Kuigi 2020. aasta võib olla lõpule jõudnud, mis tähistab Brexiti üleminekuperioodi lõppu, on ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhete tulevik endiselt ebakindel. Kuna piirikontrolli ja täiendavate tariifide tõenäoline kehtestamine, millele lisanduvad COVID-19 pandeemiaga seotud lisariskid, tekitavad muret võimalikud tarneahela katkestused ja seadmete kulude kasv. Nende muutuvate kaubandustingimustega kaasneb õigusvaidluste arvu suurenemine, eelkõige seoses õigusnormide, kohtuotsuste ja piiriüleste lepingute täitmisele pööratavusega.

Käesolevas artiklis uuritakse, kas ja kuidas Brexit võib mõjutada ELi ja Ühendkuningriigi vahekohtupraktikat. Kõigepealt vaadeldakse, millist mõju avaldab Ühendkuningriigi EList väljaastumine vahekohtuotsuste täitmisele pööratavusele ja tunnustamisele. Lisaks käsitletakse, kuidas Brexit võib võimaldada Inglismaa kohtutel anda kohtuvaidluse vastaseid ettekirjutusi seoses liikmesriikide siseriiklikes kohtutes toimuvate kohtuistungitega. Lõpuks püütakse artiklis hinnata Ühendkuningriigi EList lahkumise mõju vahekohtuturule üldiselt, võttes eelkõige arvesse tajutud eeliseid, mida viimane võib pakkuda pooltele kohtumenetluse ees, kui nad püüavad lahendada piiriüleseid kaubandusvaidlusi.

Vahekohtuotsuste tunnustamine ja täitmisele pööratavus

Ühendkuningriigi EList lahkumine ei mõjuta suures osas rahvusvahelist vahekohtumenetlust. New Yorgi konventsioon (edaspidi "konventsioon")¹ on jätkuvalt peamine vahend rahvusvaheliste vahekohtuotsuste täitmiseks ja tunnustamiseks.²

Kuna konventsioon on pigem rahvusvahelise eraõiguse kui ELi õiguse vahend, ei sõltu see Euroopa Liidu liikmelisusest. Kuna see on ülimuslik Brüsseli I määruse ("Brüsseli määrus") suhtes.³ vahekohtuotsuste täitmist ja tunnustamist käsitlevaid menetlusi reguleerivad konventsiooni sätted ja asjaomane siseriiklik õigus.⁴ 166 lepinguriigi puhul võib vahekohtu otsuseid täita kogu maailmas, mistõttu ei mõjuta vahekohtu otsuseid Ühendkuningriigi ja ELi endiste suhete lahutamine.

Raskusi võib siiski tekkida seoses avaliku korra mõistega, millele võib konventsiooni artikli V lõike 2 punkti b kohaselt tugineda vahekohtu otsuse tunnustamisest keeldumise alusena, kui seda peetakse vastuolus olevaks vastava riigi avaliku huviga.

Kohtuvaidluse vastane ettekirjutus

Kuigi tavaõiguslikes jurisdiktsioonides kasutatakse üldjuhul kohtulikku ettekirjutust, on see tsiviilõiguslikes riikides endiselt võõras mõiste. Kuna tegemist on vahendiga, mis võimaldab siseriiklikul kohtul takistada vastaspoolel algatada või jätkata kohtumenetlust teises kohtuastmes, võib see oluliselt mõjutada kohtuvaidluste käiku välismaal.⁵ Vastupidiselt Inglise kohtutele, kes on näidanud kalduvust toetada olemasolevaid vahekohtukokkuleppeid ASIde kaudu, on Euroopa Liidu Kohus (edaspidi "EL") juba pikka aega võtnud vastupidise seisukoha, pidades neid ELi õigusega kokkusobimatuks.⁶

Kohtuasjas Turner vs. Grovit (C-159/02),⁷ arutas Euroopa Liidu Kohus, kas Inglismaa esimese astme kohtu poolt Hispaania menetluse vastu esitatud hagiavaldus on kehtiv, kui see on esitatud pahauskselt. Euroopa Kohus leidis, et "kohtualluvuse eeskirjad, mida [1968. aasta Brüsseli konventsioon]⁸ on ühised kõikidele osalisriikide kohtutele [ja neid tuleb] tõlgendada ja kohaldada sama autoriteediga kõigis osalisriikides" (punkt 25). Kuna ASI väljaandmine kahjustab hageja nõudeõigust, tuleb seda "käsitleda kui sekkumist välisriigi kohtu pädevusse, mis on sellisena vastuolus konventsiooni süsteemiga" (punkt 27).

