Alates 2022. aasta veebruari lõpust on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja teised riigid kehtestanud Venemaa ja Valgevene vastu kaugeleulatuvaid sanktsioone. Kehtestatud meetmete hulka kuuluvad muu hulgas üksikisikute ja ettevõtete varade külmutamine, tehingute keelamine erinevate üksustega, Venemaa gaasi, nafta ja kivisöe impordi piiramine või keelamine ning Venemaa ettevõtete aktsiate börsil noteerimise peatamine, kusjuures peaaegu kindlasti järgnevad veel täiendavad meetmed.

Need meetmed avaldavad kindlasti suurt mõju rahvusvahelistele kaubandussuhetele ja toovad tõenäoliselt kaasa vaidluste arvu suurenemise, millest paljud suunatakse vahekohtusse. Siiski on vaidluste lahendamise osas endiselt palju ebakindlust, arvestades pidevalt muutuvat majanduslikku ja geopoliitilist maastikku. Käesolevas artiklis ei kirjeldata üksikasjalikult kehtestatud sanktsioone, vaid antakse pigem üldised vastused küsimustele, mis võivad tekkida pooltel, kelle lepingupartneri suhtes kohaldatakse sanktsioone või kelle leping on seotud sanktsioonidega seotud küsimusega.

Lugejad peaksid märkima, et arvestades pidevalt muutuvat sanktsioonimaastikku, annab käesolev artikkel üksnes kõrgetasemelise üldülevaate.

1. Mis juhtub, kui lepingu täitmine ei ole enam võimalik või seaduslik?

Kehtestatud majandusmeetmed võivad põhjustada olukordi, kus lepingu täitmine muutub võimatuks. Teatavad lepingupooled võivad kasutada kehtestatud sanktsioone, et õigustada oma kohustuste täitmata jätmist. Paljudes õigussüsteemides on selle kindlaksmääramine, kas mittetäitmist saab sel alusel õigustada, allutatud õiguslikule doktriinile. vääramatu jõud.

Vääramatu jõudehk prantsuse keeles "kõrgem võim" tähendab, et ootamatud välised asjaolud, mis jäävad poolte kontrolli alt välja, takistavad lepinguliste kohustuste täitmist. Paljud kaubanduslepingud sisaldavad vääramatu jõud klauslid, mis vabastavad lepingu täitmata jätmise teatud määratletud sündmuste korral, mis sageli hõlmavad selliseid mõisteid nagu "sõda", "sissetung", "sõjategevus", "streik" ja "tööstushäired". See, kas lepingu mittetäitmist saab õigustada Venemaa sanktsioonide tõttu või mitte, ning millised on sellise mittetäitmise tagajärjed, võib seega sõltuda sellest, millised on vääramatu jõud lepingus sisalduv klausel. Soovitatav on põhjalikult analüüsida lepingu konkreetset sõnastust. vääramatu jõud klausel.

Kuigi mõned õigussüsteemid (nt Prantsusmaa) tunnustavad mõistet ja tagajärgi, mis on seotud vääramatu jõud siseriiklikes õigusaktides (nt Prantsusmaa) või kohtupraktikas (nt Austria), teistes aga mitte (nt Inglismaa). Viimasel juhul, kui puudub lepinguline vääramatu jõud klauslit, ei saaks pooled tugineda sellele doktriinile, et õigustada kohustuse täitmata jätmist.

Rahvusvaheliste kaupade müügilepingute poolte puhul on ÜRO rahvusvahelise kauba müügi konventsioonis (CISG), kui see on kohaldatav, sätestatud, millised on tagajärgedega seotud täitmata jätmise tagajärjed, kui see on tingitud vääramatu jõud. Müüja ei pruugi vastutada kahju eest, kui ta suudab vastavalt CISG artikli 79 lõikele 1 näidata, et tema tegevusetus oli "dueaadressileantemast sõltumatu takistusjaet tavõiksmittemõistlikultollaoodatavaadressileonvõetudtakistusarvesse võtta ajal, miljärelduslepingu kohtavõiaadressileon vältinudvõisellest või selle tagajärgedest üle saada."

Sanktsioonid võivad põhjustada ka olukordi, kus lepingu täitmine on muutunud ebaseaduslikuks. Sellistel juhtudel võib väita, et leping on nurjunud. Doktriin frustratsioon, sõltuvalt asjaomasest õigussüsteemist, tuleb tavaliselt mängu siis, kui pärast lepingu sõlmimist ilmnevad asjaolud, mis muudavad lepingu täitmise võimatuks või ebamõistlikuks. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks füüsilised ja õiguslikud takistused. Inglismaa õiguses on lepingu nurjumise doktriin väljakujunenud, kuigi kitsas erand põhimõttest, mille kohaselt vastutab kohustuse täitmata jätnud pool kahju hüvitamise eest. Austria õigus tunneb sarnast mõistet (Wegfall der Geschäftsgrundlage) Austria tsiviilseadustiku paragrahvis 901.

