Veebikohtud - tehnoloogia võimaldab ja seadus hõlbustab seda

Kuna COVID-19 juhtumite arv kasvab jätkuvalt, on valitsus- ja õigusasutused sunnitud kaaluma uusi meetmeid, et võtta rahvatervise suuniseid ja pakkuda uusi võimalusi kaugühenduste loomiseks. Püüdes säilitada vajalikke kaitsemeetmeid, et ohjeldada kasvava nakkusohu ohtu, tagades samal ajal poolte juurdepääsu õiglasele kohtulikule arutamisele ning säilitades vahetu ja suulise menetluse põhimõtteid, on mitmes jurisdiktsioonis kehtestatud uued õigusnormid, et selgitada ja hõlbustada kohtumenetluste toimimist.

Hoolimata sellest, et pandeemia on rahvatervise probleem, on see põhjustanud märkimisväärseid õiguslikke ja poliitilisi reaktsioone, mis on tõsiselt mõjutanud inimeste võimet saada õigusabi.¹ Kuna liikumisvabaduse piirangud on kasvanud, on Austria parlament kehtestanud mitmeid seadusi, mis käsitlevad suhtlemist kohtusüsteemis.

Käesolevas artiklis keskendutakse hiljutistele seadusandlikele arengutele, mis mõjutavad kohtute ja kohtuistungite toimimist Austrias. Artiklis ei käsitleta regulatiivseid muudatusi, mis käsitlevad muu hulgas sisuliste tähtaegade, sealhulgas aegumistähtaegade või makseviivituse kohustuste peatamist või pikendamist. Selle asemel käsitletakse käesolevas artiklis uusi eeskirju, mis käsitlevad kohtumenetluste läbiviimist videotehnoloogia abil, ning tuuakse esile nende eelised, eelkõige seoses COVID-19 kõrge riskirühmadega. Sellega seoses tuginetakse Oblin Rechtsanwälte GmbH hiljutistele avaldustele, mille ta esitas ringkonnakohtule Liesing, ning pooldatakse terviklikumat ja paindlikumat lähenemisviisi, millega tagatakse Austria kohtusüsteemi pidev tõhus toimimine ning selle teenuste võrdne ja õigeaegne kättesaadavus DeepL.

Kaugülekuulamised

Kuigi alates 2020. aasta juulist on Austrias taas kasutusele võetud parteide esinemised, leiavad need praegu vaid piiratud rakendust, nimelt "menetluslike ja poolte õiguste kaitsmiseks vajalikus ulatuses".² ja neid võib läbi viia ainult "juhtudel, kui see on vajalik elu ja füüsilise puutumatuse ohu vältimiseks või korvamatu kahju ärahoidmiseks".³

Kuigi Austria tsiviilkohtumenetlusõigus nõuab suulist, otsest ja avalikku menetlust, lubab see siiski teha erandeid, võimaldades vaidluste lahendamist kaugmenetluses alternatiivsete sidevahendite, eelkõige elektroonilise kohtukirjavahetuse abil (Elektronischer Rechtsverkehr, ERV) või videokonverentsi vahendid. Esimest on Austrias juba aastaid edukalt rakendatud. See 1990. aastal loodud süsteem kujutab endast terviklikku raamistikku "avalduste või esildiste elektrooniliseks edastamiseks ja menetlusandmete automaatseks edastamiseks kohtumenetluste automatiseerimiseks".⁴ Ühtne ja tõhus vahend dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks kohtute poolt toetab jätkuvalt jõupingutusi kiirema õigusemõistmise tagamiseks kohtute kasutajatele COVID-19 pandeemia ajal.

Videokonverentside kasutamine ei ole Austria kohtumenetlustes samuti uudne, kuid selle kasutamine on seni lubatud ainult sellistel asjaoludel, mis muudavad vajalikuks isikliku tõendite kogumise või muudavad sellise menetluse eelistatavaks menetlusökonoomilistel põhjustel. Tõendite kogumiseks tsiviilasjades läbiviidud videokonverentsid on reguleeritud Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 277 alusel (Zivilprozessordnung, ZPO), samas kui kriminaalmenetluse seadustiku § 165 (Strafprozessordnung, StPO), näeb ette selle kasutamise täiendavat kaitset vajavate haavatavate tunnistajate suuliste ütluste puhul.⁵

Püüdes hõlbustada tsiviilkohtumenetluste jätkumist ja kaugjuhtimist kogu COVID-19 pandeemia ajal, on kohtumenetlused oluliselt muutunud.

