Selle aasta alguses avaldas institutsioonidevaheline töörühm "Sooline mitmekesisus vahekohtute määramisel ja menetlustes" oma esimese aruande Rahvusvahelise kaubandusarbitraažinõukogu (ICCA) aruannete sarja kaheksandas köites ("aruanne").¹ 2019. aastal loodud töörühm ühendab rahvusvaheliste vahekohtuasutuste, advokaadibüroode ja soolise mitmekesisuse algatuste esindajaid.²

Lisaks praeguste andmete uurimisele naissoost vahekohtunike määramise kohta pakub aruanne ka juhiseid, määratledes meetodid ja võimalused soolise mitmekesisuse edendamiseks rahvusvahelises vahekohtumenetluses. Seega ei ole aruande eesmärk mitte hukka mõista praeguseid tavasid, vaid pakkuda tegevuskava soolise kaasatuse edendamiseks, mida peetakse vajalikuks vahekohtu legitiimsuse säilitamiseks ja vahekohtumenetluste tõhustamiseks.

Aruande tulemuste kohaselt on sooline mitmekesisus üldiselt tõusuteel. Seda näitab asjaolu, et vahekohtutesse määratud naiskohtunike arv on viimase nelja aasta jooksul kahekordistunud.³ Töörühma sõnul on sellised edusammud suures osas tingitud vahekohtuasutuste ja organisatsioonide, näiteks ArbitralWomen või Equal Representation in Arbitration Pledge, pidevatest jõupingutustest. Siiski, kuna vaid 21% ametisse nimetatutest on naised, vajab soolise kaasatuse praegune olukord endiselt hädasti parandamist.⁴

Järgnevalt tuginetakse töörühma aruandes esitatud järeldustele ning ICCA ja Rahvusvahelise Investeerimisvaidluste Arveldamise Keskuse ("ICSID") ühiselt korraldatud hiljutise veebiseminari osalejate vahelistele aruteludele.⁵ Selles antakse lühiülevaade aruande järeldustest, milles käsitletakse hiljutisi suundumusi, takistusi ja soovitusi naiste osalemise edendamiseks rahvusvahelises vahekohtumenetluses.

Praegused suundumused

Aruandes märgitakse, et viimase nelja aasta jooksul on toimunud paranemine naiskohtunike osakaalu osas, mis on kasvanud keskmiselt 12,2% 2015. aastal 16,3% 2017. aastal ja 21,3% 2019. aastal.⁶ Selle positiivse arengu põhjused on muu hulgas järgmised:

• Paremad jälgimis- ja aruandlusmehhanismid andmete jälgimiseks;
• Mitmekesisust edendavate algatuste loomine, nt võrdse esindatuse lubadus vahekohtumenetluses, mille eesmärk on "parandada naiste profiili ja esindatust vahekohtumenetluses [ja] nimetada naisi vahekohtunikeks võrdsete võimaluste alusel".⁷;

Analüüs kinnitab ka seda, et üldiselt on institutsioonid olnud juhtivaks jõuks naiskohtunike määramisel võrreldes poolte või kaaskohtunikega:⁸

• Asutuste kaupa - 34% (2019) võrreldes 32,5% (2015);
• Kaasarbitajate poolt - 21,5% (2019) võrreldes 9,6% (2015);
• Poolte kaupa - 13,9% (2019) võrreldes 8,5% (2015).

Need arvud näitavad, et kuigi naiskohtunike osakaal on lähenemas institutsioonide poolt ametisse nimetatud naiste arvule, on nende arv endiselt väike.⁹ Samamoodi võib täheldada positiivset suundumust poolte poolt määratud naiskohtunike arvus, kuid nende arvude kasv on olnud aeglane.

Nagu paneeli liige ja Rahvusvahelise Arbitraažikohtu endine asepresident Claus von Wobeser soovitab,¹⁰ Kaasvaidlejad kipuvad määrama vanemaid vahekohtunikke, kellel on kogemusi esimeheks olemisega või kes on oma praktikas tuntud kui hoolsad ja tõhusad vahekohtunikud. Seega võib korduvnimetamise põhjuseks olla "sugulussuhted" ja vastumeelsus "esmakordsete" kohtunike suhtes.

