Inimese mälu lähtub subjektiivsetest arusaamadest tegelikkusest. Aja möödudes võivad välised tegurid põhjustada inimese kogemuse tugevat muutumist või isegi täielikku moonutamist. Pärast Rahvusvahelise Kriminaalkohtu komisjoni töörühma (Task Force on Maximising the Probative Value of Witness Evidence, edaspidi "töörühm") loomist on inimeste mälu psühholoogia küsimused taas äratanud huvi vahekohtute hulgas.

Arvestades mälu habrast ja paindlikku olemust, on töörühma mandaat keskendunud jõupingutustele kaaluda mõju, mida potentsiaalselt kahjustatud tõenditele tuginemine võib avaldada õiglasele vaidluste lahendamise väljavaadetele. Lisaks tõendite korruptsiooni ohu tunnistamisele püüavad töörühma liikmed oma töös samuti läbi mõelda tunnistaja tõendite ettevalmistamise ja esitamise tavasid rahvusvahelistes vahekohtumenetlustes. Tuginedes tähelepanekutele, mis on varem esitatud advokaat Toby Landau QC kõnes "Ebausaldusväärsed mälestused, valemälestused ja tunnistajate ütlused"., oma hiljuti avaldatud aruandes "Faktide tunnistajate mälu täpsus rahvusvahelises vahekohtumenetluses".¹ (edaspidi "aruanne") pakub nõuandeadvokaatidele ja vahekohtunikele suuniseid, määrates kindlaks meetmed, mille eesmärk on suurendada tunnistajate tõendite tõenduslikku väärtust.

Järgnevalt käsitletakse aruande eesmärki ja selle järelduste asjakohasust vahekohtu praktikute jaoks. Samuti viidatakse aruandes esitatud peamistele kaalutlustele ja meetmetele, mida pakutakse nii ettevõttesiseste kui ka väliste nõustajate jaoks juhistena, kui nad peavad koostööd tunnistajatega või valmistavad ette tunnistusi.

Aruande eesmärk

Tunnistajatõendid on vahekohtute lõpliku otsuse aluseks oleva teabe olulise allikana endiselt vahekohtumenetluse lahutamatu osa. Kuid hoolimata selle tähtsusest tunnistatakse aruandes, et faktitunnistajate tõendite ettevalmistamine ja esitamine ei ole mitte ainult kulukas, vaid ka väga aeganõudev ettevõtmine: "suuliste tõendite esitamine on üks "lõpliku" kohtuistungi peamisi funktsioone, mis võtab sageli mitu päeva aega" (lk 6). Selleks et vältida märkimisväärseid kaotusi, mis tulenevad mis tahes välistest stiimulitest, mis võivad kahjustada tunnistajate ütluste täpsust ja seega õõnestada nende usaldusväärsust, tuuakse aruandes välja meetodid, millega minimeerida riske, mis võivad takistada, rikkuda või muul viisil mõjutada minevikus toimunud sündmuste nõuetekohast mäletamist.

Püüdes pakkuda soovitusi, kuidas tõhusalt säilitada tunnistajate mälu rahvusvahelise vahekohtu kontekstis, ei viidata aruandes mitte ainult töörühma enda tööle, vaid ka dr Kimberley A. Wade'i (Warwicki Ülikooli psühholoogiaosakond) tellitud sõltumatute uuringute tulemustele. Konkreetsemalt keskendutakse selles omakorda järgmistele küsimustele:

Esiteks, uurides ja vaadates läbi inimmälule spetsialiseerunud psühholoogide poolt läbi viidud väliuuringute järeldused, et teha kindlaks inimmälu ekslikkuse ulatus ja selle olulisus seoses tunnistajatega;

Teiseks, eksliku mälu korrelatsiooni ja võimaliku mõju kindlakstegemine tunnistaja tõenditele rahvusvahelises vahekohtumenetluses;

Kolmandaks käsitletakse seda, mil määral on tunnistaja mälu täpsus rahvusvahelise vahekohtumenetluse kontekstis oluline;

Neljandaks, kavandatavad meetmed tunnistajate mälu täpsuse parandamiseks;

Lõpuks antakse ülevaade kohaldatavatest parimatest tavadest, julgustades samas lugejaid pöörama tähelepanu selliste meetmete sobivusele ja kasulikkusele konkreetses kontekstis.