Kohtuasjas Allianz SpA vs. West Tankers (C-185/07),⁹ kinnitas Euroopa Kohus, et: "on [Brüsseli määrusega] vastuolus, kui liikmesriigi kohus teeb määruse, millega keelatakse isikul alustada või jätkata menetlust teise liikmesriigi kohtus põhjusel, et selline menetlus oleks vastuolus vahekohtukokkuleppega" (punkt 19). ASI kehtivaks tunnistamine tähendaks "tingimata seda, et see kohus kaotaks [Brüsseli määruse] alusel oma pädevuse otsustada oma pädevuse üle" (punkt 28). Pigem on üldpõhimõte, et "iga kohus, kelle poole pöördutakse, otsustab ise, kas ta on tema suhtes kohaldatavate eeskirjade kohaselt pädev lahendama tema menetluses olevat vaidlust" (punkt 29).

See ratsionaalsus leidis jätkuvalt rakendust Gazprom OAO versus Leedu Vabariik (Kohtuasi C-536/13),¹⁰ milles Euroopa Liidu Kohus rõhutas, et Brüsseli määrust "tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi kohus tunnustab ja täidab või keeldub tunnustamast ja täitmast vahekohtu otsust, millega keelatakse poolel esitada teatavaid nõudeid selle liikmesriigi kohtusse, kuna see määrus ei reguleeri teises liikmesriigis asuva vahekohtu poolt tehtud vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist liikmesriigis" (punkt 44).

Eespool nimetatud otsustes rõhutatakse üldiselt ELi liikmesriikide vastastikuse usalduse ja usalduse põhimõtteid ning need kajastavad suurenenud valmisolekut toetada ainupädevusklausleid. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList ei saa Euroopa Liidu Kohus piirata Inglismaa kohtute volitusi kohaldada kohtualluvuse kokkuleppeid, mis võib muuta Londoni tulevikus veelgi atraktiivsemaks vahekohtu asukohaks.

Vahekohtu jätkuv tähtsus

Vahekohtu on juba pikka aega peetud üheks kõige tõhusamaks ja tulemuslikumaks viisiks rahvusvaheliste vaidluste lahendamiseks erinevates sektorites (nt ehitus- või energeetikasektoris), kuid vahekohtu on jätkuvalt eelistatud meetod piiriüleste kaubandusvaidluste lahendamiseks, muu hulgas järgmistel põhjustel:

1. Jõustatavus

Eespool öeldule tuginedes on vahekohtu otsused jätkuvalt täitmisele pööratavad New Yorgi konventsiooni kaudu, mis leiab rahvusvahelist kohaldamist. Lisaks sellele on Londonile kasuks tema pikaajaline ajalugu mitme kohtualluvusega kaubandusvaidluste lahendamise keskusena. Brexit ei vähenda tõenäoliselt ühtki neist omadustest, mis on seni aidanud kaasa Londoni kui vahekohtu asukoha edule, nt 1996. aasta vahekohtuseadus, Inglise kohtute erapooletuse maine jne.

2. Kiirus ja lahendamise lihtsus

Vahekohtumenetlus pakub pooltele võimalust teha menetluslikke otsuseid, mis aitab protsessi sujuvamaks muuta ja vähendada tasusid, sealhulgas:

• Opt-out sätete lisamine;
• Dokumentide koostamise piiramine;
• Tehnoloogia kasutamise üle otsustamine;
• Vabalt valitud individuaalne vahekohtunik või tehniline ekspert;
• Ühinemine või konsolideerimine, mis toob kaasa olulisi eeliseid, näiteks aja kokkuhoiu ja selle, et kõik pooled on kohtuotsusega seotud.

