1. Lepingud: Praegune olukord ja tulevased arengud

1.1 Milliseid kahe- ja mitmepoolseid lepinguid ja kaubanduslepinguid on teie jurisdiktsioon ratifitseerinud?

Praeguseks on Austria allkirjastanud ja ratifitseerinud 69 kahepoolset investeerimislepingut, millest praegu kehtivad kahepoolsed investeerimislepingud järgmiste 60 riigiga: Albaania; Alžeeria; Argentina; Armeenia; Aserbaidžaan; Bangladesh; Valgevene; Belize; Bosnia ja Hertsegoviina; Bulgaaria; Tšiili; Hiina; Horvaatia; Kuuba; Tšehhi Vabariik; Egiptus; Eesti; Etioopia; Gruusia; Guatemala; Hongkong; Ungari; Iraan; Jordaania; Kasahstan; Kosovo; Kuveit; Kõrgõzstan; Läti; Liibanon; Liibüa; Leedu; Makedoonia; Malaisia; Malta; Mehhiko; Moldova; Mongoolia; Montenegro; Maroko; Namiibia; Omaan; Paraguay; Filipiinid; Poola; Rumeenia; Venemaa; Saudi Araabia; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Lõuna-Korea; Tadžikistan; Tuneesia; Türgi; Ukraina; Araabia Ühendemiraadid; Usbekistan; Vietnam ja Jeemen.

Euroopa Liidu toimimise leping (edaspidi "ELi toimimise leping") jõustus 1. detsembril 2009, millega kehtestati Euroopa Liidu (edaspidi "EL") pädevus otseinvesteeringute valdkonnas. Üleantud pädevuse alusel võtsid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu vastu määruse nr 1219/2012, mille kohaselt kehtivad olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud, milleks on vaja Euroopa Komisjoni luba pärast "hinnata, kas üks või mitu nende sätetest kujutab endast tõsist takistust läbirääkimistele või kahepoolsete investeerimislepingute sõlmimisele liidu ja kolmandate riikide vahel." (määrus 1219/2012, artikkel 5). Lisaks algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse 12 ELi-sisese kahepoolse investeerimislepingu (ELi liikmesriikide vahelised kahepoolsed investeerimislepingud) suhtes, mille Austria on allkirjastanud ja ratifitseerinud.

Austria kirjutas energiaharta lepingule alla 1994. aastal, millele järgnes ametlik ratifitseerimine 1997. aastal.

Austriaga kui ELi liikmesriigiga on sõlmitud mitmesuguseid kaubanduslepinguid ja lepinguid, mis sisaldavad investeerimissätteid.

1.2 Millistele kahe- ja mitmepoolsetele lepingutele ja kaubanduslepingutele on teie jurisdiktsioon alla kirjutanud ja milliseid ei ole veel ratifitseerinud? Miks ei ole neid veel ratifitseeritud?

Zimbabwe (2000), Kambodža (2004) ja Nigeeriaga (2013) sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud ei ole veel jõustunud.

Kõige olulisem ELi liikmesriikide parlamentides ratifitseerimist ootav leping on ELi ja Kanada vaheline üldine majandus- ja kaubandusleping ("CETA"), mis on ajutiselt jõustunud alates 21. septembrist 2017: Euroopa Kohus (edaspidi "Euroopa Kohus") tunnistas CETAs sätestatud investorite ja riikide vahelise vaidluste lahendamise mehhanismi ELi õigusega kooskõlas olevaks (arvamus 1/17 ("CETA"), EU:C:2019:341).

Liikmesriigid, sealhulgas Austria, kontrollivad rangelt ELi tasandil sõlmitud kaubanduslepinguid. Võib järeldada, et nimetatud kaubanduslepingutes sätestatud reguleerimisala ja vaidluste lahendamise mehhanismid on järeleandmatu õigusliku ja poliitilise arutelu objektiks.

Põhjalik ülevaade ELi vabakaubanduslepingute staatuse kohta on kättesaadav aadressil: https:// trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/december/tradoc_118238.pdf.

1.3 Kas teie kahepoolsed investeerimislepingud põhinevad kahepoolse investeerimislepingu näidisel? Millised on selle näidislepingu põhisätted?

