24. novembril 2020 võttis Euroopa Parlament vastu direktiivi tarbijate ühishuvide kaitseks võetavate esindusmeetmete kohta (direktiiv),[i] mis sai Euroopa Liidu (EL) otsustavaks sammuks kollektiivse õiguskaitsemehhanismi loomisel kõigis 27 ELi liikmesriigis. Esmakordselt tegi Euroopa Komisjon ettepaneku 2018. aasta aprillis osana oma tarbijakaitsepaketi "Uus kokkulepe" (New Deal for Consumers) raames,[ii] Direktiiviga nähakse ette võimalus, et tarbijaid kogu ELis võivad nii siseriiklikes kui ka piiriülestes ühishagides esindada kvalifitseeritud üksused. Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma kuni 25. detsembrini 2022 ja neil on selle kohaldamiseks veel 6 kuud aega. Kuna ülevõtmise tähtaeg läheneb järjekindlalt, peaks Austria seadusandja avaldama direktiivi rakendamise seaduse eelnõu 2022. aastal. Seetõttu on asjakohane vaadata direktiivi uuesti läbi, tuues välja selle peamised punktid ja analüüsides selle mõju Austria praegusele esindusmeetmete õigusraamistikule.

Kohaldamisala

Direktiiviga kaitstakse tarbijate huve, keda kahjustatakse üldise tarbijaõiguse, andmekaitse, finantsteenuste, reisimise ja turismi, energeetika, telekommunikatsiooni, keskkonna, tervishoiu, lennu- ja rongireiside rikkumise tõttu (artikli 2 lõige 1 koostoimes I lisaga). Liikmesriigid võivad direktiivi reguleerimisala vabalt laiendada ka muudele valdkondadele, mida nad peavad vajalikuks (põhjendus 18).

Kvalifitseeritud üksused

Liikmesriikide poolt määratud kvalifitseeritud üksused võivad esitada esindushagisid. Piiriüleste hagide puhul peavad kvalifitseeritud üksused vastama järgmistele nõuetele (artikli 4 lõige 3):

• Näidata 12 kuud eelnevat tegevust tarbijakaitse valdkonnas;
• on õigustatud huvi kaitsta tarbijaid;
• omada mittetulunduslikku iseloomu;
• Ei kuulu maksejõuetusmenetluse alla;
• ei ole seotud nende pooltega, kellel on majanduslik huvi esindushagi esitamiseks.

Liikmesriigid võivad vabalt määrata kindlaks kohaldatavad nõuded, mida kvalifitseeritud üksused peavad siseriiklike meetmete puhul täitma, tingimusel et need on kooskõlas direktiivi eesmärkidega. Direktiiviga on võimalik määrata ad hoc kvalifitseeritud üksusi.

Liikmesriigid peavad esitama teavet kvalifitseeritud üksuste kohta avalikult juurdepääsetavates riiklikes elektroonilistes andmebaasides (artikli 14 lõige 1) ja hindama neid iga viie aasta tagant asjakohaste nõuete täitmise osas (artikli 5 lõige 3).

Kättesaadavad meetmed

Kvalifitseeritud üksused saavad esindusmeetme raames taotleda järgmist liiki meetmeid:

• Kohustuslikud meetmed mis hõlmab ajutisi ja lõplikke meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelamiseks (artikkel 8);
• Õiguskaitsevahendid mis hõlmab hüvitamist, parandamist, asendamist, hinnaalandust, lepingu lõpetamist või makstud hinna tagasimaksmist (artikli 9 lõige 1).

Ettekirjutusmeetmete saamiseks ei pea kvalifitseeritud üksused tõendama, et üksikud tarbijad on kannatanud tegelikku kahju või et kaupleja on tahtlikult või hooletult tegutsenud. Eelkõige on artiklis 17 sätestatud, et esinduslike hagide esitamine ettekirjutuste tegemiseks peaks toimuma kiirendatud korras.

Seoses õiguskaitsevahenditega nõuab direktiiv, et valitud õiguskaitsevahend peab võimaldama tarbijatel kasutada kõnealuse õiguskaitsevahendiga ettenähtud õiguskaitsevahendeid, ilma et oleks vaja esitada eraldi hagi (artikli 9 lõige 6).

Tarbijate osalemine

Liikmesriigid võivad vabalt valida kas ühe allpool nimetatud mehhanismidest või nende kombinatsiooni, et määrata kindlaks mõjutatud tarbijate osalemine hüvitusmeetmeid käsitlevates esindusmeetmetes (artikli 9 lõige 2):

• Vastavalt opt-in mehhanism, tarbijatelt tuleks nõuda, et nad väljendaksid selgesõnaliselt oma soovi, et kvalifitseeritud üksus esindaks neid õiguskaitsemeetmete esindusmeetmetes;
• Vastavalt loobumismehhanism, tuleks nõuda, et tarbijad väljendaksid selgesõnaliselt oma soovi, et kvalifitseeritud üksus ei esindaks neid õiguskaitsemeetmete esindusmeetmetes.

