Arbitraaž ja maksejõuetus
Autor: Per Neuburger
COVID-19 mõju maailmamajandusele on hästi dokumenteeritud ja seda ei ole vaja siinkohal üksikasjalikult arutada. Austria majandus ei jäänud kindlasti puutumata ja on vähe kahtlust, et ettevõtete maksejõuetuse määrad suurenevad enamikus sektorites. Pidades silmas hiljutine väljaanne kolleegid Skadden Arps Slate Meagher & Flom LLP-st, vastates mitmetele küsimustele vahekohtu ja maksejõuetuse kohta Saksamaal, püütakse käesolevas artiklis käsitleda mõningaid neist küsimustest Austria kontekstis.
Kas pankrotihaldur on seotud maksejõuetu poole sõlmitud vahekohtukokkuleppega?
Austrias on pankrotihaldurid seotud vahekohtukokkulepetega, mille maksejõuetu pool on sõlminud kolmandate isikutega enne maksejõuetusmenetluse algatamist. Austria ülemkohtu hiljutistes pöördelistes otsustes (Oberste Gerichtshof, OGH) seoses maksejõuetuse ja vahekohtuga, ei seadnud kohus seda kahtluse alla, vaid võttis seda oma obiter.1
Erandid kehtivad juhul, kui mõjutatakse halduri õigusi, mis 1) ei tulene otseselt võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingust, vaid pigem Austria maksejõuetusseadusest, või 2) tulenevad pankrotihalduri isikust.2 Samuti ei ole pankrotihaldur seotud enne maksejõuetusmenetluse algatamist tehtud õigustoimingute vältimist käsitlevate vahekohtukokkulepetega (Anfechtung), kuna pankrotihalduri õigus vaidlustada õigustoiminguid ei tulene võlgnikult.3
Kas vahekohtumenetlus peatub, kui pool esitab pankrotiavalduse?
Vastavalt Austria maksejõuetusseaduse § 6 lõikele 1 (Österreichische Insolvenzordnung, IO), ei tohi pärast maksejõuetusmenetluse algatamist algatada ega jätkata menetlust, mille eesmärk on nõuete täitmine või tagamine pankrotivarale kuuluva vara suhtes. IO § 7 lõige 1 sätestab, et kõik pooleliolevad kohtumenetlused, milles võlgnik on hageja või kostja, peatatakse automaatselt seaduse alusel pärast maksejõuetusmenetluse algatamist. See kehtib ka vahekohtu otsuste tühistamise hagide kohta.4 Erandid sellest reeglist on nõuded, mis ei ole seotud pankrotivaraga, eelkõige nõuded võlgniku isiklike kohustuste täitmiseks (IO § 6 lõige 3).
Kuigi Austria seadused ei sisalda vastavat reeglit vahekohtumenetluse kohta, on OGH leidnud, et § 6 lõige 1 ja § 7 IO kehtivad ka vahekohtumenetluste suhtes. Kolmes 17. märtsil 2015 tehtud otsuses,5 kohus peatas menetluse IO § 7 lõike 1 alusel, kuna kostja suhtes oli algatatud maksejõuetusmenetlus. Need peatamised laienesid ka vahekohtunike määramise menetlusele.
Oluline on see, et IO § 7 kehtib ainult menetluste suhtes, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli. Küsimuse kohta, millal vahekohtumenetlus loetakse pooleliolevaks, otsustas kohus, et nii kohtumenetluses kui ka vahekohtumenetluses on määravaks esimene menetluslik samm, mille hageja oma nõude esitamiseks astub. Vahekohtumenetluses määratakse see esimene samm kindlaks vahekohtukokkuleppe sisuga, mida vajadusel täiendavad kohaldatavad vahekohtu eeskirjad ja tsiviilkohtumenetluse eeskirjad. See esimene samm võib olla näiteks hagiavalduse esitamine vahekohtu institutsioonile või kokkulepitud vahekohtunikule. Kuna vahekohtukokkulepped nägid käesolevate juhtumite puhul ette ad hoc vahekohtu moodustamine oli esimene vajalik samm. Kui pooled ei ole täiendavalt kokku leppinud, on Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 587 lõike 2 punkti 4 (Zivilprozessordnung, ZPO) näeb ette, et hageja taotleb kostjalt vahekohtuniku määramist. Seda taotlust peeti esimeseks menetluslikuks sammuks, mille hageja tegi oma nõude menetlemisel.
