IBA eeskirjad, mille eesmärk oli ületada tsiviil- ja tavaõiguse vaheline lõhe tõendite kogumisel rahvusvahelises vahekohtumenetluses, on muutunud peaaegu igapäevaeluks nii kohtute kui ka poolte poolt. Kuna neid on laialdaselt kohaldatud rahvusvahelisi vahekohtumenetlusi reguleerivate materiaal- ja menetlusõiguste täiendamiseks, on need juba pikka aega olnud mittesiduva õiguse staatuses ja toimivad jätkuvalt rahvusvaheliste kaubandus- ja lepingupõhiste rahvusvaheliste vahekohtumenetluste tõendamismenetluste mõõdupuuna.

Hiljuti avaldatud 2020. aasta IBA tõendite kogumise eeskirjad (edaspidi "2020. aasta eeskirjad") on nende teine läbivaatamine pärast nende kehtestamist 1999. aastal. Uute sätetega püütakse kodifitseerida hiljutisi arenguid rahvusvahelises vahekohtumenetluses, eelkõige seoses virtuaalsete kohtuistungite korraldamise suurenenud vajaduse ja nõudlusega. Tunnistades tehnoloogia arengust tulenevaid probleeme, pakuvad need ka märkimisväärseid täiendusi, mis täiendavad peamisi institutsioonilisi ja ad hoc eeskirju, et hõlbustada tõendite kogumise protsessi ja optimeerida selle tõhusust.

Järgnevalt antakse põhjalik ülevaade kõige olulisematest muudatustest.

Uued täiendused:

Reguleerimisala

• 2020. aasta eeskirjade artikli 1 lõikes 2 viiakse kohaldamisala selgesõnaliselt kooskõlla 2010. aasta eeskirjade preambuli lõikega 2. Kui varem ei olnud IBA eeskirjade osalise kohaldamise kohta midagi öeldud, siis uutes sätetes sätestatakse selgesõnaliselt nende kohaldamine "tervikuna või osaliselt".

• Kui üldreeglite ja IBA reeglite vahel esineb vastuolusid, kohaldab kohus viimaseid "viisil, mida ta peab parimaks, et saavutada", niivõrd kui võimalik, [mõlema] eesmärkidel" (muudetud kujul).

Küberturvalisus ja andmekaitse (artikkel 2)

i. Eelkonsultatsioonid osapoolte vahel (artikli 2 lõike 2 punkt e)

• 2020. aasta eeskirjadega on lisatud küberturvalisus ja andmekaitse (sealhulgas andmekaitse) kui üks tõendusmaterjalidest, mis nõuab osapoolte eelnevat konsulteerimist.

• Säte tugevdab tehnoloogiaga seotud küsimuste arutamise tähtsust menetluse varajases etapis, et muuta tõendite kogumine tõhusamaks, kulutasuvamaks, turvalisemaks ja vajaduse korral GDPRi nõuetele vastavaks.

• Läbivaadatud artikkel tugineb olemasolevatele suunistele¹ ja see on oluline täiendus COVID-19 kriisi kontekstis, arvestades andmete tundlikkust ja suurenenud küberrünnakute ohtu.²

Kaugülekuulamised (artikkel 8)

i. Tõendite kaugülekuulamise protokoll (artikkel 8.2)

• Arvestades COVID-19 pandeemia otsese tagajärjena suurenenud nõudlust tehnoloogia kasutamise järele, sätestatakse uues artiklis 8.2 selgesõnaline raamistik kaugülekuulamiste läbiviimiseks.
• See võimaldab kohtul omal algatusel või poolte taotlusel korraldada selliseid ärakuulamisi tervikuna või osaliselt.

• Kohtul on positiivne kohustus konsulteerida poolte vahel enne kaugmenetluse protokolli koostamist logistilistes, menetluslikes ja tehnilistes küsimustes. Selleks, et tagada kohtuistungi läbiviimine "tõhusalt, õiglaselt ja võimaluse korral ilma tahtmatute katkestusteta", võib protokollis käsitleda muu hulgas järgmisi küsimusi:
  • Kasutatav tehnoloogia;
  • tehnoloogia eelkatsetamine või tehnoloogia kasutamise koolitus;
  • algus- ja lõpuaeg, võttes eelkõige arvesse ajavööndit, kus osalejad asuvad;
  • Kuidas dokumente võib esitada tunnistajale või vahekohtule;
  • Meetmed, millega tagatakse, et suulisi ütlusi andvaid tunnistajaid ei mõjutata või segatakse vääralt.

ii. Suulised ütlused (artikkel 8.5)

• Uued eeskirjad tunnustavad kohtute volitusi lubada suulisi otsetunnistusi, sõltumata sellest, kas nende asemel on esitatud kirjalik tunnistus või eksperdiaruanne.