Austrial on 2008. aastal vastu võetud näidisleping ("näidisleping"). Siiski on oluline meenutada, et valdav osa Austria poolt allkirjastatud ja ratifitseeritud kahepoolseid investeerimislepinguid on sõlmitud enne näidislepingu uusimat versiooni. Samuti on keeruline hinnata, millist mõju võib uusim näidis-BIT tulevikus avaldada.

Pärast Austria näidislepingu kehtestamist sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute võrreldav analüüs näitab ühtsuse puudumist. Ühest küljest olid investeerimislepingud Tadžikistani ja Kosovoga koostatud rangelt kooskõlas näidis-BITi suunitlusega. Seevastu Kirgiisiaga ja Kasahstaniga sõlmitud samalaadsetel lepingutel tehti mõnedes olulistes aspektides muudatusi BIT-mudelisse.

Lisaks sellele on investeeringute kaitset käsitlevad sätted tavaliselt muutumas ELi ja kolmandate riikide vaheliste kaubanduslepingute osaks, mis piirab seega kahepoolsete investeerimislepingute näidislepingute kavandatud eesmärki.

Mis puutub näidis-BITi sisusse, siis Austria esitas kindlasti ülevaatliku, funktsionaalse ja täiustatud platvormi välisinvesteeringute edukaks kaitsmiseks. Peamised sätted tagavad:

a. välisinvestorite võrdne kohtlemine võrreldes i) siseriiklike investoritega ja/või ii) kolmandate riikide investoritega;

b. õiglase kohtlemise kohustus vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele (rangelt reguleeritud sundvõõrandamine; investeeringu raames tehtavad maksed peavad toimuma piiranguteta, jne.); ja

c. tõhus vaidluste lahendamine ees: i) siseriiklikes kohtutes; ii) Rahvusvahelises investeerimisvaidluste lahendamise keskuses ("ICSID"); iii) ainuisikulise vahekohtuniku või ad hoc ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni ("UNCITRAL") vahekohtu vahekohtu reeglite alusel moodustatud vahekohtu ja iv) ainuisikuline vahekohtunik või ad hoc Rahvusvahelise Kaubanduskoja ("ICC") vahekohtu reeglite alusel.

Mudeltehingu eripära on veel mõistete "investor" ja "investeering" iseloomulikud määratlused ning üsna laiaulatuslik katuseklausel. Üksikasjalikumalt on veebis kättesaadav kommentaar, milles käsitletakse üksikasjalikumalt näidislepingu olulisi aspekte: (Hüperlink).

1.4 Kas teie jurisdiktsioon avaldab teiste riikidega, sealhulgas uute või järeltulijate riikidega, vahetatud diplomaatilised noodid, mis käsitlevad teie lepinguid?

Üks haruldane näide diplomaatilistest nootidest, mida on vahetatud kahepoolse investeerimislepingu kavandatud tähenduse kindlaksmääramiseks, on seotud Paraguayga sõlmitud kahepoolse investeerimislepinguga, mis on elektrooniliselt kättesaadav aadressil (Hüperlink).

1.5 Kas valitsus on avaldanud ametlikke kommentaare lepingute või kaubanduslepingute klauslite kavandatud tähenduse kohta?

Kõik olemasolevad abimaterjalid kõikide Austria Vabariigi parlamendi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute kohta on ametlikult kättesaadavad elektroonilisel kujul aadressil (Hüperlink). Kuigi Saksamaa Liitvabariigi digitaal- ja majandusministeerium teeb ratifitseeritud kahepoolsete investeerimislepingute saksakeelsed versioonid koos kaasnevate dokumentidega oma veebilehel tutvumiseks ja avalikuks kontrollimiseks kättesaadavaks. (Hüperlink). Ingliskeelsed versioonid ja vajaduse korral ka tõlked teistesse keeltesse on kättesaadavad aadressil (Hüperlink).

2. Õiguslik raamistik

2.1 Kas teie jurisdiktsioon on 1) New Yorgi konventsiooni, 2) Washingtoni konventsiooni ja/või 3) Mauritiuse konventsiooni osaline?

