Riigikohus on hiljuti pidanud tegelema deklaratiivsete kohtuotsustega seotud küsimustega. Näiteks kas kohus võib aegumise üle otsustamisel lihtsalt eeldada, et nõude faktiline alus on olemas? Lisaks sellele, kas kohus võib teha deklaratiivse otsuse õiguse olemasolu kohta isegi siis, kui see õigus sõltub mingi tingimuse täitmisest?

Ajutine otsus aegumise kohta

Tsiviilkohtumenetluse seaduse § 393a sätestab, et kui pool väidab, et hagi on aegunud, võib kohus - omal algatusel või taotluse korral - otsustada selle vastuväite üle kohtuotsusega, välja arvatud juhul, kui nõue tuleb sel põhjusel tagasi lükata. See säte jõustus 2011. aasta mais.

24. aprillil 2012 tegi Riigikohus otsuse(1) milles ta leidis, et paragrahv 393a võimaldab kohtul teha ajutine otsus (eiratud) aegumise kohta. Sellise otsusega hinnatakse ainult võimalikku, mitte olemasolevat aegumistähtaega, ja selle saab edasi kaevata enne potentsiaalselt ulatusliku tõendamismenetluse algatamist faktiliste asjaolude kohta.

Selline vahepealne otsus ei välista, et nõue hiljem tõendite puudumise tõttu tagasi lükatakse. Ajutise kohtuotsuse olemusele aegumise kohta on omane, et nõude võimaliku aegumise, mille faktiline alus ei ole veel kindel, eraldi uurimine eeldab esialgu nõude kehtiva aluse olemasolu.

Tingimuslike nõuete kohta tehtud kohtuotsused

Seaduse paragrahvis 228 on sätestatud, et hageja võib taotleda kohtuotsust, millega tunnistatakse teatava õiguse või õigussuhte olemasolu või puudumist või tunnistatakse dokumendi ehtsust või selle puudumist, tingimusel, et hagejal on õiguslik huvi, et selline õigussuhe või õigus või dokumendi ehtsus tuvastatakse lähiajal kohtuotsusega.

Teises otsuses(2) uuris Riigikohus seoses tingimuslike õigustega, millised on õigusliku huvi nõuded deklaratiivses kohtuotsuses. Õigusliku huvi nõue on täidetud, kui esineb objektiivne ebakindlus nõude olemasolu või ulatuse suhtes, mida saab lahendada deklaratiivse kohtuotsuse siduvat mõju kasutades. Õiguslik huvi on eeldatav ka siis, kui vaidlusaluse õiguse olemasolu on vaidlustatud, mille tulemuseks on tegelik ebakindlus. See kehtib eelkõige siis, kui ebakindlus on põhjustatud kostja käitumisest.

Lisaks sellele piisab selleks, et tuvastada eraldi õiguslikku huvi deklaratiivse kohtuotsuse vastu, et hageja näitaks oma tegevuse piiratust, olgu see siis õiguslik või kaubanduslik. Kui kokkuleppe reguleerimisala on ebaselge ja jätab tõlgendamisruumi, eeldatakse sellist piiratust.

Tingimuslikke õigusi saab tuvastada vaid siis, kui kõik õigust tekitavad asjaolud on kindlad ja ainult nõuetekohaselt ja täpselt määratletud tingimus ei ole veel täidetud. Antud juhul otsustas kohus, et nõutavat ametlikku luba (mis puudutab ukse ümberpaigutamist ja selle ukse taga oleva ala integreerimist objektiga) ei saa kvalifitseerida ebapiisavalt nõuetekohaseks ja täpseks määratluseks.

Lõppmärkused

(1) 2 Ob 63/12.

(2) 9 Ob 46/11x.