Tõendite lubatavus (artikkel 9)

i. Ebaseaduslikult saadud tõendid (artikkel 9.3)

• Uue artikli 9.3 kohaselt on kohtul õigus välistada ebaseaduslikul teel saadud tõendid kas omal algatusel või poolte eritaotluse alusel.
• Arvestades, et siseriiklikud õigusaktid ei ole ühtsed selles osas, mis kujutab endast tõendite ebaseaduslikkust ja millised asjaolud võivad seda põhjustada, tunnistatakse 2020. aasta eeskirjades, et sellise kindlaksmääramise puhul võib olla vajalik võtta arvesse muu hulgas järgmisi küsimusi:
  • partei osalemine nimetatud ebaseaduslikkusse;
  • Proportsionaalsus;
  • Tõendite laad, st olulisus või tulemuse määramine;
  • kas tõendid on jõudnud avalikkuse ette;
  • Õigusvastasuse raskusaste.

• Kuna selles küsimuses puudub üksmeel, annavad uued sätted kohtule laialdase kaalutlusõiguse selliste tõendite vastuvõtmise ja hindamise osas.

ii. Konfidentsiaalsus (artikkel 9.5)

• 2020. aasta reeglid tuginevad eelnevas versioonis tehtud erinevusele tõenditena esitatud dokumentide ja vastaspoole konkreetsele taotlusele esitatud dokumentide vahel.

• Erinevalt varasemast versioonist, milles jäeti konfidentsiaalsuse küsimus käsitlemata, on kaitse ulatust laiendatud nii, et seda kohaldatakse ka dokumentide esitamise taotluste alusel koostatud dokumentide suhtes.

Sisulised muudatused:

Dokumentide esitamine (artikkel 3)

i. Vastus vastuväidetele (artikkel 3.5)

• Üks olulisemaid muudatusi on poolte võimalus vastata vastaspoole vastuväitele dokumentide esitamise taotlustele. Kuigi pooltel oli juba 2010. aasta reeglite kohaselt lubatud esitada vastuväiteid, lubavad uued muudatused nüüd sõnaselgelt pooltel esitada vastuse "vahekohtu korraldusel ja ettenähtud aja jooksul".

ii. Tootmistaotlus ja osapoolte konsulteerimine (artikkel 3.7)

• Varasem kohustus, mille kohaselt pidi kohus konsulteerima poolte vahel, kui ta arutab tootmissoovi ja selle kohta esitatud vastuväiteid, on kaotatud. Selle muudatuse tähtsus on kahesugune:

• See kajastab levinud tava, mille kohaselt kohus teeb otsuse taotluse ja vastuväite kohta ilma edasise konsulteerimiseta (arutelu vajadus on muutunud üleliigseks tänu varasematele aruteludele dokumentide esitamise protsessi üle nt juhtumi juhtimiskonverentsi ajal);
• Sellega kõrvaldatakse ühemõtteliselt ekslik eeldus, et poolte täiendav konsulteerimine on vajalik.

iii. Tõlge (artikli 3.12 punkt d)

• Kui juba 2010. aasta eeskirjades tehti vahet tõendina esitatud dokumentidel ja dokumentidel, mis esitati vastuseks esitamistaotlusele, siis uues sättes selgitatakse, et viimased ei ole osa tõendusmaterjalist ja seega ei pea neid tõlkima.

