Selle aasta alguses avaldas IBA vahekohtukomitee alltöörühm oma töövahendi maksejõuetuse ja vahekohtumenetluse kohta (edaspidi "töövahend").¹ Kuigi projekti alustati enne koronaviiruse puhangut, on selle avaldamine eriti õigeaegne ja väga oluline, arvestades praegusest pandeemiast tingitud tõsiseid majanduslikke häireid ja ettevõtete maksejõuetuse olulist kasvu, mida on oodata enamikus sektorites.

Maksejõuetuse ja vahekohtumenetluse kokkupuutepunktide käsitlemiseks koostatud kogumikus käsitletakse rahvusvahelise vahekohtu ja riiklike maksejõuetust käsitlevate õigusaktide konkureerivatest avalikest huvidest tulenevaid pingeid. Konkreetsemalt soovitakse pakkuda pooltele, vahekohtunikele ja õigusnõustajatele juhiseid, et nad saaksid muu hulgas selgitada, 1) kas vahekohtul on vajalik pädevus, mis võimaldab tal vahekohtumenetlust jätkata; 2) kas kõnealune võlgnik on jätkuvalt õigusvõimeline vahekohtumenetluses osalemiseks ja 3) kas tehtud kohtuotsus on täitmisele pööratav.

Järgnevalt püütakse käsitleda maksejõuetuse ja rahvusvahelise vahekohtu konkureerivate avaliku korra huvide vahelist pinget ning samuti kahjulikku mõju, mida erinevad riiklikud lähenemisviisid avaldavad nende vastandlike kokkupuutepunktide käsitlemisel. Selleks tugineb artikkel tööriistakomplekti taustale ja ülesehitusele ning projekti aluseks olnud eesmärkidele.

Arbitraaž versus maksejõuetus

Rahvusvahelise vahekohtu ja maksejõuetusõiguse erinev olemus ja eesmärgid ei ole kergesti ühildatavad ning nende suhe võib põhjustada märkimisväärseid poliitilisi huvide konflikte. Sageli kirjeldatakse seda loomupärast pinget kui peaaegu polaarsete äärmuste vahelist pinget, mille puhul "pankrotipoliitika tõmbab paratamatult tsentraliseerimise poole, samal ajal kui vahekohtupoliitika toetab detsentraliseeritud lähenemisviisi".²

Üldiselt kujutab kaubanduslik vahekohtumenetlus endast "nõusolekul põhinevat mehhanismi nõuete lahendamiseks kohtuvälises erafoorumis, mille tulemuseks on sageli rahvusvaheliselt täitmisele pööratav kohtuotsus".³ Protsessi põhiolemus tuleneb poolte autonoomiast, konfidentsiaalsusest ja eesmärgist toetada ja tunnustada poolte vastastikust kokkulepet vahekohtumenetluse suhtes.

Maksejõuetusmenetlus seevastu kirjeldab "kollektiivset, kohtupõhist menetlust, mille eesmärk on lahendada mitme osapoole huvid ja mis üldjuhul keelab individuaalsete täitemenetluste läbiviimise maksejõuetu osapoole vastu, et kaitsta kollektiivseid huve".⁴ Erinevalt vahekohtumenetlusest on selle eesmärk "maksimeerida maksejõuetu osapoole vara väärtust ja jaotada see asjakohaselt kolmanda osapoole võlausaldajate vahel struktureeritud, tsentraliseeritud ja läbipaistva menetluse abil".⁵

Neid erinevaid poliitilisi eesmärke silmas pidades on liikmesriikide õigussüsteemid võtnud erinevaid lähenemisviise, et reguleerida maksejõuetusmenetluse mõju kavandatavatele või pooleliolevatele vahekohtumenetlustele. Kuna selliste paralleelsete menetluste läbiviimise mõju sõltub suures osas asukoha ja lepingu õigusest ning maksejõuetuse suhtes kohaldatavatest õigusaktidest, tekitavad siseriiklikul tasandil samaaegselt eksisteerivad vastused ja nende ühtlustamise puudumine mitmeid kollisiooniprobleeme, eelkõige seoses järgmisega:

• Arbitratsioonivastase ettekirjutuse täitmine;
• Vahekohtu õigusvõime;
• Riikide pädevus reguleerida riigisiseseid ja mitte-siseriiklikke vahekohtumenetlusi.

