude kaalumist (artikli 14a lõige 1).

Lepingupooltel, kes ei vaidle, on aga õigus teha amicus curiae esitamine (artikli 14a lõige 2). Kohus võib seda nõuda ka lepingupoolelt, kes ei ole vaidluse esitaja. See säte võeti vastu, arvestades vajadust tagada parem riiklik kontroll investeerimislepingute tõlgendamise üle.⁹

Vahekohtunike kodakondsus

Erinevalt Viini reeglitest on VRIs sõnaselgelt sätestatud, et vahekohtunike kodakondsus peab erinema poolte kodakondsusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (artikli 17 lõige 8). See on tavapärane tava investori ja riigi vahelistes vahekohtumenetlustes. Näiteks ICSIDi vahekohtutes peab enamik vahekohtunikke olema teiste riikide kodanikud kui vaidluse osaliseks olev riik ja riik, kelle kodanik on vaidluses osaline. Kuid ka siin võivad pooled siiski sellest kõrvale kalduda, määrates kokkuleppel ainuotsustava vahekohtuniku või iga üksiku vahekohtu liikme (ICSID konventsioon, art. 39; vahekohtumenetluse eeskiri 1(3)).

Menetluse tõhusus

Lisaks eespool nimetatule sisaldab VRI täiendavaid sätteid, mille eesmärk on lihtsustada investeeringute vahekohtumenetlust:

• Kohtualluvuse vastuväited tuleb esitada hiljemalt esimeses menetluses pärast vahekohtu moodustamist (artikli 24 lõige 1).
• Kohtu koosseis on seotud vaidlusaluse summaga. Kui pooled ei ole kokku leppinud, otsustab üle 10 miljoni euro suuruseid summasid puudutavad vaidlused vaikimisi kolmest vahekohtunikust koosnev vahekohus. Kui vaidlusalune summa on sellest väiksem, lahendab vaidlusi vaikimisi üks vahekohtunik, kui VIACi juhatus ei otsusta teisiti (artikli 17 lõige 2).
• Kuigi see oli võimalik ka varem, on nüüd VRIs ette nähtud võimalus suuliste kaugkatsete korraldamiseks. Kohtul on õigus korraldada suuline ärakuulamine isiklikult või muul viisil (nt videokonverentsi kaudu), võttes nõuetekohaselt arvesse poolte seisukohti ja juhtumi konkreetseid asjaolusid (artikli 30 lõige 1).
• Kohus teeb otsuse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast viimast kohtuistungit, mis käsitleb otsuse tegemiseks vajalikke küsimusi, või pärast viimast sellistes küsimustes esitatud ettepanekut (artikli 32 lõige 2).
• Kohtul on õigus hõlbustada poolte püüdlusi kokkuleppe saavutamiseks menetluse mis tahes etapis (artikli 28 lõige 3).

Kommentaar

Jääb lahtiseks, kas VRI suudab korrata Viini eeskirjade populaarsust, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide osaliste seas. VIAC on kindlasti loonud tugeva aluse. Investeeringute ja riigi vahelised vahekohtumenetlused on saanud kurikuulsaks oma pika kestuse ja ülemääraste kulude poolest. VRI, mis on Viini eeskirjade kohandamine, pakub hoolikalt koostatud õigusraamistikku, mille eesmärk on võtta arvesse investeerimisvaidluste probleeme ja eripärasid ning vastata neile. Nagu eespool esitatud analüüs on näidanud, lubab eriline rõhuasetus menetluste sujuvamaks muutmisele suurendada asjaosaliste aja- ja kulutõhusust. Eeldatavasti muudab investeeringute vahekohtumenetlus elujõuliseks võimaluseks nii väiksematele kui ka suurematele investoritele.

VIACi poolt kaubandusvaidlustele kohaldatavate Viini eeskirjade läbivaatamine on selle sarja teise osa teema.

Joonealused märkused

1. Viini investeeringute vahekohtu eeskirjad on kättesaadavad aadressil: https://www.viac.eu/en/investment-arbitration/content/vienna-rules-investment-2021-online.

2. Lisateavet vt: https://icsid.worldbank.org/resources/rules-amendments.

3. Lisateavet vt: https://uncitral.un.org/en/working_groups/3/investor-state.

4. Viini eeskirjad on kättesaadavad aadressil: https://www.viac.eu/en/arbitration/rules-for-arbitration-and-mediation

5. Veronika Korom, "VIAC reeglite läbivaatamine 2021, II osa: uus VIAC investeeringute vahekohtu ja vahendamise eeskiri" (Kluwer Arbitraažiblogi, 28. juuli 2021) http://arbitrationblog.kluwerarbitration.com/2021/07/28/viac-rules-revision-2021-part-ii-the-new-viac-rules-of-investment-arbitration-and-mediation/; Lucia Raimanova ja Peter Plachy, "Viini Rahvusvaheline Arbitraažikeskus käivitab uue investeeringute vahekohtu ja vahendamise korra" (Allen & Overy, 6. juuli 2021) https://www.allenovery.com/en-gb/global/news-and-insights/publications/vienna-international-arbitral-centre-launches-new-investment-arbitration-and-mediation-rules.

6. Vt ka Korom (supra märkus v).

7. VRI, art. 13a(1).

8. Üksikasjalik arutelu varajase kindlaksmääramise menetluste kohta vt: Harshal Morwale, "Austria: Aeg ja kulud rahvusvahelises vahekohtumenetluses varajase kindlaksmääramise menetluse kaudu" (OBLIN Attorneys at Law LLP, 8. veebruar 2021) https://oblin.at/newsletter/austria-addressing-time-and-cost-concerns-in-international-arbitration-through-early-determination-procedure/.

9. Korom (supra märkus v).

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.