23.07.2020 tehtud pöördelises otsuses,¹ Austria ülemkohus (Oberster Gerichtshof, OGH) käsitles vahekohtu istungite läbiviimise põhjendatust elektrooniliste videokonverentside abil, vaatamata poolte vastuväidetele. Kohus otsustas, et vaidlustamismenetluse kontekstis on kaugkatsed vahekohtumenetluses lubatavad, kui need ei riku nõuetekohase menetluse põhimõtteid, mis muidu annaksid alust kohtule õigustatud vaidlustamiseks.

Juhtum on tähelepanuväärne mitmel põhjusel. Esiteks on see esimene siseriikliku ülemkohtu otsus, milles uuritakse videokonverentsi teel toimuva kaugküsitluse lubatavust, kui pool ei ole andnud oma nõusolekut. Lisaks annab see praktilisi juhiseid menetlusküsimuste kohta ja käsitleb probleeme seoses tunnistajate manipuleerimise tõhusa vältimisega tõendite kaugkogumise ajal.

Faktid

Kõnealune kohtuasi puudutab vastuväiteid, mille kostjad esitasid Viinis toimuvas ja Viini Rahvusvahelise Arbitraažikeskuse (VIAC) poolt hallatavas vahekohtumenetluses. Pärast seda, kui kostjad vaidlustasid edutult vahekohtu otsuse viia tõendite ärakuulamine läbi videokonverentsi abil, viidi kohtuasi Euroopa Kohtusse.

Nõue tuleneb märtsis toimunud asjaajamiskonverentsil toimunud aruteludest, kus pooled võtsid eri seisukohti selles küsimuses, kas korraldada kohtuistung² arvestades COVID-19 haiguspuhangust tulenevaid liikumispiiranguid. 08.04.2020 otsustas kohus, et kohtuistungid toimuvad videokonverentsi teel ja jätkuvad plaanipäraselt, algusega kell 15.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

Kostjad vaidlustasid selle otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu, väites, et kohtu käitumine tekitas eelarvamusi, mis viisid ebaõiglase ja ebavõrdse kohtlemiseni.

Üldkohus lükkas kostjate väited tagasi ja leidis, et taotluse rahuldamiseks peab väidetav rikkumine kujutama endast tõsist või püsivat (ebasoodsat) olukorda. Lisaks rõhutas kohus, et Austria vahekohtuõigus ei keela üldjuhul ärakuulamist eemalt ja kinnitas, et vahekohtutele on antud ulatuslik kaalutlusõigus selliste menetluste läbiviimise ja korraldamise osas.

Vastajate esitatud seisukohad

Kostjad väitsid, et kohtu otsus videokonverentsi teel toimuva kohtuistungi kohta kujutas endast põhiliste menetluspõhimõtete rikkumist, nimelt juurdepääsu võimaldamist õiglasele kohtumenetlusele ja õigust olla ära kuulatud. Täpsemalt väideti, et:

• Kostjaid ei teavitatud piisavalt ärakuulamise kuupäevast, kuna otsus selle edasilükkamise vastu tehti kolm päeva varem, mistõttu ei jäänud piisavalt aega piisava ettevalmistuse tegemiseks;
• Poolte kohtlemine ei olnud võrdne, kuna kostjate kaitsja ja üks tunnistajatest asusid Los Angeleses (CA), mistõttu kohtuistung algas kell 6 hommikul Vaikse ookeani standardaja järgi (võrreldes Viini kohaliku aja järgi kell 15.00).
• Õiglane kohtumõistmine ei olnud tagatud, kuna puudusid piisavad meetmed, mis olid kehtestatud selleks:
  • Tunnistajate võltsimise alandamine (WebExi tarkvara kasutamine, mis võimaldab sõnumeid märkamatult vastu võtta vestlusfunktsiooni kaudu);
  • Kontrollige, millistele dokumentidele tunnistajatel oleks juurdepääs;
  • Veenduge, et teised isikud ei viibiks tunnistajate ruumis.

OGH otsus

Oma otsuses käsitles Euroopa Kohus kolme erinevat küsimust:

1. Vahekohtunike vaidlustamise standard;
2. Kohtuistungi edasilükkamata jätmise otsuste õiguspärasus;
3. Ebaõiglane ja ebavõrdne kohtlemine seoses:
   1. Ajavööndite erinevus;
   2. Tunnistaja manipuleerimine.

