Austria õigus tunneb kaks - väidetavalt kolm - versiooni põhitunnistuse reeglist: Ühest küljest on olemas "väikese" ja "suure" peamise tunnistaja reeglid, mis leiduvad Austria kriminaalkoodeksi paragrahvis 41a (Strafgesetzbuch, StGB) ja Austria kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 209a (Strafprozessordnung, StPO), vastavalt kohaldatakse teatavate kuritegude suhtes. Põhiline tunnistajareegel monopolivastases õiguses on seevastu Austria konkurentsiseaduse paragrahvis 11b (Wettbewerbsgesetz, WettbG) ja § 209b StPO ning leiab kasutust kartellide kuritegude avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel.

Alates 1. jaanuarist 2022 pikendas Austria seadusandja StPO paragrahvide 209a ja 209b algselt piiratud kohaldamisaega veel seitsme aasta võrra ning tegi muudatusi nii suure peatunnistuse reeglis kui ka selle konkurentsieeskirjas. Need muudatused on käesoleva artikli keskmes. Esimeses osas käsitletakse suure peamise tunnistaja reeglit. Teises osas keskendutakse peamise tunnistaja reeglile monopolivastases õiguses.

1. Peamistunnistaja reegel Austria kriminaalõiguses

1.1. Millal võeti Austria kriminaalõiguses kasutusele peamise tunnistaja reegel?

Austria on rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustatud kehtestama peamise tunnistaja reegli. Ratifitseerides OECD konventsiooni välisriigi ametiisikute altkäemaksu võtmise vastu võitlemise kohta rahvusvahelistes äritehingutes, võttis Austria endale ühise vastutuse "võidelda välisriigi ametiisikute altkäemaksu võtmise vastu rahvusvahelistes äritehingutes".^[i] Kohtuvälised resolutsioonid või kokkulepped on muutunud üha olulisemaks sambaks võitluses raskete majanduskuritegude, sealhulgas välisriigi ametnike altkäemaksu võtmise vastu.^[ii]

1. jaanuaril 1998 jõustus Austrias nn "väikese" peamise tunnistaja reegel. See pakkus tunnistajakandidaadile leevendavaid asjaolusid, kuid seadusandja ei tahtnud sel ajal anda täielikku puutumatust süüdistuse esitamise eest.

Alates 1. jaanuarist 2011 jõustus täiendavalt "suure" peamise tunnistaja reegel. Selle kohaldatavus pidi algselt lõppema 31. detsembril 2016. Praktiline hindamine näitas siiski, et kuigi reegli tähtsust tunnistati, oli seda alates selle kehtestamisest kohaldatud vaid üksikutel juhtudel. Seetõttu ei olnud võimalik anda reeglile lõplikku hinnangut. Seadusandja võttis 1. jaanuaril 2017 vastu eeskirja muudetud versiooni, mille kehtivusaeg pidi lõppema 1. jaanuaril 2022. aastal.[iii]

2020. aastal näitas täiendav hindamine, et peamist tunnistajareeglit peetakse positiivseks ja sellest ei saa loobuda, samas tuvastati taas parendamist vajavaid valdkondi. Seda ja Austria rahvusvahelisi kohustusi silmas pidades vaadati eeskiri uuesti läbi ja pikendati seda veel seitsmeks aastaks, et võimaldada edasist hindamist.[iv]

Suurte peamiste tunnistajate reegli viimaseid muudatusi käsitletakse allpool punktis 1.3.

1.2. Millal kohaldatakse peamise tunnistaja reeglit?

Ainult teatud tõsised teod, mis on seaduses täpsemalt määratletud, võivad anda alust kohaldada põhitunnistuse reeglit.

Lühidalt öeldes peavad põhitunnistaja reegli kohaldamiseks põhitunnistajad:

1. avalikustavad vabatahtlikult oma teadmisi, mis peavad oluliselt kaasa aitama kuritegude selgitamisele, mis ületab nende enda panust - alati peab olema kaasatud vähemalt üks kolmas isik;
2. vabatahtlikult pöörduda prokuratuuri või kriminaalpolitsei poole;
3. teha kahetsusväärne ülestunnistus;
4. ei ole veel kahtlustatavana küsitletud ja teda ei tohi sundida.