Föderaalne seadus COVID-19 kaasnevate meetmete kohta kohtusüsteemis, föderaalne seaduseelnõu I 2020/30 (Bundesgesetz betreffend Begleitmaßnahmen zu COVID-19 in der Justiz BGBI I 2020/30, [1. COVID-19-JuBG]),⁶ mis jõustus 6. mail 2020, annab õigusliku aluse videotehnoloogia ja konverentside kasutamiseks suulistel kohtuistungitel. Selle eesmärk on kohandada kohtumenetlusi viisil, mis vastab kohtukasutajate vajadustele, laiendades samal ajal eespool käsitletud väljakujunenud elektroonilisi sidevahendeid.

Selle sätete kohaselt võib kuni 31. detsembrini 2020 nii läbirääkimisi kui ka kohtuistungit pidada ilma poolte või nende esindajate füüsilise kohalolekuta, võimaldades seega tõendite kogumist suulisel menetlusel või väljaspool seda, tugevdades samas isikute, keda tuleb menetlusse kutsuda (nt eksperdid, tunnistajad, tõlgid jne), õigust osaleda sõltumata sellest, kas ZPO § 277 nõuded on täidetud. Selleks, et uued eeskirjad oleksid jõustatavad, peavad olema täidetud teatavad tingimused:

• Tuleb tagada juurdepääs sobivale sidetehnoloogiale (§ 3 Abs 1 Z 1 1. COVID-19-JuBG);
• Kõik pooled peavad kõnealuse tehnoloogia kasutamiseks andma nõusoleku, mis loetakse antuks, kui pooled ei esita vastuväiteid kohtu määratud mõistliku tähtaja jooksul (§ 3 Abs 1 Z 1 1. COVID-19-JuBG);
• • Mittekohtulikud kohtumenetlused (Außerstreitverfahren), mis toimuvad korrapäraselt väljaspool kohtusaali, on eelneva heakskiidu nõudest vabastatud, nt hooldekodud, haiglad jne. (§ 3 Abs 1 Z 2 1. COVID-19-JuBG);
• Pooled saavad tõendada, et suurenenud terviserisk on olemas nii nende endi kui ka isikute jaoks, kellega nad on vajalikus era- ja ametialases kontaktis (§ 3 Abs 2 1. COVID-19-JuBG).

Seadus annab kohtutele märkimisväärset mänguruumi, et võtta arvesse ruumilisi piiranguid ning tagada vajalike ettevaatusabinõude võtmine, et minimeerida võimalikku kokkupuudet viirusega. Videokonverentsi tehnoloogia kasutamise asjakohasuse kindlaksmääramine on üksnes kohtu otsustada.⁷ Seega peab määratud kohtunik uurima, millised meetmed võivad olla vajalikud COVID-19 põhjustatud terviseriske arvestades ja mil määral on võimalik tagada nende rakendamine.⁸ Kui kohus ei kasuta videotehnoloogiat ja ei võimalda siiski kohtuistungit isiklikult läbi viia (eespool nimetatud põhjustel, nagu ruumipuudus või tervislikud probleemid), võivad pooled taotleda asja arutamist kindlaksmääratud tähtajaks (Fristsetzungsantrag) vastavalt kohtukorralduse seaduse § 91 (Gerichtsorganisationsgesetz, GOG).⁹

Uued sätted praktikas

Ringkonnakohus Liesing (Bezirksgericht) käsitles hiljuti Oblin Rechtsanwälte GmbH kaitsja esitatud seisukohti, mis keskendusid 1.COVID-19-JuBG § 3 Abs 2 kohaldamisele ja sellega pakutavale kaitsele koronaviiruse suhtes kõrgema riskiga isikutele. Kuigi kohtuotsust ei ole veel tehtud, tuginetakse järgnevalt kohtuasja asjaoludele ja tuuakse välja menetluse käigus esitatud argumendid, rõhutades, kuidas videotehnoloogia kasutamine, nagu seda võimaldavad uued eeskirjad, võib aidata kaasa, toetada ja edendada nõuetekohast kaugkohtlemist.