Kas nõude kontrollimise menetlust võib läbi viia vahekohus?
2018. aasta novembris tehtud pöördelises otsuses (18 ONc 2/18s) otsustas OGH, et kui vaidlusalust nõuet käsitlev vahekohtukokkulepe on olemas, on nõude kontrollimise menetlus (Prüfungsverfahren) võib vahekohus läbi viia "igal juhul", kui nõude vaidlustab ainult pankrotihaldur.
Üldiselt on maksejõuetuskohtul ainupädevus nõude kontrollimisel (IO § 111 lg 1). Erand sellest kehtib juhul, kui nõue on enne maksejõuetusmenetluse algatamist saanud teise kohtu menetlusse ja see on seejärel IO § 7 lõike 1 alusel peatatud. Sellistel juhtudel jätkub menetlus selles vastavas kohtus kontrollimenetlusena.
Kohtuasjas 18 ONc 2/18s vaidlustas pankrotihaldur vahekohtuniku nõude registreerimise pärast seda, kui OGH oli peatanud vahekohtuniku määramise maksejõuetusmenetluse algatamise tõttu. Kohus asus hageja poolele, märkides, et juhul, kui vaid pankrotihaldur vaidlustab nõude, peab vahekohus jätkama nõude kontrollimise menetlust. Kohtu põhjendused põhinesid suures osas kohtu asukohavaliku klauslite ja vahekohtukokkulepete samaväärsusel. Arvestades, et kohtualluvuse klauslid kujutavad endast erandit maksejõuetuskohtu ainupädevusest, ei olnud põhjust mitte laiendada seda erandit ka vahekohtukokkulepetele.
Selles otsuses keskenduti kontekstile, kus pankrotihaldur vaidlustas nõude. OGH käsitles siiski probleeme, mis tekivad teiste maksejõuetusega seotud võlausaldajate suhtes. Oma obiter, märkis, et kohtuasja tulemus oleks olnud sama, kui maksejõuetusnõudeid vaidlustanud võlausaldaja oleks samuti vaidlustanud nõude, kuna nad kuuluksid vahekohtukokkuleppe subjektiivsesse kohaldamisalasse ja neil oleks olnud õigus osaleda vahekohtu kontrollmenetluses.
Milliseid samme tuleb astuda, kui vastaspoole suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus?
Kui võlgniku vara suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus, peavad hagejad, sealhulgas poolelioleva vahekohtumenetluse hagejad, esitama oma nõuded maksejõuetuskohtule (paragrahv 102 ff IO). Maksejõuetuskohus teavitab nende olemasolust pankrotihaldurit, kes kannab nõuded vastavalt nende järjekohale registrisse.
Kui nõude vaidlustab mõni teine maksejõuetusvõlausaldaja või pankrotihaldur - mis on tõenäoline pooleliolevate vahekohtunõuete puhul -, kohaldatakse selle suhtes nõude kontrollimenetlust (Prüfungsverfahren). Nagu eespool esitatud küsimuses käsitleti, võib seda menetlust teatud tingimustel läbi viia vahekohus. Praktikas tähendab see, et palveid tuleks muuta maksetaotlusest deklaratiivseks. Kui vahekohtu otsus tehakse nõuete kontrollimenetluses, omandab see otsus õiguslikult siduvat mõju maksejõuetuse võlausaldajate suhtes IO paragrahvi 112 tähenduses, tingimusel et neil on võimalik menetluses osaleda.6
Kas täitmisele kuuluva lepingu vahekohtuklauslit saab võlgniku suhtes rakendada?
IO § 21 lõike 1 kohaselt, kui mõlemad pooled ei ole maksejõuetusmenetluse algatamise ajaks kahepoolset lepingut veel (täielikult) täitnud, võivad pankrotihaldurid valida, kas nad täidavad lepingu võlgniku nimel ja nõuavad lepingu täitmist vastaspoolelt või tühistavad lepingu. Kui leping tühistatakse, saab vastaspool nõuda ainult kahju hüvitamist ja teda koheldakse nagu tagamata võlausaldajat. Kui pankrotihaldur otsustab täita, peavad mõlemad pooled täitma lepingu täielikult, välja arvatud juhul, kui leping on jagatav eraldatavateks osadeks.7 IO paragrahvi 21 kohaldatakse ainult lepingute suhtes, mis olid maksejõuetusmenetluse algatamise ajal juba sõlmitud.