Kui potentsiaalne peamine tunnistaja pöördub prokuratuuri poole, peab viimane korraldama eelkontrolli, et teha kindlaks, kas peamise tunnistaja reeglit saab kohaldada. Süüdistus tuleb ajutiselt lõpetada, kui ei ole ilmseid põhjusi, miks seda mitte teha. Kui hiljem selgub, et nõuded on täidetud, peab prokuratuur jätkama menetlust nagu kõrvalekaldumise korral. See tähendab, et ta seab peamistele tunnistajatele teatava tingimuse, nt rahasumma maksmine, üldkasuliku töö sooritamine või katseaja määramine, samuti kohustus teha prokuratuuriga kuriteo lahendamisel edasist koostööd. Kui peamine tunnistaja on osutanud tellitud teenused, lõpetab prokuratuur eelmenetluse, jättes endale tingimusliku õiguse hilisemaks süüdistuse esitamiseks.

Kui kriminaalmenetlus kolmanda isiku või kolmandate isikute suhtes on lõplikult lõpetatud või kui meetmed kolmanda isiku suhtes on lõpetatud kolmanda isiku vahistamise tõttu, lõpetab prokuratuur lõplikult menetluse peamistunnistaja suhtes, tingimusel et peamistunnistaja on täitnud tellitud teenused või määratud katseaeg on lõppenud. Kui edasine uurimine näitab, et nõuded ei ole täidetud, jätkab prokuratuur menetlust peamistunnistaja vastu ja teavitab teda sellest. Sellisel juhul võib täita väikese peatunnistaja reegli nõudeid.

1.3. Millised on viimased muudatused?

Enne StPO § 209a viimast muutmist oli ebakindlus selles osas, kas peamise tunnistaja staatuse võib saada ka kriminaalpolitsei, mitte prokuratuuri poole pöördudes. Kui potentsiaalne peamine tunnistaja oleks pöördunud kriminaalpolitsei poole ja kui viimane ei oleks viivitamatult kooskõlastanud oma tegevust prokuratuuriga, ei oleks saanud peamise tunnistaja staatust saada.[v]

StPO paragrahvi 209a muudetud tekstis on see ebakindlus nüüd kõrvaldatud, sest selles selgitatakse, et, lisaks riigiprokuratuurile, võivad peamised tunnistajad võtta ühendust ka kriminaalpolitsei. Edasine menetlus jääb siiski prokuratuuri kätte.

2. Põhitunnistaja reegel Austria monopolivastases õiguses

2.1. Millal võeti Austria konkurentsiõiguses kasutusele põhitunnistuse reegel?

Ka monopolivastase õiguse valdkonnas on Austria kohustatud tagama direktiivi (EL) 2019/1 (ECN+ direktiiv) artikli 23 alusel peamise tunnistaja reegli kohaldatavuse.

Põhitunnistuse reegel on Austria konkurentsiõiguse osa alates 1. jaanuarist 2006. Asjakohased sätted on esitatud Austria konkurentsiseaduse paragrahvis 11b (Wettbewerbsgesetz - WettbG) ja 1. jaanuaril 2011 jõustus vastav säte StPO § 209b.

2.2. Millal kohaldatakse peamise tunnistaja reeglit?

Kartelliõiguse peamine tunnistajareegel võimaldab Konkurentsiametil (Bundeswettbewerbsbehörde) hoiduda trahvi määramisest koostööd tegevale äriühingule teatud konkurentsieeskirjade rikkumise korral.

Selliste ettevõtete töötajatele tuleks samuti anda võimalus pääseda karistusest kui peamistele tunnistajatele. Selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1. Föderaalne konkurentsiamet hoidub ettevõtjale trahvi määramisest või Euroopa Komisjon või teiste liikmesriikide konkurentsiasutused kohaldavad peamist tunnistajareeglit;
2. Föderaalne kartelliprokurör (Bundeskartellanwalt) leiab, et ettevõtte rikkumises osalenud töötajaid ei tohiks karistada sellega seotud kuriteo eest ja teatab sellest prokuratuurile;
3. Ettevõtte töötajad peavad avalikustama prokuratuurile ja kohtule kõik oma tegevuse kohta käivad teadmised ja asjaolud, mis on olulised kuritegude selgitamiseks.

Kui nõuded on täidetud, lõpetab prokuratuur asjaomaste töötajate suhtes menetluse, jättes endale tingimusliku õiguse hiljem süüdistuse esitamiseks.