Õpetus raskused võib sisalduda lepinguklauslis või olla teatavates jurisdiktsioonides õiguslik alus. Raskusi käsitlevad klauslid kaitsevad pooli välistest asjaoludest tulenevate ettenägematute muutuste tõttu tekkivate raskuste eest.

Pooled võivad reguleerida oma õiguste ja kohustuste olulist mõju ettenägematute asjaolude tõttu, sealhulgas oluline ebasoodne muutus (MAC) või oluline kõrvalekalle (MAE) klauslid oma lepingus, mis võivad sätestada õiguse muuta hindu ja tingimusi ja/või õiguse lepingust taganeda. See, kas nõutav künnis, mis vallandab MAC/MAE-klauslid, on saavutatud, võib olla intensiivse vaidluse teema ja seda saab kindlaks teha ainult iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

2. Kas vaidlusi sanktsioneeritud osapooltega saab lahendada vahekohtu kaudu?

Sanktsioonid võivad oluliselt mõjutada seda, kas vaidlus on võimalik lahendada vahekohtu kaudu.

Sanktsioonid, millega keelatakse teenuste osutamine või külmutatakse vara, võivad laieneda ka vahekohtunike tegevusele või keelata vahekohtunikul võtta vastu makseid sanktsioonide objektiks olevalt poolelt. See, kas vahekohtunikud võivad tegutseda, sõltub ka nende kodakondsusest ja elukohast ning vahekohtu asukohast. Institutsioonilise vahekohtu puhul võib tekkida olukordi, kus maksed vahekohtu institutsioonile või vahekohtu institutsioonilt ei ole seaduslikud.[i] See võib juhtuda näiteks siis, kui institutsioon maksab osa makstud kulude ettemaksust tagasi.

Vahekohtu institutsioonid võivad küsida poolte ja vahekohtunike käest sanktsioonide all olevate poolte osalemise kohta vahekohtumenetluses ning teostada oma sanktsioonide kontrolli ja hoolsuskontrolli poolte ja nende tegelike tulusaajate kohta. Institutsioonid võivad keelduda arbitraaži korraldamisest, kui vahekohtukokkulepe kaldub oluliselt kõrvale või on vastuolus nende eeskirjadega.[ii] või võivad olla sunnitud saama litsentsi enne vahekohtumenetluse läbiviimist.[iii]

Õigusteenuste osutamise puhul võib olla erandeid, mis võimaldavad vahekohtunikel saada makseid sanktsioneeritud osapooltelt. Erandid sõltuvad vastava litsentsi saamisest.

Täiendavat ettevaatust on vaja, kui leping sanktsioonide all oleva Venemaa poolega sisaldab vahekohtukokkulepet. Alates 2020. aasta keskpaigast sisaldab Venemaa vahekohtumenetluse seadustik (st kaubandus-, mitte vahekohtumenetluse seadustik) sätteid, millega kehtestatakse Venemaa vahekohtute ainupädevus vaidlustes, milles osaleb sanktsioonide all olev pool või kus vaidlus on tekkinud sanktsioonide tõttu. Detsembris 2021 võttis Venemaa ülemkohus vastu seaduse laiendava tõlgenduse. Selle tulemusel on sanktsioonidega isikutel, kes eelistavad Venemaa kohtute pädevust, nüüd võimalik loobuda muidu kehtivast vahekohtukokkuleppest.[iv]

3. Millised on praktilised kaalutlused, kui vahekohtumenetlus toimub?

Nagu eespool mainitud, mõjutavad vahekohtunike elukoht ja kodakondsus seda, kas nad võivad oma volitusi täita, kuna nad võivad olla seotud oma koduriigi kehtestatud sanktsioonidega isegi siis, kui nad osalevad vahekohtumenetluses mujal.