IBA tööriistakomplekti eesmärgid

Praeguses ülemaailmses majandusliku ebakindluse ja häirete õhkkonnas on ettevõtete maksejõuetuse kasv tõenäoliselt võrreldav 2009. aasta finantskriisi ajal täheldatud arvuga. Kuna paljud osapooled satuvad vaidlusse maksejõuetute või peatselt maksejõuetuks muutuvate üksuste vastu või kaaluvad nende vastu nõuete esitamist, otsustavad paljud ettevõtted mõistlikult lahendada vaidlusi alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide kaudu.

Rahvusvahelist vahekohtumenetlust on üha enam hakatud kasutama keeruliste piiriüleste kaubandusvaidluste lahendamise peamise vahendina. Siiski tekitab ebakindlust ja prognoositavuse puudumist see, et puudub terviklik, ühtne ja täpselt määratletud raamistik maksejõuetusmenetluste vahekohtukõlblikkuse kohta rahvusvahelises vahekohtumenetluses. Kuna juhtumeid käsitletakse juhtumipõhiselt, mis annab vastuolulisi ja isegi vastuolulisi tulemusi, on vajadus võimalike lahenduste järele selles valdkonnas muutunud üha pakilisemaks. Seetõttu pakub käesolev töövahend väärtuslikku võrdlusmaterjali, mille abil saab kindlaks teha õigusküsimusi, mis tulenevad paralleelsetest maksejõuetusmenetlustest, mida viiakse läbi riigisiseste või rahvusvaheliste vahekohtumenetluste poolte vastu. Arvestades ülemaailmse COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, võivad selles pakutavad võimalikud lahendused aidata kaasa vastaspoole maksejõuetusest tulenevate tulevaste riskide vähendamisele.

Struktuur

1. Riiklikud aruanded

Kuna siseriiklik jurisdiktsioon, kus maksejõuetus toimub, on tõenäoliselt ka koht, kus täitmist taotletakse, moodustavad siseriiklikud aruanded tööriistakomplekti olulise nurgakivi.

Need on koostatud 19 riigi juhtivate ekspertide poolt ja põhinevad 35 küsimusest koosneval uuringul, et pakkuda rohkem selgust, kuidas jurisdiktsioonispetsiifilised seadused lähenevad maksejõuetuse ja vahekohtumenetluse kokkupuutepunktidega seotud küsimustele erinevates olukordades.

I jaos keskendutakse riikliku maksejõuetuse mõjule siseriiklikule või välismaisele vahekohtule. See koosneb kolmest osast.

I osa keskendub sellele, kuidas maksejõuetusmenetlus võib mõjutada vahekohtumenetluse algatamist või jätkamist. Asjaomased küsimused hõlmavad automaatse peatamisega seotud küsimusi; õigusalasid, mis on vahekohtumenetlusest välja jäetud; erinevusi ettevõtte likvideerimisele või finantssaneerimisele suunatud maksejõuetuse tõttu mõjutatud vahekohtumenetluste vahel ning erinevusi, mida tehakse algatamise ajal pooleliolevate ja pärast maksejõuetusmenetluse algust algatatud vahekohtumenetluste vahel.

II osas käsitletakse menetluslikke ja haldusalaseid aspekte, mis võivad tekkida, kui vahekohtu- ja maksejõuetusmenetlust viiakse läbi samaaegselt. Tähelepanu pööratakse mõju, mida maksejõuetusmenetluse algatamine võib avaldada ajutiste meetmete kehtivusele; maksejõuetute poolte suutlikkusele lahendada vaidlusi ning võlgnike võimalusele oma nimel vahekohtumenetlust korraldada.

III osas uuritakse kohtuotsuste täitmisele pööratavust. Selles püütakse vastata küsimustele, mis puudutavad esitatud nõuete staatust, kui lõplikku kohtuotsust ei ole tehtud või see on muutunud täidetavaks; kas vahekohtuotsuses sisalduv krediit on maksejõuetusmenetluses kehtiv õigusdokument ning millised lisanõuded võivad kehtida välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks.