Siiski on opt-in mehhanism kohustuslik nende tarbijate puhul, kes ei ela selles liikmesriigis, kus esindushagi esitatakse (artikli 9 lõige 3).

Tarbija nõusolek ei ole vajalik ettekirjutuste tegemiseks, mis tähendab, et kvalifitseeritud üksused võivad esitada ettekirjutuse nõudeid ilma tarbijate vaikiva või selgesõnalise nõusolekuta (artikli 8 lõige 3).

Vastuoluliste kohtuotsuste ja kohtuotsuste ostmise vältimiseks ei saa tarbijad, kes on seotud hüvitusmeetmeid käsitleva esindushagiga, osaleda teistes sama hagi aluseks olevates esindushagides ja neist kasu saada (põhjendused 4, 46). Samas võivad tarbijad pärast esindusmeetmete võtmise hagi esitamist esitada sama ettevõtja vastu sama hagi põhjuse kohta eraldi individuaalseid hagisid ja kasutada tõendina asjakohast kohtuotsust (artikkel 15). Tasub märkida, et mõjutatud tarbijate suhtes kohaldatavad aegumistähtajad peatatakse või katkestatakse, kuni esitatakse esinduslik hagi ettekirjutusmeetmete võtmiseks (artikkel 16).

Kahju hüvitamise lahendamine

Selleks et toetada kokkuleppe sõlmimist hüvitamishagide puhul, on artikli 11 lõikes 1 sätestatud võimalus sõlmida kokkuleppeid hüvitamishagide lahendamiseks:

• kas kvalifitseeritud üksuse ja kaupleja ettepanekul või
• kohtu ja haldusasutuse kutsel pärast konsulteerimist kvalifitseeritud üksuse ja ettevõtjaga.

Kuid iga saavutatud kokkulepe peab olema kohtu poolt heaks kiidetud. Samuti lubavad liikmesriigid kohtutel keelduda ebaõiglaseks peetavast kokkuleppest, millisel juhul jätkab kohus esindushagi menetlemist (artikli 11 lõige 3).

Põhimõtteliselt on arveldused siduvad kaupleja, kvalifitseeritud üksus ja kõik asjaomased tarbijad. Tarbijad võivad siiski otsustada kokkuleppest loobuda (artikli 11 lõige 4).

Kulueeskirjad

Küsitavate ja spekulatiivsete väidete vältimiseks seab direktiiv kõrge lävendi esindusmeetmete rahastamisallikate läbipaistvusele. Peamiselt nõutakse, et kvalifitseeritud üksused avalikustaksid oma veebisaidil üldiselt oma rahastamisallikad (artikli 4 lõike 3 punkt f). Peale selle peavad nad esindushagi esitamisel esitama kohtule või haldusorganile finantsülevaate, milles on loetletud esindushagi toetamiseks kasutatud rahastamisallikad, mis näitavad seda (artikli 10 lõige 2):

• Rahastaja ei mõjuta põhjendamatult nende otsuseid;
• Hagi ei ole rahastatud kostja konkurendi poolt.

Selleks, et tagada, et kvalifitseeritud üksused ei jääks rahastamise tõttu vastavate menetluste läbiviimisest kõrvale, kohustab direktiiv liikmesriike tagama esindushagidele vajalikud toetusvahendid, nagu riiklik rahastamine, kohtukulude ülempiir jne. (artikkel 20).

Kui siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustest ja eranditest ei tulene teisiti, põhineb esinduskohtumenetlus "kaotaja maksab" põhimõttel (artikli 12 lõige 1).

Üksiktarbija ei peaks üldjuhul kandma menetluskulusid, välja arvatud juhul, kui kulud on tekkinud tema tahtliku või hooletu käitumise tagajärjel, näiteks menetluse venitamine ebaseadusliku käitumise tõttu (artikli 12 lõige 3 koostoimes põhjendusega 38).

Direktiivi mõju Austria õigusaktidele

Austria praegune õigusraamistik näeb ette järgmised kollektiivse hüvitamise ja ühishagi vahendid:

Konkreetsete ühenduste esitatud hagid: Austria õigus lubab teatavatel ebaausa konkurentsi seaduse paragrahvis 14 loetletud juriidilistel isikutel (Bundesgesetz gegen den unlauteren Wettbewerb, UWG) ja tarbijakaitseseaduse paragrahv 29 (Konsumentenschutzgesetz, KSchG) (enamasti tarbijaorganisatsioonid), et esitada selliseid hagisid (Verbandsklage), kui tegemist on kollektiivse huviga. Neid hagisid saab siiski kasutada ainult ettekirjutuse saamiseks.