Kui pankrotihaldur tühistab lepingu ja selle tühistamise õiguspärasus on vaidlustatud, jääb lepingus sisalduv vahekohtukokkulepe kehtima.8 Kui pankrotihaldur otsustab täita täidesaatva lepingu, on ta lisaks sellele seotud vahekohtuklausliga.9
Mis juhtub siis, kui välisriigis asuva vahekohtu poole suhtes algatatakse mõnes teises ELi liikmesriigis maksejõuetusmenetlus?
ELi maksejõuetuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et "[t]a maksejõuetusmenetluse mõju pooleliolevale kohtumenetlusele või pooleliolevale vahekohtumenetlusele, mis puudutab võlgniku pankrotivara või -õigust, reguleeritakse üksnes selle liikmesriigi õigusega, kus see kohtumenetlus on pooleli või kus on vahekohtu asukoht."10
Seega, kui vahekohtumenetlus on Austrias pooleli, kohaldatakse selle suhtes Austria õigust, isegi kui maksejõuetusmenetlus on algatatud mõne teise liikmesriigi kohtus. Kooskõlas OGH 17. märtsi 2015. aasta otsusega peatatakse menetluses olevad vahekohtumenetlused IO paragrahvi 7 alusel ja nõuded tuleb esitada maksejõuetuskohtule. Kuid nagu eespool käsitletud, jätkub vahekohtumenetlus nõude kontrollimenetlusena, kui pankrotihaldur selle vaidlustab.
Mis juhtub siis, kui välisriigis asuva vahekohtu poole suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus mõnes kolmandas riigis?
Kolmandate riikide suhtes kohaldatakse IO § 240 lõiget 1, mille kohaselt tunnustatakse Austrias teises riigis algatatud maksejõuetusmenetlusi ja tehtud otsuseid, kui:
- 1 võlgniku põhihuvide kese asub selles teises riigis ja
- 2 maksejõuetusmenetlus on võrreldav selliste menetlustega Austrias.
Tunnustamine toimub ipso jure, mis tähendab, et eraldi tunnustamismenetlus viiakse läbi ainult siis, kui võlgnik esitab vastuväiteid.11 Austria kohtud ei ole seni konkreetselt käsitlenud küsimust, et välisriigis asuva vahekohtu poole suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus kolmandas riigis. Eespool esitatud arutelu põhjal tundub väga tõenäoline, et vahekohtumenetlus peatatakse.
Joonealused märkused
1 18 ONc 2/18s; 18 ONc 6/14y; 18 ONc 7/14w; 18 ONc 1/15i.
2 Hausmaninger aadressil Fasching/Konecny3 IV/2 § 581 ZPO (Stand 1.10.2016, rdb.at)
Rz 199
3 Schauer aadressil Czernich/Deixler-Hübner/Schauer, Schiedsrecht (stend 1.5.2018, rdb.at)
Rz 5.73; Weber aadressil Czernich/Deixler-Hübner/Schauer, Schiedsrecht (Stand 1.5.2018, rdb.at) Rz 14.16
4 Lovrek/Musger aadressil Czernich/Deixler-Hübner/Schauer, Schiedsrecht (stend 1.5.2018, rdb.at) Rz 16.106
5 18 ONc 6/14y; 18 ONc 7/14w; 18 ONc 1/15i
6 18 ONc 2/18s, punkt 3.4 b)
7 Felix Kernbichler, "National Report for Austria", teoses Jason Chuah ja Eugenio Vaccari (toim.), Täitmislepingud maksejõuetusõiguses (Edward Elgar Publishing, 2019) lk 79.
8 Widhalm-Budak aadressil Konecny, Insolvenzgesetze § 21 IO (Stand 1.10.2017, rdb.at) Rz 36
9 Weber aadressil Czernich/Deixler-Hübner/Schauer, Schiedsrecht (stend 1.5.2018, rdb.at) Rz 14.15
10 Määrus (EL) 2015/848, 20. mai 2015, maksejõuetusmenetluse kohta (uuestisõnastamine).
11 Klauser/Pogacar aadressil Konecny, Insolvenzgesetze Art 23 EuInsVO (Stand 1.11.2013, rdb.at)
Rz 11
Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.