Austria ülemkohus (Oberster Gerichtshof, OGH) käsitles hiljuti kolmandate isikute kaitsva mõjuga lepingutes sisalduvate vahekohtuklauslite subjektiivset ulatust (Vertrag mit Schutzwirkung zugunsten Dritter). Kahes 20. aprillil 2021 tehtud otsuses,¹ otsustas kohus, et kolmandate isikute suhtes kaitsva mõjuga lepingus sisalduv vahekohtuklausel seob ka kolmandat isikut, kes kavatseb esitada lepingulisi (kahju)nõudeid, mis tulenevad lepingu kaitsealast, ühe lepingupoole vastu.

Kolmandate isikute suhtes kaitsva mõjuga lepingud

Rahvusvaheline lugeja ei pruugi olla kursis kolmandate isikute suhtes kaitsva mõjuga lepingu õigusliku konstruktsiooniga, nagu see on olemas Austria, Saksamaa ja (arvatavasti) Šveitsi õiguses. Oluline on eristada lepinguid, mille kaitsev mõju kolmandatele isikutele lepingutest, mis käsitlevad kasu kolmandate isikute suhtes. Enne süvenemist kahte kõnealusesse otsusesse - mis käsitlesid ainult esimest - on asjakohane anda lühike ülevaade.

Leping kasuks kolmas isik (Vertrag zugunsten Dritter), mis on kodifitseeritud Austria tsiviilseadustiku paragrahvides 881 ja 882, on olemas siis, kui lubaduse andja kohustub lubatavale kolmanda isiku suhtes kohustuse täitma. Tuleb eristada tõelist (echt) ja mitte-ehtne (unecht) lepingud kolmanda isiku kasuks: ehtsa lepingu puhul saab kolmas isik iseseisva nõudeõiguse lubaduse andja vastu; mittetäieliku lepingu puhul kolmas isik seda ei saa. See, kas leping on ehtne või mitte, on lepingu tõlgendamise küsimus.² Kolmandate isikute kasuks sõlmitavate lepingute vahekohtuklauslite subjektiivne ulatus on väljakujunenud kohtupraktika (vt allpool) ja see ei olnud siinkohal kõne all.

Leping kaitsev mõju kolmandate isikute jaoks on seevastu õiguslik konstruktsioon, mis erineb - kuigi seda ei ole alati lihtne eristada - lepingust kolmanda isiku kasuks. Kui põhikohustus on ainult lepingupartneri ees, siis lepingulised kaitse- ja hoolsuskohustused laienevad teatavatele kolmandatele isikutele. Selliste kohustuste rikkumine toob kaasa lepinguliste kahjunõuete esitamise kaitstud kolmandatele isikutele.³

Vaidluste asjaolud

Mõlemas vaidluses, mis põhinesid sarnastel faktilistel asjaoludel, esitas hageja kahjunõudeid Austria Vabariigi ja Kärnteni liidumaa vastu. Need nõuded tulenesid föderaalvalitsuse osaluse müügist föderaalsetes elamuettevõtetes 2004. aastal pakkumismenetluse raames. Hageja väitis, et ta jäi kostjate õigusvastase käitumise tõttu ilma pakkumismenetluse võidust ja nõudis kahes menetluses kokku üle 1,9 miljardi euro suurust kahjutasu. Hageja tugines, muu hulgas, mis käsitleb Kärnteni liidumaa ja Austria Vabariigi nimel müüki teostava panga vahelise konfidentsiaalsuslepingu rikkumist. Kõnealuses konfidentsiaalsuslepingus sisaldus vahekohtuklausel, mille kohaselt tuli lepingust tulenevaid või sellega seotud vaidlusi lahendada vahekohtus, mitte tavalises kohtus.

Probleem

Esimese astme kohtus vaidlustas Kärnteni liidumaa, tuginedes vahekohtuklauslile, et muu hulgas kohtu subjektiivsele pädevusele. Kohus lükkas selle väite tagasi ja pidas end pädevaks. Teise astme kohus jättis apellatsioonimenetluses hageja hagi rahuldamata osas, milles ta esitas lepingulisi nõudeid, mis tulenevad konfidentsiaalsuskokkuleppest, mis sisaldas vahekohtuklauslit ja mille kohaselt hageja oli kaitstud kolmas isik. OGH pidi seega vastama küsimusele, kas selles sisalduv vahekohtuklausel on kolmandate isikute suhtes kaitsva mõjuga lepingu soodustatud isikule siduv.

Otsus

OGH kinnitas teise astme kohtu otsuse. Ta märkis väljakujunenud põhimõtet, et soodustatud kolmanda isiku nõue ei saa kunagi ulatuda kaugemale kui kahjustatud lepingupoole lepinguline hüvitisnõue. Sellest tulenevalt võib kolmanda isiku suhtes kaitsva mõjuga lepingu lubaja tugineda kõigile lepingust tulenevatele kaitsevõimalustele, nagu näiteks vastutuse piiramine, kaitstud kolmanda isiku suhtes.⁴ Euroopa Kohus leidis, et see, mis kehtib vastutuse piiramise kohta, peab kehtima ka õiguste jõustamise viiside kohta. Kui leping, millel on kolmandate isikute suhtes kaitsev mõju, näeb ette teatava viisi lepinguliste nõuete jõustamiseks - näiteks vahekohtuklausli -, siis kehtib see igaühe suhtes, kes sellist lepingulist nõuet esitab.

Kommentaar

Paljudes varasemates Euroopa Kohtu otsustes on kindlaks tehtud, et kolmandate isikute kasuks sõlmitud ehtsate lepingute vahekohtuklauslid on kolmandatele isikutele kohustuslikud.⁵ See tuleneb põhjendusest, et kolmas isik, kes saab lepingust otsest kasu, peab nõustuma talle lepinguga antud õigustega koos kõigi lepinguliste tunnustega - sealhulgas lepingujärgsete õiguste jõustamise meetodiga. Siiski ei olnud OGH-l veel olnud võimalust laiendada seda põhjendust kolmandate isikute jaoks kaitsva mõjuga lepingutele.

Käsitletavates otsustes on OGH tuginenud oma varasemale kohtupraktikale kolmandate isikute suhtes ja järginud õigusteadlaste arvamust, kes olid üksmeelselt nõustunud, et kolmandate isikute suhtes kaitsva mõjuga lepingutes sisalduvad vahekohtuklauslid on kaitstud kolmandate isikute suhtes siduvad.⁶ Seda otsust tuleb tervitada, sest see annab Austria vahekohtunikele täiendavat kindlustunnet.

Joonealused märkused

1 Dokumendid 4 Ob 36/21d ja 4 Ob 43/21h.

2 Dullinger aadressil Rummel/Lukas, ABGB4 § 881 ABGB, äärenumber. 8.

3 ibid, marginaal nr. 18.

4 RIS-Justiz RS0013961.

5 Dokumendid 4 Ob 533/95 ja 1 Ob 79/99w.

6 Vt näiteks, Koller aadressil Liebscher/Oberhammer/Rechberger, Schiedsverfahrensrecht I Rz 3/304.

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.