Varem 2019. aastal otsustas ülemkohus, et kahepoolset lepingut silmas pidades peavad Austria kohtud Iraani kodanikke puudutavates pärimisasjades kohaldama Iraani õigust (OGH | 2 Ob 170/18s). Iraani õiguse sätteid, mis eristavad pärijaid soo alusel, tuleb aga käsitleda kui Austria õiguse põhiväärtuste rikkumist ja seega tuleks need jätta kohaldamata.

Faktid

Kohtuasja keskmes oli lese kasuks tehtud kehtetu testament. Iraani õiguse kohaselt saab sellist kehtetust parandada tunnustamise teel. See oli vaidlusaluse apellatsioonimenetluse põhiküsimus.

Vastavalt artikli 10 lõikele 3 on Euroopa Parlamendi ja nõukogu Austria Vabariigi ja Iraani impeeriumi vaheline sõprus- ja arveldusleping (BGBl 1966/45) kohaselt tuleb pärandvara küsimusi käsitleda Iraani õiguse alusel. Iraani õigus põhineb siiski soolisel eristamisel leskede ja lesede ning poegade ja tütarde vahel. Kui leskmeestel on õigus saada veerand oma surnud abikaasa pärandist, siis lesed saavad ainult ühe kaheksandiku. Lisaks on surnud isiku poegadel õigus pärida kaks korda rohkem kui tütardel.

Seega keskendus kaebus põhimõttelisele küsimusele, kas kvoodid tuleks kindlaks määrata Iraani õiguse alusel või kas eri soost pereliikmete diskrimineeriv kohtlemine on vastuolus Austria avaliku korraga.

Otsused

Kui esimese astme kohus leidis, et ülaltoodud eristamine on vastuolus Austria avaliku korraga, siis apellatsioonikohus asus vastupidisele seisukohale. Apellatsioonikohus leidis, et avaliku korra rikkumist ei esine, kuna ebavõrdseid pärimismäärasid parandab asjaolu, et Iraani tava kohaselt peavad pojad andma mõlemale vanemale ja vajaduse korral ka õdedele-vendadele vajalikku toetust ja elatist.

Apellandi sõnul tegi apellatsioonikohus vea, kui ta tugines oma otsuses meeste ja naiste ebavõrdsele kohtlemisele, mis on vastuolus Austria õiguse põhiväärtustega. Ta väitis, et Iraani õiguse kohased elatisnõuded ei ole piisavalt põhjendatud, arvestades nende kehtetust vastavalt kohtuotsuse pikaajalise avaliku korra raamistikule.

Riigikohus kinnitas esimese astme kohtu otsuse. Tehes kindlaks, et välisriigi õigus ei saa olla kohaldatav, kui see on vastuolus väärtustega, millele Austria õigus tugineb, kutsus ülemkohus üles kahel korral kontrollima:

• Esiteks, kas välisriigi õiguse kohaldamine tingib erineva kohtlemise, arvestades faktilist konteksti?
• Teiseks, mil määral on vaidluse aluseks olev vaidlus piisavalt seotud riigisiseselt (st tihedalt seotud Austriaga)?

Kommentaar

Riigikohtu otsus, et ülalpidamisnõuded ei saa kompenseerida sellise ebavõrdse kohtlemisega kaasnevat drakoonilist mõju, oli keskse tähtsusega, kui ta lahkus sisu kaalutlusest. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse paragrahvile 6 kaotavad seega välisriigi õiguse sätted, mis on vastuolus avaliku korraga, kehtivuse. Need asjaolud võivad siiski olla teistsugused, kui välisriigi õiguse kohaldamine vastab pärandaja väljendatud tahtele.