Austria ühines välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga ("New Yorgi konventsioon") 2. mail 1961. aastal. New Yorgi konventsiooni kohaldatakse Austria suhtes piiranguteta, kuna esialgne vastastikkuse reservatsioon tühistati 1988. aastal.

Riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise konventsioon ("ICSID konventsioon") ratifitseeriti 25. mail 1971. aastal ja see jõustus Austria suhtes 24. juunil 1971. aastal.

Austria ei ole lepingupõhise investorite ja riikide vahelise vahekohtumenetluse läbipaistvust käsitleva ÜRO konventsiooni ("Mauritiuse konventsioon") osaline.

2.2 Kas teie jurisdiktsioonis on ka investeerimisõigus? Kui jah, siis millised on selle peamised sisulised ja vaidluste lahendamise sätted? 

Austrias puudub spetsiaalne (välisinvesteeringute) seadus.

2.3 Kas teie jurisdiktsioon nõuab välisinvesteeringu ametlikku vastuvõtmist? Kui jah, siis millised on vastavad nõuded ja kus need sisalduvad?

Välisinvesteeringu ametlik vastuvõtmine ei ole üldjuhul nõutav. Siiski võivad muutuda kohaldatavaks mõned mittediskrimineerivad riiklikud ja ELi meetmed (nt kinnisvara omandamise, monopolivastase võitluse, energiasektori, avaliku julgeoleku ja korra valdkonnas), jne.).

3. Hiljutised olulised muudatused ja arutelud

3.1 Millised on olnud viimaste aastate peamised kohtuasjad seoses lepingute tõlgendamisega teie jurisdiktsioonis?

Vastavalt Austria ülemkohtu ("OGH") teedrajavale kohtuasjale (3 Nd 506/97) tuleks riikidevahelisi lepinguid vaadelda rahvusvahelise kohaldamise seisukohast. Rahvusvahelised lepingud kaotavad oma tähenduse ja tõhususe, kui nende eeskirju tõlgendataks üksnes siseriiklikult. Seetõttu ei tohi üksikute tekstielementide tõlgendamisel lähtuda üksnes siseriikliku õigekeele tähendusest. Pigem tuleb uurida, kas lepinguosalised on need tekstiosad tahtlikult vastu võtnud, võttes arvesse konkreetseid siseriiklikke traditsioone.

OGH jätkas väitega, et ühtse õiguse eesmärk nõuab, et rahvusvahelist õiguslikku ühtsust hinnatakse kõrgemalt kui siseriiklikku õiguskorda sujuvalt inkorporeerimist. Kuigi süsteemseid katkestusi autonoomse tsiviilõigusega tuleb vältida nii palju kui praktiliselt võimalik, tuleb neid vajaduse korral rahvusvahelise ühtsuse raames aktsepteerida. Süsteemne tõlgendamine piirdub seega rahvusvahelise kontekstiga.

3.2 Kas teie jurisdiktsioon on teatanud oma poliitikast seoses investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetlustega?

Austria valitsus ei ole veel avaldanud mingit kindlat poliitikat seoses investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetlustega.

Üldise suhtumisena, mis ei ole seotud konkreetsete investeerimisvaidlustega, näitab föderaalne digitaal- ja majandusministeerium siiski, et valitsus on avatud siduvale rahvusvahelisele vahekohtule kui asjakohasele alternatiivile riiklikele kohtutele vaidluste lahendamisel vastavalt kohaldatavatele kahepoolsetele investeerimislepingutele.

Vaatamata eelnevale kirjutas Austria alla "Liikmesriikide valitsuste esindajate deklaratsioonile Euroopa Kohtu otsuse õiguslike tagajärgede kohta". Achmea ja investeeringute kaitse kohta Euroopa Liidus", 15. jaanuar 2019 ("deklaratsioon"). Deklaratsiooni kohaselt:

• "Kõik liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsetes investeerimislepingutes sisalduvad investori ja riigi vahelised vahekohtuklauslid on vastuolus ELi õigusega ja seega kohaldamatud.";
• Need vahekohtuklauslid "ei avalda mõju, sealhulgas seoses sätetega, mis näevad ette enne lõpetamist tehtud investeeringute kaitse pikendamise täiendavaks ajaks (nn aegumisklauslid või vanaduspärasuse säilitamise klauslid)."; ja
• "Investor-riigi vahekohtu klauslite alusel moodustatud vahekohtul puudub pädevus, kuna selle aluseks oleva kahepoolse investeerimislepingu osaliseks olev liikmesriik ei ole teinud kehtivat pakkumist vahekohtumenetluse algatamiseks."