3. Neutraalsus ja lõplikkus

Vahekohtumenetluse valimise eeliseks on sageli nimetatud vahekohtuotsuste lõplikkust, mida saab vaidlustada ainult kitsastel põhjustel, st menetluslikel ebakorrektsustel. See on eriti atraktiivne kindluse ja edasikaebamisvõimaluste minimeerimise tõttu. Vahekohtuotsuste siduvus on selgesõnaliselt lisatud mitmesse vahekohtueeskirja, nimelt:

• Rahvusvahelise Kaubanduskoja eeskirjade artikli 28 lõige 6;¹¹
• Ameerika Arbitraažiliidu rahvusvahelise vahekohtu kodukorra artikli 27 lõige 1;¹²
• Artikkel 26.9 Londoni Rahvusvahelise Vahekohtu reeglid;¹³
• Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni vahekohtu eeskirjade artikli 34 lõige 2. ¹⁴

Just neil põhjustel on oodata, et vahekohtu populaarsus jääb püsima ka nüüd, kui tühistamisperiood on lõppenud.

Kokkuvõte

Brexitil on vahekohtumenetluse praktikale vähe vahetut mõju. See on suuresti tingitud asjaolust, et vahekohtu otsused on jätkuvalt täitmisele pööratavad New Yorgi konventsiooni kaudu, kuna neid ei reguleerita Brüsseli määrusega.

Rahvusvaheline vahekohtumenetlus on juba ammu osutunud sobivaks alternatiiviks kohtuvaidlustele ja seda ka tulevikus. Võttes arvesse Londoni ajalugu valitseva vahekohtu asukohana ning Inglise kohtute valmisolekut toetada vahekohtumenetlust, ei ole tõenäoline, et vahekohtu populaarsus lähiajal väheneb.

Joonealused märkused

1 Välisriigi vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (New York, 1958).

2 konventsioon, NewYork. "New Yorgi konventsioon." New Yorgi vahekohtu konventsioon, www.newyorkconvention.org/.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

4 Varapnickas, T. [2018] Brexit ja vahekohtumenetlus: What happens next? 5. rahvusvahelise doktorantide ja noorteadlaste konverentsi konverentsi ettekanded (Conference Papers of the 5th International Conference of PhD Students and Young Researchers). Kättesaadav aadressil: https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3121532 [vaadatud 30.12.2020].

5 Bermann, G. A. [1990] The Use of Anti-Suit Injunctions in International Litigation, 28 COLUM. J. TRANSNAT'L. L. 589 Available at: https://scholarship.law.columbia.edu/faculty_scholarship/2105 [Kasutatud 01.01.2021].

6 Rodgers, James ja Simon Goodall. "Kuidas mõjutab Brexit vahekohtumenetlust Inglismaal ja Walesis?" Kuidas mõjutab Brexit vahekohtumenetlust Inglismaal ja Walesis? , Norton Rose Fulbright, september 2016, www.nortonrosefulbright.com/en-gb/knowledge/publications/a655ac50/how-will-brexit-impact-arbitration-in-england-and-wales.

7 Saadaval aadressil: http://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-159/02.

8 Konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel, 1968), kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A41968A0927%2801%29.

9 Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A62007CJ0185.

10 Saadaval aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A62013CJ0536.

11 Kättesaadav aadressil: https://iccwbo.org/dispute-resolution-services/arbitration/rules-of-arbitration/.

12 Saadaval aadressil: https://www.intracen.org/International-Arbitration-Rules-of-the-American-Arbitration-Association-2001/.

13 Kättesaadav aadressil: https://www.lcia.org/Dispute_Resolution_Services/lcia-arbitration-rules-2020.aspx#Article%2026.

14 Kättesaadav aadressil: https://uncitral.un.org/sites/uncitral.un.org/files/media-documents/uncitral/en/arb-rules-revised-2010-e.pdf.

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.