Olemasolevad teaduslikud uuringud mälu ja tunnistajatunnistuse kohta

II jagu: lk 10-14

Aruande II jao kohaselt on mitmeid asjaolusid, mis võivad põhjustada tunnistajate mõjutamise suurenenud riski. Selline korruptsioon on eriti kahjulik kaubandusvaidluste kontekstis ja seda võivad põhjustada mitmed tegurid, mis mõjutavad tunnistajate tõendite saamist ja ettevalmistamist.

Sõnastus

punktid 2.09-2.12

Aruande kohaselt võivad tunnistajatele esitatud küsimustes kasutatud kvalifitseeruvad kirjeldused oluliselt muuta antud vastuseid. Sõltuvalt kasutatud sõnastusest võivad tunnistajad oma vastuseid vastavalt kohandada, nt "sageli" vs. "aeg-ajalt"; "kui kaua" vs. "kui lühike".

Väärteabe mõju

punktid 2.13-2.21

Veel üks mõjutav tegur on nn väärinfo efekt, mida raportis kasutatakse mõiste kirjeldamiseks, mille kohaselt võib eksitav teave pärast sündmuse toimumist häirida selle sündmuse meenutamist. Selline väärinfo edastamine võib tekkida mitme asjakohaseid fakte teadva isiku (kaasnäitlejate) vahelise teabevahetuse kaudu, mis võib olemasoleva faktimälu üle kirjutada. Seda võib põhjustada ka täiendavate ebatäpsete üksikasjade lisamine, mis täiendavad üksikisiku mälestusi minevikus toimunud sündmustest, või faktide korduv jutustamine pikema aja jooksul.

Vale mälestused

punktid 2.22-2.25

Valemälestusi on mainitud ka ebatäielike tunnistajakäikude tekkimise põhjusena. Aruandes kirjeldatakse juhtumeid, kus digitaalselt parandatud fotosid või manipuleeritud dokumente kasutatakse mälu muutmiseks viisil, mis viib sündmuste kunstliku fabritseerimiseni, mis tegelikult ei toimunud nii, nagu väidetakse.

Ümberjutustamise mõju hilisemale mäletamisele

punktid 2.26-2.28

Lõpuks väidetakse aruandes, et loo ümberjutustamine konkreetsest vaatenurgast võib tekitada eelarvamusi ja kahjustada konkreetse sündmuse tõelist meenutamist või jutustamist. Seega pakutakse välja mitmeid soovitusi tunnistajate aruannete täielikkuse maksimeerimiseks (punktid 2.29-2.32):

• Tagada, et tunnistajad annavad kohe pärast sündmuse toimumist täieliku ülevaate;
• hoidumine selliste esialgsete vastuste tugevdamisest, mis võivad valesti suurendada tunnistaja enesekindlust küsimuses, milles ta tegelikult ei ole kindel;
• Tuletades tunnistajatele meelde, et nende ülesande sisuks on sündmuse kajastamine ja seda oma teadmistele tuginedes;
• Tunnistajate julgustamine oma teadmiste allika tuvastamiseks.

Tunnismälu rahvusvahelise vahekohtu kontekstis

III jagu: lk 14-16

III osas hinnatakse empiirilise uuringu tulemusi, milles osales 316 osalejat erinevatest tööstusharudest ja ametikohtadest. Tulemustest selgub, et sarnaselt kriminaalõiguslikele kontekstidele on ka äritegevuses tunnistajate mälu vigade all, mis tekitab sarnase ohu oluliste tõendite moonutamiseks.

Tunnistaja mälu täpsus ja selle tähtsus rahvusvahelises vahekohtumenetluses

IV jagu: lk 16-20

Olemasolevatele uuringutele tuginedes tõdetakse aruandes, et mälu ei ole "sarnane fikseeritud kujutisega, mis "kutsutakse üles", kui seda vajatakse, vaid pigem on tegemist dünaamilise protsessiga, mida võivad mõjutada hilisemad sündmused" (lk 7). IV jaos uuritakse, millistel eesmärkidel kasutatakse rahvusvahelises vahekohtumenetluses tunnistajatunnistusi ja millises kontekstis võib selliste tõendite kehtivus mängida olulisemat rolli. Aruandes tuuakse siinkohal välja nii tegurid kui ka osalejad, mis võivad kaasa aidata või võimendada inimeste mälu moonutavat mõju, nimelt:

• Mitmed osalejad, nt ettevõtte sisesed juristid, välised juristid, kolleegid ja ülemused;
• sündmusejärgne teave, mida mõjutavad näiteks vahekohtunike, advokaatide ja tunnistajate kultuurilised arusaamad, keel ja kognitiivsed eelarvamused.