Austria kohustus koos teiste allakirjutanud riikidega "lõpetama 6. detsembriks 2019 kõik omavahel sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud mitmepoolse lepingu abil või, kui seda peetakse vastastikku otstarbekamaks, kahepoolselt". Sellise tegevuse kokkusobivus rahvusvahelise avaliku õigusega on endiselt õigusliku arutelu küsimus.

3.3 Kuidas on teie jurisdiktsiooni lepingutes käsitletud või kavatsetakse käsitleda selliseid küsimusi nagu korruptsioon, läbipaistvus, enamsoodustusrežiim, kaudsed investeeringud, kliimamuutused jne?

1. Korruptsioon:

Kohaldatavates õigusaktides ei käsitleta korruptsiooni küsimust ühetaoliselt. BIT-mudeli preambulis rõhutatakse, et "...vajadust, et kõik valitsused ja kodanikuühiskonna osalejad järgiksid ÜRO ja OECD korruptsioonivastaseid jõupingutusi, eelkõige ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni (2003).". Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Nigeeriaga sõlmitud näidis-BITide preambulid sisaldavad sarnaseid sätteid.

Näide mudel-BITi eelsest sättest, mis käsitleb korruptsiooni küsimust piiratud kujul, võib olla Usbekistani BITi artikkel 25(1)(c), mis kehtestab korruptsiooni kui otsuse tühistamise aluse, kui see on näidatud "kohtu liikme või otsustavat ekspertiisi või tõendusmaterjali esitava isiku poolt.".

2. Läbipaistvus:

Läbipaistvuse küsimust käsitletakse kahepoolse investeerimislepingu näidislepingu artiklis 6. Selle sättega on kehtestatud viivitamatut kohustust: i) kõigi dokumentide avaldamine, mis võivad mõjutada kahepoolse investeerimislepingu toimimist, ja ii) teabenõuetele vastamine. Märkimisväärne piirang eespool nimetatule on sätestatud, kuivõrd eemaldatakse kohustuslik juurdepääs "teave konkreetsete investorite või investeeringute kohta, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset".

Praegu kehtivad kahepoolsed investeerimislepingud järgivad mõnevõrra vastupidiseid lähenemisviise läbipaistvust käsitlevatele näidislepingute eeskirjadele. Kuigi märkimisväärne osa lepingutest sisaldab eespool kirjeldatule vastavat sõnastust (nt Armeenia, Aserbaidžaani, Bangladeshiga sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud, jne.), sama ilmselge arv on ilma selge läbipaistvusklauslita (nt Valgevene, Bulgaaria ja Bulgaariaga sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud, jne.). Lõpuks, kolmas rühm kahepoolseid investeerimislepinguid sisaldab läbipaistvuse eeskirju koos märkimisväärsete redaktsioonidega (vt, nt Iraani BIT, artikkel 4; Kuveidi BIT, artikkel 3; ja Liibüa BIT, artikkel 3, jne.).

3. Enamsoodustusrežiimi klausel:

BITi näidislepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et "...[iga lepinguosaline tagab teise lepinguosalise investoritele ja nende investeeringutele või tuludele vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma investoritele ja nende investeeringutele või mis tahes kolmanda riigi investoritele.". Kaitse on ette nähtud seoses "haldamine, käitamine, hooldamine, kasutamine, kasutamine, kasutamine, müük ja likvideerimine ning vaidluste lahendamine nende investeeringute või tulude osas, olenevalt sellest, kumb on investori jaoks soodsam.". (Mõned näidis-BITi eelsed lepingud (nt Valgevene, Hongkongi, India, Malaisia, Montenegro, Serbia, jne.) ei sisalda kaitstud investeerimistegevuste täpsustatud loetelu.)