i. Tervis

• Kostja on Saksamaa kodanik ja elab koos oma perega Filipiinidel alates pensionile jäämisest. Alalise eriresidentide pensionäri viisa (SRRV) omanikuna on Manila olnud tema peamine elukoht, mida tõendab ka tema pass. Enne viiruse puhkemist veetis ta juhtumipõhiselt mõned kuud Austrias.
• Võttes arvesse asjaolu, et kostja on 77-aastane mees ja kannatab põhihaiguste all, on tal suurenenud oht, et COVID-19 võib teda raskelt haigestuda. Võimaliku nakkuse vältimiseks on talle soovitatud kodus isekarantiini pidamist, nagu on dokumenteeritud arstitõendiga, ning alates 13.08.2020 jätkab ta ravi südamepuudulikkuse, südame rütmihäirete ja kõrge vererõhu tõttu.
• Tuginedes COVID-19 riskirühma määrusele (COVID-19-Risikogruppe-Verordnung)¹⁰ Austria föderaalse sotsiaal-, tervishoiu-, hooldus- ja tarbijakaitseministri sõnul on kõrge riskiga isikute näitajad järgmised:
• • Krooniline südamehaigus, mille lõpporgani kahjustus nõuab püsivat ravi, näiteks südamepuudulikkus (§ 2 Abs 1 Z 2 lit b). COVID-19-Risikogruppe-Verordnung); või
  • Arteriaalne hüpertensioon koos olemasoleva lõpporgani kahjustusega, eelkõige kroonilise südame- või neerupuudulikkuse või kontrollimatu vererõhu korral (§ 2 Abs 1 Z 9 COVID-19 COVID-19-Risikogruppe-Verordnung).

ii. Pandeemia praegune olukord elukohas ja riiki sisenemise tingimused Austriasse

• Austria föderaalne Euroopa ja rahvusvaheliste asjade ministeerium on välja andnud Filipiinidele reisihoiatuse (Bundesministerium für Europäische und internationale Angelegenheiten, BMEIA); 15.03.2020 kehtestatud sissesõidukeeld on tühistatud ja alates 01.08.2020 on uuesti sissepääs lubatud, kuigi rangetel tingimustel:
• • Negatiivne PCR-test saabumisel või sisenemine kümnepäevasele karantiinile sobivas majutusasutuses, mille olemasolu tuleb kinnitada;
  • Tuleb esitada tõendid juurdepääsu kohta eelnevalt broneeritud kohalikele karantiiniruumidele;
  • Mitteresidendid peavad tõendama, et neil on viisa.
• Alates augustist on riik sattunud lukustusseisundisse. Vähemalt 60-aastastel isikutel on keelatud oma kodust lahkuda.
• Kehtestatud on kvoodimäärused, mis reguleerivad maksimaalset igapäevaste saabuvate lendude arvu ja rahvusvaheliste lendude arvu on oluliselt vähendatud.

iii. Väljavaade

Kostja eriresidentide pensionäri viisa staatus takistab tal pärast ajutist viibimist Austrias Filipiinide 1940. aasta immigratsiooniseaduse paragrahvi 13 alusel uuesti Filipiinidele siseneda. Kuna tema elukoht ei ole Austrias ja tal ei ole seal sugulasi, kes saaksid teda toetada ja hoolitseda tema eest, on igasugune reisimine väljaspool tema praegust elukohta võimatu.

Nagu käesoleva juhtumi asjaolud näitavad, on praeguses olukorras hädavajalik luua õigusraamistik, mis tasakaalustab riske vältivad erakorralised meetmed ja õigusriigi põhimõtete ning õiguskaitse ja nõuetekohase menetluse kaitse huvid. Videokonverentsid on COVID-19 ajal osutunud tehnoloogiaks, mis on võimeline vähendama tavapäraste kohtumenetluste häirimist, minimeerima võimalikke eelarvamusi, millega kohtukasutajad kokku puutuvad, ning tagama, et teiste inimeste elu ja tervise austamist ei eirata.¹¹ Sõltumata probleemidest, mis võivad tuleneda hiljutistest õigusloomega seotud arengutest, on uutest sätetest palju kasu, mis mõjutavad piiriüleste vaidluste lahendamise viisi.