Teist stsenaariumi, mille puhul vahekohtumenetlus ja maksejõuetus võivad kattuda, käsitletakse II jaos ja see käsitleb maksejõuetusmenetlust, mis on algatatud muus kui vaadeldavas jurisdiktsioonis, ja sellega kaasnevaid mõjusid vahekohtumenetlustele, mis on algatatud teises jurisdiktsioonis. Käsitletavad küsimused on muu hulgas seotud välismaiste maksejõuetusmenetluste ametliku tunnustamise vajadusega, UNCITRALi piiriülese maksejõuetuse mudelseaduse (1997) kohaldatavusega.⁶ ja välismaiste maksejõuetuste tunnustamine ELi maksejõuetuse määruse (2015) alusel.⁷

2. Selgitav aruanne

Selgitavad ja riiklikud aruanded järgivad sama üldist struktuuri ja neid tuleb kasutada koos. Erinevalt viimasest püütakse siiski seletavas aruandes esitada iga küsitlusküsimuse tagamaid ning teha kokkuvõte riiklikes aruannetes vaadeldavatest valdavatest ja teiseseid lähenemisviise käsitlevatest lähenemisviisidest.

3. Kontrollnimekiri

Kontrollnimekiri moodustab töövahendi viimase osa. Selle eesmärk ei ole ammendavalt käsitleda kõiki võimalikke nüansse, mis võivad tekkida vahekohtu suhtes kohaldatavate konkreetsete õigusaktide alusel, ega käsitleda kõiki küsimusi, mida vahekohtunikele lahendamiseks võidakse esitada. Pigem kujutab see endast praktilist raamistikku, mis võimaldab vahekohtunikel, pooltel ja advokaatidel võimalikult varakult ära tunda ja käsitleda maksejõuetuse võimalikku mõju menetlusele, et vältida võimalikke pöördumatuid tagajärgi.

Ülemaailmse majanduslanguse ning piiriüleste maksejõuetuse ja vaidluste oodatava suurenemise tõttu muutub tõenäoliselt üha kriitilisemaks erinevus ühelt poolt rahvusvahelise vahekohtu ja teiselt poolt riiklike maksejõuetust käsitlevate õigusaktide vaheliste konkureerivate avaliku korra huvide vahel. Viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme eeskirjade väljatöötamisel, mille eesmärk on tagada ühtsem lähenemisviis. ELi määrus maksejõuetuse kohta, samuti UNCITRALi piiriülese maksejõuetuse mudelseadus ja maksejõuetusõigust käsitlev seadusandlik juhend on näited, mis kajastavad soovitud riikidevahelist reguleerimist. Sellise õigusloomejuhendi väljatöötamine hõlmab kahtlemata mitmeid väljakutseid. Sellegipoolest võivad sellega kaasneda suurem kindlus ja prognoositavus rahvusvahelise äriringkonna jaoks, väiksemad tehingukulud, suurem läbipaistvus ja suurem usaldus rahvusvahelise õigussüsteemi vastu.

Uus tööriistakomplekt ei pruugi pakkuda universaalset põhimõtete kogumit, mis suudaks käsitleda erinevaid stsenaariume, mille puhul vahekohtumenetlus ja maksejõuetus võivad kattuda, ning see ei väida seda ka olevat. Siiski pakub see välja lahendusi, mis võiksid aidata kaasa järjepideva lähenemisviisi väljatöötamisele maksejõuetusvaidluste vahekohtukõlblikkuse kindlaksmääramisel.

Joonealused märkused

1 Saadaval aadressil: https://www.ibanet.org/LPD/Dispute_Resolution_Section/Arbitration/toolkit-arbitration-insolvency.aspx.

2 Rogers, J.; Stathard, P. [2020] "Insolvency and International Arbitration" in Rahvusvaheline vahekohtu aruanne. Väljaanne 14, lk 10. Kättesaadav aadressil: https://www.nortonrosefulbright.com/-/media/files/nrf/nrfweb/knowledge-pdfs/international-arbitration-report-issue-14.pdf?la=en&revision=6edf090e-2dae-4845-a812-c912f12016d0.

3 IBA maksejõuetuse ja vahekohtu tööriistakomplekt, ülalpool 1, p1.

4 IBA maksejõuetuse ja vahekohtu tööriistakomplekt, ülalpool 1, p1.

5 Rogers, J.; Stathard, P., supra 2, p10.

6 Saadaval aadressil: https://uncitral.un.org/en/texts/insolvency/modellaw/cross-border_insolvency.

7 Available via: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32015R0848.

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.