Meetmed, mida saab võtta tunnistajate ütluste täpsuse parandamiseks

V jagu: lk 20-26

V jaos on esitatud soovitused, mida ettevõtte sisesed ja välised kaitsjad võivad kasutada tõendite kogumiseks ja esitamiseks, ilma et see takistaks tunnistajate mälu, muu hulgas:

Ettevõtte sisemine õigusnõustaja

punkt 5.5

• Kaasaegsete kirjalike ja suuliste tunnistajate tunnistuste hankimine ajal, mil asjaomased sündmused toimuvad;
• Tunnistajate küsitluste läbiviimine koos välisnõustaja kaasamisega esimesel võimalusel;
• Tunnistajate vaheliste arutelude ja individuaalsete kohtumiste korraldamine;
• Vältida tulevastele tunnistajatele "parteiliini" esitamist, et vältida esitatud aruande muutmist.

Välisnõunik

punktid 5.6-5.30

• Intervjuud (punktid 5.7-5.10)
  • Individuaalsete tunnistajate küsitluste läbiviimine võimalikult varases etapis;
  • Vajaduse korral intervjuude täpse arvestuse pidamine;
  • Vältida tagasiside andmist, sekkumist, kokkuvõtete tegemist või muul viisil tunnistajate vastuse mõjutamist;
  • Avatud, mittejuhatavate küsimuste esitamine, kasutades erapooletut keelt;
  • hoidumine tunnistajatele dokumentide esitamisest, et täita jutustuslüngad, ilma et neil oleks võimalik esmalt jutustada oma arusaam faktidest.

• Tunnistajat käsitleva teabe hindamine (punktid 5.11-5.21)
  • Arvestades aja möödumist;
  • Hinnata, kas vastus võib põhjustada piinlikkust või tuua tunnistajale laiemaid tagajärgi;
  • Võrreldes väliseid või neutraalseid kaasaegseid tõendeid tunnistajate ütlustega.

• Tunnistaja ütluste ettevalmistamine (punktid 5.22-5.28)
  • Luua nimekiri kesksetest teemadest, millele tunnistajad peavad enne esmast kohtumist vastama oma tingimustel;
  • Kaaluda, kas paluda tunnistajatel koostada oma tunnistuse esimene projekt, et säilitada oma hääl;
  • Julgustada tunnistajate ütluste koostamist individuaalselt, mitte koos kaasnäitlejatega;
  • Tuletada tunnistajatele meelde, et nad eristaksid faktide meenutamist isiklikest teadmistest, erinevalt täiendavast teabest, mida nad on saanud muudest allikatest.

Kommentaar

Aruanne, mis ühendab teadust ja praktikat seoses tunnistajatunnistusega, on oluline juhendmaterjal, mis võimaldab pooltel, advokaatidel ja kohtul kaaluda ja võtta vajalikke meetmeid tunnistajate mälu kaitsmiseks ja säilitamiseks juba varajases etapis. Täpse tunnistajatunnistuse olulisust kinnitab asjaolu, et "[t]änu, mille kohus teeb kohtuasja sisuliseks otsustamiseks, sõltub sageli erineval määral tunnistajast, kelle tõendid on esitatud" (lk 6). Kuigi aruandes märgitakse, et "[üks] olulisi otsuseid, mida kohtu liikmed peavad sageli tegema, on tunnistaja usaldusväärsuse ja tunnistaja tõenditele omistatava kaalu kindlaksmääramine" (lk 6), tuletatakse praktikutele meelde, et puudulik mälestus ei muuda esitatud ütluste tõenduslikku väärtust kehtetuks. Mäluvigade vähendamiseks soovitatud meetmete mittetäielik loetelu peegeldab selgelt töörühma kavatsust vältida universaalse, kõigile sobiva lähenemisviisi propageerimist. Selle asemel julgustatakse praktikuid arvestama inimeste mälu keerukust ja teadvustama võimalikke moonutusi, et võtta asjakohaseid meetmeid "mõistlikus ulatuses, mis on võimalik, et [kohtu] otsus oleks õiglane" (lk 9).

Joonealune märkus

1. Kättesaadav läbi: https://iccwbo.org/content/uploads/sites/3/2020/11/icc-arbitration-adr-commission-report-on-accuracy-fact-witness-memory-international-arbitration-english-version.pdf.

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.