4. Kaudne investeering:

BITi näidis hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid investeeringuid. Mõnes näidisdirektiivi eelses lepingus on aga "investeeringute" mõiste kitsamalt määratletud ja võib-olla ei hõlma need kaudseid investeeringuid (vtnt Iraaniga sõlmitud kahepoolne investeerimisleping).

5. Keskkonnakaitse:

BIT-mudeli preambulis käsitletakse keskkonnakaitse küsimust, kuna selles sätestatakse, et lepinguriigid:

• on pühendunud seatud eesmärkide saavutamisele viisil, mis on kooskõlas keskkonnakaitsega, ja
• tunnustavad ÜRO ülemaailmse kokkuleppe põhimõtteid ja et "investeerimislepingud ja mitmepoolsed keskkonnakaitse lepingud [...] on mõeldud ülemaailmse säästva arengu edendamiseks ja et kõik võimalikud vastuolud tuleks lahendada ilma kaitsestandardeid lõdvendamata.".

Mudel-eelsete kahepoolsete investeerimislepingute preambulis ei ole üldiselt sarnaseid sätteid. Vastupidiselt sellele üldisele tähelepanekule on Nigeeria ja Tadžikistaniga sõlmitud mudelijärgsete kahepoolsete investeerimislepingute preambulid sarnased mudeliga ning ainult Kasahstani ja Kõrgõzstaniga sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute preambulid on selles küsimuses vähem põhjalikud kui mudeliga sõlmitud investeerimislepingud.

Mis puutub näidis-BITi põhiosasse, siis artiklis 4 on konkreetselt sätestatud, et "[t]Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole kohane soodustada investeeringuid siseriiklike keskkonnaseaduste nõrgendamisega". Mudelijärgsed kahepoolsed investeerimislepingud sisaldavad sarnaseid sätteid.

BIT-mudeli artikli 7 lõikes 4 on sätestatud, et "...lepinguosaliste mittediskrimineerivad meetmed, mis on kavandatud ja mida kohaldatakse õiguspärase avaliku heaolu eesmärkide, näiteks ... keskkonna, kaitsmiseks, ei kujuta endast kaudset sundvõõrandamist.". Lisaks Kasahstaniga sõlmitud kahepoolsele investeerimislepingule sisaldavad ka teised mudeli järgsed kahepoolsed investeerimislepingud võrreldavat sätet.

Näide mudeli-eelse BITi keskkonnakaitset arvestava sätte kohta on Kuveidiga sõlmitud BITi artikkel 3(4), mis sätestab: "investeeringutele ei tohi vastuvõtvas lepinguriigis kehtestada täiendavaid tulemuslikkuse nõudeid, mis võivad takistada või piirata nende laiendamist või säilitamist viisil, mis võib nende elujõulisust kahjustada või kahjustada, välja arvatud juhul, kui selliseid nõudeid peetakse hädavajalikuks järgmistel põhjustel [...] keskkond [...]."

3.4 Kas teie jurisdiktsioon on teatanud mõne kahepoolse investeerimislepingu või sarnase lepingu lõpetamisest? Milliseid? Miks?

Austria ei ole veel teatanud ühepoolselt ühegi kahepoolse investeerimislepingu lõpetamisest.

Tuleb siiski rõhutada, et otseinvesteeringute alase pädevuse üleandmise lõplikud tagajärjed ELile (vt küsimus 3.2 eespool) on veel määratlemata.

4. Juhtumi suundumused

4.1 Millistes investori ja riigi vahelistes kohtuasjades, kui neid on olnud, on teie jurisdiktsioon osalenud? 

Käesoleva dokumendi avaldamise päeva seisuga on Austria aktiivselt osalenud üheski avalikult teadaolevas investori ja riigi vahelises vahekohtumenetluses: B.V. Belegging-Maatschappij "Far East" vs. Austria Vabariik (ICSIDi juhtum nr ARB/15/32).

Menetlus algatati 2015. aasta juulis Austria ja Malta 2002. aastal sõlmitud kahepoolse investeerimislepingu (jõus alates 2004. aasta märtsist) alusel. Liikuv investor väitis seega, et Austria: i) kehtestas meelevaldseid, põhjendamatuid ja/või diskrimineerivaid meetmeid; ii) keeldus täielikust kaitsest ja turvalisusest; iii) rikkus kohaldatavaid otsese ja kaudse sundvõõrandamise keelde ning iv) keeldus õiglasest ja võrdsest kohtlemisest.