2.3. Millised on viimased muudatused?

StPO § 209b lõike 1 eelnevas sõnastuses keskenduti ettevõtte panusele kartellide uurimisse. Läbivaadatud eeskirja eesmärk on lisaks keskenduda panusele üksikud töötajad. Selle tulemusena saab föderaalne kartelliprokurör teha vahet üksikute töötajate panuste vahel, võimaldades vaid aktiivselt koostööd tegevad töötajad, kuid mitte neile, kes keelduvad koostööst Austria Konkurentsiametiga, et saada kasu peamise tunnistaja staatusest.

Selle muudatuse eesmärk on motiveerida töötajaid avaldada kõik oma teadmised uurimise varajases etapis. Föderaalne kartelliprokurör saab paratamatult koostada aruande prokuratuurile alles menetluse üsna hilises etapis, nimelt pärast seda, kui Föderaalne Konkurentsiamet on lõpetanud ettevõtte uurimise. Sellest tulenevalt saab prokuratuuri poolt läbiviidud paralleelsed kriminaaluurimised lõpetada alles pärast seda, kui kõik faktid on avalikustatud. Mida varem töötajad avaldavad kõik oma teadmised, seda varem saab kriminaaluurimise lõpetada.[vi]

Üksikute töötajate aktiivset koostööd tuleb hinnata vastavalt töötaja koostööle, mis on võimalik lähtuvalt konkreetse töötaja teadmiste tasemest ja menetluse etapist. Kui töötajal on vaid osalised teadmised, mis aitavad vaid osa ebaseaduslikust käitumisest paljastada, kuid töötaja teeb sellest hoolimata aktiivselt koostööd ja avaldab kogu oma teadmise õigeaegselt, peaks töötaja siiski saama kasutada peamise tunnistaja kaitset, kui kõik muud tingimused on täidetud.[vii]

Samuti on selgitatud, et ettevõtte enda koostöö ulatus tuleb arvesse võtta föderaalse kartelliprokuröri teatises prokuratuurile.

StPO § 209b lõige 2 on muudetud, et võimaldada prokuratuuril lõpetada uurimine üksikute töötajate suhtes ainult siis, kui nad on oma teadmised juba avalikustanud. Varem võis uurimise peatada tingimuslikult, tingimusel et töötajad kohustuvad oma teadmisi avalikustama. See muudatus on jällegi selleks, et julgustada töötajaid avaldama oma teadmisi võimalikult varajases etapis.

Kommentaarid

Üldiselt võib pidada positiivseks, et Austria seadusandja on püüdnud suurendada õiguskindlust, selgitades, et peamise tunnistaja staatuse võib saada ka kriminaalpolitsei poole pöördudes, ja astudes samme StPO § 209b menetluse kiirendamiseks. Jääb üle oodata, kas need muudatused suurendavad põhitunnistaja reeglite praktilist tähtsust, mis üldise kriminaalõiguse valdkonnas on seni olnud üsna piiratud.

On küsitav, kas otsus piirata eeskirjade kohaldatavust uuesti (kolmandat korda) on mõistlik, et võimaldada täiendavat hindamis- ja reformiperioodi, või lisab see vaid ebakindlust võimalike peamiste tunnistajate jaoks. Nagu mujal on märgitud,[viii] Austria seadusandja piiras hindamisperioodi vaid kahe nädalaga sügiseste puhkuste ajal enne viimaste muudatuste jõustamist. Tundub üsna ebatõhus, et edasise hindamise ja reformi nimel piiratakse pidevalt eeskirjade kohaldamisperioodi, kuid samal ajal lühendatakse hindamisperioodi, mis võimaldab sidusrühmade panust.

[i] OECD konventsioon välisriigi ametiisikute altkäemaksu vastu võitlemise kohta rahvusvahelistes äritehingutes, preambula.

[ii] ErlRV 1175 BlgNR XXVII. GP, lk 1 (seadusandlikud märkused, kättesaadav saksa keeles aadressil https://www.parlament.gv.at/PAKT/VHG/XXVII/I/I_01175/index.shtml).

[iii] Schroll/Kert aadressil Fuchs/Ratz, WK StPO § 209a mn 3.

[iv] ErlRV 1175 BlgNR XXVII. GP, lk 1 (n ii supra).

[v] Id., p. 2.

[vi] Id., p. 3.

[vii] ibid.

[viii] Astrid Ablasser-Neuhuber, 3 Fragen an Astrid Ablasser-Neuhuber, AnwBl 2022/22, lk 14 (kättesaadav saksa keeles aadressil https://rdb.manz.at/document/rdb.tso.LIanwbl20220111?execution=e5s1).