Advokaadibürood peavad kaaluma, kas nad võivad esindada vahekohtumenetluses klienti, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid, või kas konkreetsete advokaatide kodakondsus büroos tekitab probleeme seoses sanktsioonidega ja välistab seega nende osalemise kohtuasjas. Et vältida eksimusi, tuleks kõiki kliente, eriti venelasi või neid, kellel on võimalik seos Venemaaga, hoolikalt kontrollida, et välistada igasugune seos sanktsioonide all olevate üksustega, ja seose olemasolu korral tegutseda ainult õigusliku raamistiku piires. Kliendi ettevõtte struktuuri täpne kontrollimine on oluline, kuigi nõudlik. Euroopa Liidu "mustas nimekirjas" olevate isikute ja üksuste loetelu on esitatud nõukogu 23. veebruari 2022. aasta rakendusmääruses (EL) 2022/261,[v] mis täiendab nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 269/2014.[vi]

Reisikeelud võivad kujutada endast praktilisi takistusi nõutava isikliku esinemise puhul, kuid eeldatavasti on neid takistusi vähem pärast COVID-19 pandeemiat, kus videokonverentside ja virtuaalsete vahekohtuistungite kasutamine muutus laialdaselt kasutatavaks.[vii]

Lõpuks, kolmanda osapoole rahastamine võib olla sanktsioonide all olevale üksusele raskemini kättesaadav.

4. Kas vahekohtu otsus, mis on tehtud sanktsiooni all oleva poole vastu, on täitmisele pööratav?

Enamikul juhtudel toimub välismaiste vahekohtuotsuste täitmine New Yorgi konventsiooni ("Välisriigi vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon") alusel. Praktikas on üks olulisemaid põhjusi vahekohtuotsuse täitmisest keeldumiseks see, kui see on vastuolus selle õigussüsteemi aluspõhimõtetega, kus vahekohtuotsust täidetakse (ordre public). Kui vahekohtuotsus, milles osaleb sanktsiooni saanud pool, tuleb täita, võib see rikkuda ordre public näiteks kui täitmine toimub sanktsioonide all olevas riigis või sanktsioone kehtestavas riigis. Tänase seisuga on raske hinnata, kuidas Venemaa ja Valgevene vastu kehtestatud sanktsioonidega seotud vahekohtuotsuste täitmine toimub. Tõenäoliselt sõltub see konkreetsest juhtumist. Kui täitmine on lubatud, siis võib esineda teatavaid reservatsioone. Näiteks on mõeldav, et vaidlusalune summa antakse hoiule ja makstakse välja alles pärast sanktsioonide tühistamist. Jääb üle oodata, kuidas see küsimus lähinädalatel ja -kuudel areneb.

[i] Vt ka Victoria Clark, "Sanktsioonid ja vahekohtuklauslid" (Praktilise õiguse arbitraažiblogi, 23. august 2019) <http://arbitrationblog.practicallaw.com/sanctions-and-arbitration-clauses/>.

[ii] Vt näiteks Viini 2021. aasta eeskirjade artikli 1 lõige 3.

[iii] Vt ka John Beechey, Jacomijn van Haersolte-van Hof ja Annette Magnusson, "The potential impact of the EU sanctions against Russia on international arbitration administered by EU-based institutions" (ICC, LCIA, and SCC, 17. juuni 2015) 4 <https://sccinstitute.com/media/80988/legal-insight-icc_lcia_scc-on-sanctions_17-june-2015.pdf>; Konstantin Kroll, "Sanktsioonide mõju rahvusvahelisele vahekohtumenetlusele, milles osalevad Venemaa osapooled: uued arengud" (Praktilise õiguse vahekohtu blogi, 23. juuni 2020) <http://arbitrationblog.practicallaw.com/impact-of-sanctions-on-international-arbitration-involving-russian-parties-new-developments/>.

[iv] Venemaa vahekohtumenetluse seadustiku uute sätete ja nende tõlgendamise kohta vt Evgeniya Rubinina, "Russian Sanctions Law Bares Its Teeth: Venemaa ülemkohus lubab sanktsioonidega karistatavatel Venemaa pooltel arbitraažilepingutest taganeda" (Kluwer Arbitraažiblogi, 22. jaanuar 2022) <http://arbitrationblog.kluwerarbitration.com/2022/01/22/russian-sanctions-law-bares-its-teeth-the-russian-supreme-court-allows-sanctioned-russian-parties-to-walk-away-from-arbitration-agreements/>.

[v] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.LI.2022.042.01.0015.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2022%3A042I%3ATOC.

[vi] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0269.

[vii] Virtuaalsete vahekohtuistungite ja ka nõuetekohase menetluse teema kohta vt näiteks Sharon Schmidt, "Austria: Austria ülemkohus, nõuetekohane menetlus ja Covid-19: Conducting Virtual Arbitration Hearings Over Party Objections" (Advokaadibüro OBLIN, 22. jaanuar 2021) <https://oblin.at/newsletter/austria-the-austrian-supreme-court-due-process-and-covid-19-conducting-virtual-arbitration-hearings-over-party-objections/>.