Poolte autonoomia on vahekohtumenetluse lahutamatu osa ja iseloomulik tunnus. Vabadus sõlmida vahekohtukokkuleppeid konsensuslikult on kahtlemata üks kõige atraktiivsemaid põhjusi, miks vahekohtu kui vaidluste lahendamise mehhanismi valitakse. Siiski võivad vastuolulised vahekohtu- ja kohtualluvuse klauslid tekitada vaidlusi. Siiani on kohtud selles osas võtnud erinevaid lähenemisviise, kusjuures mõned on omistanud vahekohtuklauslitele ülimuslikkuse ja teised on kohaldanud diferentseeritud lähenemisviisi, et teha kindlaks vastandlike klauslite suhe ja ulatus.

Austrias hindas ülemkohus hiljuti sellise vahekohtukokkuleppe kehtivust, mis sisaldas kahte kõrvuti eksisteerivat, kuid vastuolulist kohtualluvuse klauslit (3 Ob 127/20b).

Kohtuasja keskmes oli hageja taotlus 1) teha 2015. aastal sõlmitud ostulepingu kohta deklaratiivne kohtuotsus ja 2) maksta tagasi juba makstud osaline ostuhind. Asjaomane leping sisaldas nii vahekohtuklauslit kui ka kokkulepet kohtualluvuse kohta, mis oli seotud Moskva riigikohtuga.

Kui ostulepinguga seoses tekkis vaidlus, otsustas hageja mitte algatada vahekohtumenetlust ja esitas kohtumenetluse, mis ei olnud ette nähtud kohtualluvuse klausliga, vaid esitas hagi kostja asukohas (Viin, Austria) vastavalt seaduslikule õigusele. Hoolimata sellest, et kumbki klausel ei ole ainuõiguslik, väitis hageja, et nende vastuolulisus muudab need ebatõhusaks ja et nõude esitamine kolmandas kohtuastmes ei ole lepingusätete rikkumine.

Taustaks

Esimese ja teise astme kohtud jätsid hageja hagi rahuldamata, leides, et hagi ei saa esitada Austrias, kuna puudub kohtualluvus.

Mõlemad kohtud tunnistasid, et kahe vastandliku klausli olemasolu ei pruugi kahjustada vahekohtukokkuleppe kehtivust. Kuna kumbki neist ei näinud ette riigi kohtute ainupädevust, tuleb neid käsitleda õiguspäraselt kõrvuti eksisteerivate klauslitena. Seega anti jaatav vastus hageja õigusele valida kahe kohtu vahel.

Siiski leiti ka, et kohtualluvusest tuli keelduda, kuna lepingus oli ette nähtud vaidluse lahendamine kas vahekohtu või Moskva riigikohtu kaudu. Lisaks tuvastasid kohtud, et kohtualluvust puudutav hinnang nõuab, et vahekohtukokkuleppeid käsitletaks ex officio.

Hageja vaidlustas madalama astme kohtute õigusliku arvamuse mõlemas osas.

Probleem ja ülemkohtu otsus

Hagejate väidete keskne argument on seotud lepingusätete sõnastusega. Nähes ette kaks vastuolulist kohtualluvuse klauslit, olid pooled väidetavalt kokku leppinud, et kohaldatakse vastandlikke seadusi. Hageja sõnul ei saa poolte tahet lepingust üheselt järeldada, mistõttu tuleb mõlemad klauslid lugeda kehtetuks ja kohaldada seaduslikke eeskirju.

Austria ülemkohus leidis, et madalama astme kohtute õiguslikku seisukohta tuleb toetada järgmistel põhjustel:

• Samas dokumendis sisalduvate vastuoluliste kohtualluvuse klauslite ja vahekohtukokkulepete olemasolu ei muutnud vahekohtukokkulepet kehtetuks;

• Kooseksisteerimisest tuleb keelduda, kui lepingus on sätestatud, et vahekohtuklauslist sõltumata peaks olema ainupädevus riigi kohtul;

• Kohtualluvuse hindamisel tuleb seega hoolikalt uurida vahekohtuklausli sõnastust. Asjaolu, et kumbagi klauslit ei ole sõnastatud ainuõigusena, tähendab, et hagejal oli õigus hääletada ja valida üks kahest lepinguga kokkulepitud foorumist;
• Erinevate materiaalõigusnormide valik ei kahjustanud lepingu kehtivust, kuna samale õigusküsimusele või faktilistele asjaoludele võib kohaldada mitut kohaldatavat õigust vaheldumisi või kumulatiivselt;

• Kehtivad vahekohtukokkulepped jõustuvad ex officio.

Kommentaar

See juhtum kujutab endast kummalist, kuid korduvat probleemi, mis tekib siis, kui lepingud sisaldavad vahekohtuklauslit, kuid näevad ette ka kohtu valiku klausli. Selle pinge ühitamiseks peavad kohtud kohaldama lepingu tõlgendamise põhimõtteid hoolikalt ja nii, et see väljendaks ja tunnustaks poolte kavatsusi.

Austria ülemkohtu otsus teeb selgeks, et kuigi võib olla üldine kalduvus eelistada kohtualluvuse kokkuleppeid, ei too vastuoluline kohtualluvuse klausel kaasa selle kehtetust. Pigem võivad mõlemad klauslid koos eksisteerida, kui ei ole ette nähtud riigi kohtute ainupädevust.

Vastuoluliste kohtualluvusklauslite puhul on praktikutel soovitatav kasutada kontekstipõhist lähenemisviisi, et määrata kindlaks, milline võis olla poolte eeldatav ja mõistlik kavatsus, vaadates seega lepingu sõnastusest kaugemale, kuid võttes arvesse lepingu koostamise ajal eksisteerinud asjaolusid. Vaidlusi on lihtne vältida, kui lisada sätted, milles täpsustatakse ühemõtteliselt, millist klauslit tuleb konflikti korral eelistada, ja vähendada kohtualluvuse valiku klausli kohaldatavust kindlaksmääratud arvu vaidluste suhtes, mis kuuluvad kohaliku kohtualluvuse alla.

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.