• Seega lasub tõlke esitamise kohustus poolel, kes tugineb tõenditena esitatud dokumentidele.³

Tunnistajate ja ekspertide ütlused (artiklid 4-6)

i. Asjaolude tunnistajad (artikkel 4) ja poolte määratud eksperdid (artikkel 5)

• Laiendatud on teise ringi tunnistajate ütluste või ekspertide aruannete vastuvõtmise ulatust. Uued sätted ei hõlma enam üksnes teise poole poolt varem esitamata küsimusi, vaid võimaldavad lisada "muudetud või täiendavaid" tunnistajate ütlusi ja eksperdiaruandeid, kui need põhinevad uutel "arengutel, mida ei olnud võimalik käsitleda varasemates tunnistajate ütlustes [vastavalt "eksperdiaruannetes"]".

ii. Avaliku Teenistuse Kohtu määratud eksperdid (artikkel 6)

• 2020. aasta eeskirjades, nagu ka eelmises versioonis, on sätestatud, et eksperdid võivad esitada teabenõudeid "niivõrd, kuivõrd see on kohtuasja jaoks asjakohane ja oluline selle tulemuse seisukohalt".

• Püüdes õõnestada mis tahes oletusi kohtu ja ekspertide autoriteedi võrdväärsuse kohta, on siiski eemaldatud järgmine lause: "kohtu määratud eksperdi volitused sellise teabe või juurdepääsu taotlemiseks on samad kui vahekohtu volitused".

• Uued muudatused selgitavad, et õigus lahendada mis tahes vaidlusi teabe või juurdepääsuga seotud küsimusi, sealhulgas konfidentsiaalsuse küsimusi, on kohtul.

2020. aasta eeskirjad pakuvad teretulnud suuniseid ja õigeaegset, tulevikku suunatud raamistikku, et tulla toime viimasel ajal tõendite kogumise käigus tekkinud probleemidega. Uued muudatused laiendavad küll parimate tavade kohaldamisala (nt dokumentide tõlkimine, vastuväited dokumentide esitamise taotlustele), kuid säilitavad samas vajaliku paindlikkuse, et kohandada tõendite kogumise menetlust vastavalt asjaomase kohtuasja nõuetele ning menetlusosaliste vajadustele ja ootustele.

Siiski jätavad uued täiendused olulisi lünki, näiteks seoses järgmisega:

• Privileegi ulatus ja õiguslik takistus: Võttes arvesse erinevaid siseriiklikke õigusakte selles küsimuses, ei kehtesta eeskirjad, kuigi tunnustavad poolte ootust privileegile, kindlat standardit selle kasutamiseks.

• Mõiste "elektroonilisel kujul sisalduvad andmed".: Kuigi eeskirjad lubavad elektrooniliselt salvestatud teabe tuvastamist "konkreetsete failide, otsingusõnade, individuaalsete või muude otsinguvahendite" kaudu, ei ole neis üksikasjalikumalt kirjeldatud või määratletud, mida võib käsitleda "elektrooniliselt säilitatavate dokumentide" all.

• Ebasoodsate järelduste tegemine: Reeglid jätavad lahtiseks näiteks selle, mida pooled peaksid oma taotluses käsitlema, kas ja millisel hetkel peab kohus teavitama pooli oma kavatsusest teha omal algatusel negatiivseid järeldusi või kas pooltele antakse võimalus vastata eeldatavale järeldusele.

Hoolimata sellest, et eespool nimetatud küsimused on endiselt lahendamata, on kiiduväärt, et 2020. aasta eeskirjades on sõnaselgelt tunnistatud üleminekut füüsilistelt isiklikult toimuvatelt ärakuulamistelt eemalt toimuvatele ärakuulamistele. Nende juhised selle suhteliselt uudse praktika kohta annavad väärtusliku lähtepunkti videokonverentsi või muu kommunikatsioonitehnoloogia abil toimuvate kohtuistungite korraldamiseks. Kuid ehk veelgi olulisem on see, et nende läbivaatamine on avanud ukse võimalusele, et kaug- või hübriidistungitest saab vahekohtupraktika lahutamatu osa, mitte ajutine nähtus praegusel ajal, kus me elame.

Joonealused märkused

1. Nt ICCA-IBA andmekaitset rahvusvahelises vahekohtumenetluses käsitleva tegevuskava eelnõu; ICCA-New York City Bar-CPR protokoll küberturvalisuse kohta rahvusvahelises vahekohtumenetluses.

2. Nagu näha 2015. aasta vahekohtumenetluse käigus, mis käsitles Hiina ja Filipiinide vahelist merepiirivaidlust (PCA juhtum nr 2013-19), vt http://www.pcacases.com/web/sendAttach/1503.

3. Jätkuvalt tuleb tõenditele lisada tõlge, kui dokumendi keel erineb vahekohtumenetluse keelest.

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.