Kuigi pooled eelistavad omada teatavat kontrolli kohtu esimehe määramise üle, on üha sagedamini levinud, et poolte vahel kokkulepitud vahekohtuklauslid näevad ette, et määramisõigus on kaaskohtunikel. Hoolimata sellest, et kõige suuremad parandamisvõimalused on pooltel ja advokaatidel, mängivad kaaskohtunikud olulist rolli soolise mitmekesisuse mõjutamisel kohtutes. Seetõttu kutsutakse kaasvaidlejaid üles lisama kvalifitseeritud naiskandidaate oma valimisnimekirjadesse. Samuti peetakse kasulikuks algatusi, nagu "Arbitration Pledge", mis annavad märku pühendumusest vahekohtunike valimise mitmekesistamise protsessile.

Naissoost vahekohtunike määramise takistused

Aruande järelduste põhjal võib naiskohtunike ametisse nimetamist takistavad tõkked üldiselt liigitada järgmiselt:

• Torustiku lekked
  • Naiste säilitamine eraõiguslikus praktikas (lk 43);
  • ebateadlikud eelarvamused, mis mõjutavad naiste ametialast arengut ja kogemusi, samuti ebapiisav teadlikkus ametialastest võimalustest, et edendada mainet ja nähtavust rahvusvahelise vahekohtu kasutajate seas (lk 44);
  • Paindliku töökorralduse puudumine (lk 47);
  • Seksuaalne ja sooline ahistamine (lk 48).

• Pistikud
  • Sooline mitmekesisus on advokaatide poolt klientidele vahekohtunike soovitamisel vähetähtsaks peetud (lk 51);
  • Soolised stereotüübid ja maine (mehed edutatakse potentsiaali alusel, naised aga kogemuse alusel),¹¹ vähendada kandidaatide võimalust saada esmakordselt ametisse (p53);
  • Piiratud juurdepääs teabele laiema spektri mitmekesisemate vahekohtunikukandidaatide kohta (lk 54).

Torustiku lekkeid ja ummistusi põhjustavate teguritena on loetletud muu hulgas järgmised põhjused:¹²

• Pühendumine perekonnale ja hoolduskohustustele;
• Paindlike töövõimaluste ja pereelu puudumist peetakse "naiste probleemiks";
• Naissoost eeskujude ja mentorite puudumine;
• Pikk tööaeg kahjustab ja stigmatiseerib ebaproportsionaalselt naisi, kuna seda nõuavad sagedamini naistöötajad;
• Teadvustamata eelarvamused ja meeste omaduste kaudne seostamine vahekohtumenetluses vajaliku enesekindlusega;
• Rõhuasetus eelnevale kogemusele, mis vähendab võimalusi esmakordseks ametisse nimetamiseks.

Tööriistad ja soovitused

Lisaks praeguste vahekohtupraktika puuduste väljatoomisele seoses naiskohtunike määramisega pakutakse aruandes ka parandusettepanekuid, tuues välja vahendid ja meetodid, mis on vahekohtu kasutajatele kättesaadavad soolise mitmekesisuse edendamiseks (III osa, IV jagu).¹³

Soovitused mitmekesisuse käsitlemiseks

• Kvalifitseeritud naiskandidaatide väljaselgitamine ja kaalumine ametisse nimetamiseks;
• Mitmekesisuse algatuste sponsoreerimine;
• Teadvustamata eelarvamuste äratundmine ja nendega tegelemine;
• Naisjuristide juhendamine ja koolitamine ning nende nähtavuse edendamine;
• Tagada mitmekesisuse kajastamine institutsioonilistes paneelides ja nimekirjades;
• Läbipaistvuse edendamine vahekohtute määramisel;
• Nõutakse mitmekesisust advokaadirühmades ja vahekohtunike määramisel;
• Positiivse töökultuuri edendamine paindliku töökorralduse abil.

Soovitused noortele praktikutele

• Investeerimine suhetesse vahekohtute institutsioonidega;
• Juhtimisvõimaluste otsimine;
• Nähtavus ja võrgustiku loomine;
• Vahekohtuniku omaduste demonstreerimine;
• Aktiivne osalemine koolitustel, konverentsidel, kohtumistel ja vahekohtumenetlustel;
• Mentorite ja sponsorite leidmine.

Kommentaar

Sooline mitmekesisus on vahekohtupraktika strateegiline eesmärk, mida tuleb tugevdada tegevusega. Kuigi siiani on tehtud olulisi edusamme, on hädavajalik, et konkreetseid meetmeid võetaks pidevalt, et tagada eespool osutatud esialgsete positiivsete suundumuste säilitamine ja edasiarendamine. ICCA aruanne aitab seega mitte ainult rõhutada naiste suurema kaasamise tähtsust, vaid ka pakkuda välja võimalusi, mis on kättesaadavad näiteks ettevõtte sisekonsultantidele, kohtuvaidluste rahastajatele, noortele vahekohtunikele või kvalifitseeritud naiskandidaatidele, et tegeleda soolise mitmekesisuse küsimusega vahekohtumenetluses.