Kuna füüsiliste kohtusaalide vabanemist ei pea ootama, saab taotlusi kiiremini menetleda ja ka kohtuasjade mahajäämus võib oluliselt väheneda.¹² Kuna virtuaalsete kohtuistungite arv suureneb, on institutsioonidel tulevikus ka paremad võimalused jätkata õigusemõistmise toimimist, olenemata ettenägematutest ja erakorralistest sündmustest, mis tingivad kohtuhoonete sulgemise.¹³ Seetõttu tuleks julgustada virtuaalsete kommunikatsioonivahendite kasutamist ja hajutada arusaamad selle ebapiisavusest. Kuna üleminek virtuaalsele õigusemõistmisele kogub hoogu, tuleb selle püsivale integreerimisele kehtivasse õigusesse eelneda arutelud õigusala töötajate seas ja poliitilisel tasandil, et tagada võimalike pingete kõrvaldamine tunnustatud menetluspõhimõtetega.

Joonealused märkused

1. UNODC (2020) Õiguskaitse kättesaadavuse tagamine COVID-19 kontekstis. UNODC suunised. Kättesaadav aadressil: https://www.unodc.org/documents/Advocacy-Section/Ensuring_Access_to_Justice_in_the_Context_of_COVID-191.pdf [vaadatud 10.10.2020], lk 6.

2. Knoetzl, B. (2020) COVID-19 Pandemci. COVID-19 mõju kohtutoimingutele ja kohtumenetlustele. IBA kohtuvaidluste komitee, lk 8.

3. Knoetzl (n ii), lk 8.

4. Austria föderaalministeerium Austria Vabariigi digitaal- ja majandusministeerium (2017) Administratsioon internetis. Austria e-valitsuse ABC-juhised, p177.

5. Euroopa e-õiguskeskkonna portaal - Üldine teave (2018) Tõendite kogumine videokonverentsi teel - Austria. Kättesaadav aadressil: e-justice.europa.eu/content_taking_evidence_by_videoconferencing-405-at-en.do?member=1 [vaadatud 11.10.2020].

6. Saadaval aadressil: https://www.ris.bka.gv.at/GeltendeFassung.wxe?Abfrage=Bundesnormen&Gesetzesnummer=20011087&FassungVom=2020-03-25.

7. Scholz-Berger, F.; Schumann J. (2020) Die Videokonferenz als Krisenlösung für das Zivilverfahren. ECOLEX. Kättesaadav aadressil: https://zvr.univie.ac.at/fileadmin/user_upload/i_zivilverfahrensrecht/Scholz/ecolex_2020-06__469_Florian_Scholz-Berger.pdf [vaadatud: 12.10.2020], lk 470.

8. Scholz-Berger; Schumann (n vii), lk 471.

9. Scholz-Berger; Schumann (n vii), lk 471.

10. Saadaval aadressil: https://www.ris.bka.gv.at/GeltendeFassung.wxe?Abfrage=Bundesnormen&Gesetzesnummer=20011167.

11. "COVID-19 ja üldine lähenemisviis edasistele kohtumenetlustele, ärakuulamistele". Ülemaailmne advokaadibüroo | Norton Rose Fulbright, www.nortonrosefulbright.com/en/knowledge/publications/bbfeb594/covid-19-and-the-global-approach-to-further-court-proceedings-hearings [vaadatud 10.10.2020].

12. Baker McKenzie (2020) Vaidluste lahendamise tulevik: Millised muutused peaksid üle elama tagasipöördumise "normaalseks". Vaidluste tulevik - mõttejuhtimine. Kättesaadav aadressil: https://www.bakermckenzie.com/-/media/files/insight/publications/2020/06/future-of-dispute-resolution–what-changes-should-survive-the-return-to-normal.pdf [Kasutatud 11.10.2020], lk 7.

13. Baker McKenzie, (n xii).

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.