Näidistegevused: Vastavalt Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 502 lõike 5 punktile 3 (Zivilprozessordnung, ZPO), võivad ühendused, kellel on õigus esitada hagisid KSchG § 29 alusel, esitada ka näidiskaebuse ja kaevata otsuseid Austria ülemkohtusse (Oberster Gerichtshof, OGH), sõltumata vaidluse summast. Ühingud võivad esitada näidisavalduse ainult siis, kui asjaomased isikud on oma nõuded kohtuvaidluse eesmärgil loovutanud (ZPO § 227). Kohus võib määrata kahjutasu või muud hüvitist. Valimishagi idee seisneb selles, et kui OGH on teinud otsuse, saavad teised mõjutatud tarbijad selle otsuse alusel eraldi menetluses hüvitist.

Austria stiilis ühishagid: Ehkki Austrias puudub õigusraamistik kahju hüvitamise hagide jaoks, on viimase 10 aasta jooksul tekkinud massinõuded viinud "Austria stiilis ühishagi" arenguni (Sammelklage). See mehhanism põhineb mitmete Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kombinatsioonil.[iii] Seda tüüpi hagi puhul loovutatakse üksikud nõuded ühele hagejale (sageli ühendustele), kes seejärel esitab need kombineeritud nõuded oma nimel. Kõigil nõuetel peab olema sarnane hagi alus ja samad faktilised või õiguslikud küsimused. Austria stiilis ühishagisid rahastavad sageli kolmandatest isikutest rahastajad. Selle mehhanismi abil on võimalik saada rahalist hüvitist.

Kuigi Austria pakub erinevaid meetodeid, puudub tal seega endiselt direktiivist tulenev selge vahend kollektiivse õiguskaitse jaoks. Valitsus on kohustatud rakendama toimiva kollektiivse hüvitamise raamistiku 2022. aasta lõpuks. Kuigi veel ei ole selge, kuidas Austria kasutab direktiiviga liikmesriikidele antud vabadust, võib eespool esitatud punktide põhjal teha mõningaid prognoose.

Pärast direktiivi ülevõtmist Austrias lisatakse tõenäoliselt ka nende üksuste loetelu, kes praegu võivad taotleda esindusmeetmete raames ettekirjutusi, nende üksuste loetellu, kes on õigustatud õiguskaitsemeetmete võtmiseks.

Lisaks sellele on tõenäoline, et Austria menetlusõigus muutub oluliselt seoses kolmandate isikute poolt esitatavate hüvitusnõuete rahastamisega. Kuigi kaubanduslike kohtuvaidluste rahastamine ei ole seadusega reguleeritud, on see muutunud populaarseks massiliste hüvitusprotsesside valdkonnas. Nimelt on Austria ülemkohus kinnitanud ja kinnitanud kolmandate isikute poolse rahastamise õiguspärasust kahjunõuete puhul.[iv] Direktiivis sätestatud asjakohaste kaitsemeetmete kehtestamine välisrahastamise vastu aitab tõenäoliselt vältida alusetuid nõudeid.

Lõpuks on Austria õigusaktides uudiseks ka kohtute ja haldusasutuste poolt hüvitise määramise hindamise ja heakskiitmise menetluse võimalik rakendamine ning esindushagis kannatanud tarbijate aegumise peatamine.

Kommentaarid

Direktiiviga astutakse oluline samm edasi Euroopa kollektiivse hüvitamise mehhanismi jõustamisel. Kuigi valitseb mõningane skeptitsism seoses riikide suutlikkusega tagada esinduslike hagide jaoks vajalik rahastamine, kehtestatakse direktiiviga ühtlustatud raamistik tarbijakaitseseaduste kohaldamiseks suuremahuliste kahjunõuete puhul, pakkudes samas piisavaid kaitsemeetmeid kuritarvitavate hagide vastu.

On selge, et direktiiv annab liikmesriikidele märkimisväärset mänguruumi direktiivi ülevõtmiseks siseriiklikesse õigusraamistikesse. Sellega seoses sõltub direktiivi tõhus rakendamine suuresti liikmesriikide menetluslikest valikutest. Eelkõige sõltuvalt sellest, kuidas Austria valitsus direktiivi siseriiklikku õigussüsteemi üle võtab, võivad sellised esindusmeetmed kujutada endast uut väljakutset osapooltele, kes ei ole veel sellist laadi meetmetega kokku puutunud. Sellega seoses peaksid ettevõtjad ja volitatud asutused olema valmis tegelema tarbijate kohtuvaidluste tõenäolise suurenemisega.

[i] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, 25. november 2020, mis käsitleb esindusmeetmeid tarbijate ühishuvide kaitseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1-27). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/LSU/?uri=CELEX%3A32020L1828

[ii] Euroopa Komisjon (11. aprill 2018) Pressiteade Uus kokkulepe tarbijate jaoks: Komisjon tugevdab ELi tarbijaõigusi ja jõustamist. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_18_3041

[iii] Vt ZPO §-d 11, 187 ja 227.

[iv] OGH, 27. veebruar 2013, 6 Ob 224/12b.