Aruandes soovitatakse, et naissoost juristidele tuleb pakkuda võimalusi sisulise kogemuse ja kliendikogemuse omandamiseks. Selleks peavad advokaadibürood ja kaaskohtud püüdma värvata mõlema soo esindajatest koosnevat meeskonda. Lisaks viidatakse aruandes konkreetselt koolituse tähtsusele, eelkõige töökoha ahistamist ja teadvustamata eelarvamusi käsitleva koolituse tähtsusele (Arbitral Women Diversity Toolkit, Alliance for Equal Representation in Arbitrator workshop). Kuigi aruandes rõhutatakse nähtavuse tähtsust, soovitatakse ka hoiduda ainult naistele mõeldud võrgustike loomisest, juhtimiskoolitusest ning mentorlus- või juhendamisprogrammidest, kuna need võivad olla ebatõhusad ja aidata kaasa soolise erinevuse tekkimisele.

Joonealused märkused

1 28.07.2020; ICCA (2020) Institutsioonidevahelise töörühma aruanne soolise mitmekesisuse kohta vahekohtute määramisel ja menetlemisel. ICCA aruanded nr 8. Kättesaadav aadressil: https://cdn.arbitration-icca.org/s3fs-public/document/media_document/ICCA-Report-8-Gender-Diversity_0.pdf [vaadatud 28.11.2020].

2 Lisateavet leiate aadressilt: "Soolise mitmekesisuse küsimusega tegelev institutsioonidevaheline töörühm vahekohtunike määramisel ja menetlemisel". ICCA, 17. august 2020. Kättesaadav aadressil: www.arbitration-icca.org/cross-institutional-task-force-gender-diversity-arbitral-appointments-and-proceedings [vaadatud 25.11.2020].

3 ICCA, (n i), lk 227.

4 "Soolise mitmekesisuse küsimusega tegelev institutsioonidevaheline töörühm vahekohtute määramisel ja menetlemisel". ICCA, 28. juuli 2020, www.arbitration-icca.org/report-cross-institutional-task-force-gender-diversity-arbitral-appointments-and-proceedings [vaadatud 25.11.2020].

5 Rahvusvaheline investeerimisvaidluste lahendamise keskus (2020) 11. september 2020. Kättesaadav aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=mSuskt2FS8I&t=3869s [vaadatud 23.11.2020].

6 Peart, N.; Ivers, J. (2020) Institutsioonidevaheline töörühm avaldab murrangulise aruande soolise mitmekesisuse kohta vahekohtute määramisel ja menetlustes. Kluwer Arbitraažiblogi. Kättesaadav aadressil: http://arbitrationblog.kluwerarbitration.com/2020/08/11/cross-institutional-task-force-releases-groundbreaking-report-on-gender-diversity-in-arbitral-appointments-and-proceedings/ [vaadatud 20.11.2020].

7 "Võrdne esindatus vahekohtumenetluses". Arbitraažilubadus, www.arbitrationpledge.com/about-the-pledge [vaadatud 20.11.2020].

8 Rahvusvaheline investeerimisvaidluste lahendamise keskus, (n v); Talib, M. (2020). Aruandest selgub, et vahekohtute sooline mitmekesisus suureneb. Pinsent Masons Out-Law. Kättesaadav aadressil: https://www.pinsentmasons.com/out-law/news/gender-diversity-in-arbitral-tribunals-on-the-rise-report-revealss [vaadatud 24.11.2020].

9 Peart, N.; Ivers, J., (n vI).

10 Täpsema teabe saamiseks vaadake palun veebiseminari linki: International Centre for Settlement of Investment Disputes, (n v).

11 Peart, N.; Ivers, J., (n vI); vt arutelu Greenwood, L. (2019). Mitmekesisusest kaugemale ja kaasamise suunas rahvusvahelises vahekohtumenetluses. Stockholmi Y.B. 93, lk 98.

12 Täpsema teabe saamiseks vaadake palun veebiseminari linki: International Centre for Settlement of Investment Disputes, (n v).

13 Täpsema teabe saamiseks vaadake palun veebiseminari linki: International Centre for Settlement of Investment Disputes, (n v).

Algselt avaldatud OBLIN Attorneys at Law LLP poolt, jaanuar 2021

Käesoleva artikli sisu on mõeldud üldiseks juhiseks. Teie konkreetsete asjaolude kohta tuleks küsida erialast nõu.