Esimese küsimuse osas otsustas Euroopa Kohus, et vahekohtunike vaidlustamine on edukas ainult siis, kui asjaolud tekitavad põhjendatud kahtlusi nende erapooletuse või sõltumatuse suhtes. Seda standardit kohaldatakse ka sellise käitumise suhtes, mis ei vasta poolte poolt eelnevalt ühiselt kehtestatud kvalifikatsioonile. Seega ei peeta vahekohtunike menetluslikke rikkumisi, ebapiisavusi või vigu ebakorrektseks ega põhjendatult vaidlustatavaks. Selle asemel peavad pooled täitma kõrge künnise, et näidata, et kõnealune käitumine on põhjustanud poole kahjustava või eelistatud kohtlemise.

Seoses kohtu otsusega viia kohtuistung läbi videokonverentsi abil, rõhutas OGH järgmist:

• Videokonverentsi tehnoloogiat on laialdaselt kasutatud nii riigikohtutes kui ka vahekohtumenetlustes. Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist on see heaks kiidetud kui tõhus vahend, mis võimaldab säilitada kohtupidamistoiminguid sõltumata riiklikest julgeolekumeetmetest ja reisipiirangutest.
• Edasilükkamise taotlusi peab kohus heaks kiitma ja neid ei pruugi rahuldada. Pooled peavad arvestama võimalusega, et nende taotlus võidakse tagasi lükata. Käesoleval juhul teavitati kostjaid nõuetekohaselt kohtuistungi toimumisest, nimelt siis, kui kuulutati välja kohtuistungi kuupäev (15.01.2020), mitte kuupäeval, mil kohus teatas oma otsusest mitte edasi lükata (08.04.2020).
• Videokonverentsi tehnoloogia kasutamine ei ole rikkunud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6. Arvestades COVID-19 pandeemiat ja kohtutegevuse eelseisvat peatamist, on see osutunud tõhusaks vahendiks, et tagada õiguskaitse kättesaadavus ja õigus olla ära kuulatud.

Kolmanda vastuväite puhul tunnistas OGH, et ajavööndi erinevuse tõttu jääb ärakuulamine mõnede osalejate jaoks väljapoole tavapärast tööaega. Kuna vahekohtukokkulepet pidi siiski haldama VIAC, nõustusid pooled kaudselt geograafilisest kaugusest tulenevate ebasoodsate tingimustega. Lõpuks lisas OGH, et virtuaalse menetluse varajane algus ei saa kaaluda üles koormust, mis tuleneks rahvusvahelisest reisimisest, nagu oleks nõutav isikliku ärakuulamise puhul.

Vastuseks kostjate murele seoses videokonverentside kuritarvitamisega tunnistajate ülekuulamise ajal, leidis OGH, et tunnistajate ärritamise oht on sama suur ka isiklike ärakuulamiste puhul. Vastupidiselt tõstatatud probleemidele pakkus kohus välja võimalusi, kuidas tehnoloogia kasutamine võib pakkuda kaitsemehhanisme, mis võivad minna kaugemale traditsiooniliste füüsiliste menetluste ajal pakutavatest mehhanismidest. Need hõlmavad järgmist:

• Tunnistajate ülekuulamise käigus esitatud tõendite registreerimine;
• Võimalus tähelepanelikult jälgida küsitletavat isikut eestpoolt;
• Võimalus paluda tunnistajatel vaadata otse kaamerasse ja käed peavad olema kogu läbivaatuse jooksul ekraanil nähtavad (mis õõnestab sõnumi lugemise ohtu vestlusfunktsiooni kaudu);
• Näidatakse ruumi, kus tunnistaja istub, et tagada, et kolmandad isikud ei saaks teda mõjutada.

Kommentaar

OGH otsus loob pretsedendi, mis käsitleb küsimust, kas ja kuidas korraldada kaugvahendusmenetluste ärakuulamist vaidlustusmenetluse raames. Kuigi kohtu põhjendused ja praktilised juhised on eriti olulised erakorraliste asjaolude korral, nagu COVID-19 pandeemia, on need tõenäoliselt kasulikud võrdluspunktiks, kuidas tagada õiglase kohtumenetluse põhimõtete järgimine ja tõhus jätkuv juurdepääs õigusemõistmisele tulevikus.