Vahekohus lükkas väited kohtualluvuse tõttu tagasi 2017. aasta oktoobris pärast sama aasta märtsis tekkinud küsimuse arutamist.

4.2 Kuidas on teie jurisdiktsioon suhtunud tema vastu tehtud kohtuotsuste täitmisse?

Ei kohaldata (vt küsimus 4.1 eespool).

4.3 Kas teie jurisdiktsioon on seoses ICSIDi kohtuasjadega taotlenud tühistamismenetlust? Kui jah, siis millistel põhjustel?

Ei kohaldata (vt küsimus 4.1 eespool).

4.4 Kas on tekkinud satelliidivaidlusi, mis on seotud kas põhinõuetega või täitmisega?

Ei kohaldata (vt küsimus 4.1 eespool).

4.5 Kas esitatud kohtuasjades on tuvastatavad mingid ühised suundumused või teemad, olgu need siis esitatud nõuete, täitmise või tühistamise osas?

Ei kohaldata (vt küsimus 4.1 eespool).

5. Rahastamine

5.1 Kas teie jurisdiktsioon võimaldab investori ja riigi vaheliste nõuete rahastamist?

Austria seadusandjad ei ole veel võtnud vastu ühtegi õigusakti, mis reguleeriks kolmandate isikute rahastamise küsimust kohtuvaidlustes ja/või vahekohtumenetlustes. Seega on õigusraamistiku omaks võtnud kohtud, kes näisid (üldiselt) toetavat kolmandate isikute rahastamise seaduslikkust vaidluste lahendamise menetlustes (vt küsimus 5.2 allpool).

Avatud suhtumine kolmandate isikute rahastamise lubatavusse investori ja riigi vahelistes vaidlustes võib tuleneda ka praegu ELi tasandil läbiräägitavatest kaubanduslepingutest. Näiteks CETA artikli 8 lõige 26, mida on põhjalikult uuritud, lubab kolmanda osapoole rahastamist ainult tingimusel, et kohustuslikus korras avalikustatakse "kolmanda osapoole rahastaja nimi ja aadress".

5.2 Millist kohtupraktikat (kui üldse) on teie jurisdiktsioonis viimasel ajal selles küsimuses tehtud?

OGH 2013. aasta veebruari pöördeline otsus (6 Ob 224/12b) annab seni kõige lähemat ülevaadet Austria kõrgeima kohtu arusaamast kolmandate isikute rahastamise õiguspärasusest.

OGH-le esitatud asjakohane küsimus oli sisuliselt see, kas kolmandate isikute rahastamislepingud rikuvad pactum de quota litis paragrahvi 879 lõikes 2 sätestatud keeldu, mis on sätestatud Austria tsiviilseadustikus ("ABGB"). Hoidudes sellekohase otsuse tegemisest, jõudis OGH järeldusele, et menetlusosalise seisundit ei tohi mõjutada kolmanda isiku rahastamislepingu olemasolu, isegi kui selline leping peaks olema vastuolus pactum de quota litis reegel.

OGH otsust on laialdaselt tõlgendatud nii, et see kinnitab kolmandate isikute rahastamise seaduslikkust mitte ainult siseriiklikes kohtumenetlustes, vaid ka rahvusvahelistes vahekohtumenetlustes.

5.3 Kas teie jurisdiktsioonis on palju kohtuvaidlusi/kohtuvaidlusi rahastatud?

Austria turu huvi kolmandate isikute rahastamise vastu on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Eelkõige rahvusvahelistes vahekohtumenetlustes kipuvad vaidlevad pooled hoolikalt uurima rahastamise eeliseid ja puudusi oma nõuete kindlustamisel. Erandiks ei ole ka investorite ja riikide vahelised vaidlused. Traditsiooniliselt väljakujunenud ja poliitiliselt neutraalse vahekohtukeskusena kaaluvad asjaomased investorid kogu maailmas tungivalt Austria juhtivate praktikute teenuste kasutamist, olenemata sellest, kas nõuded on kuidagi seotud Austriaga või mitte. Sõltuvalt sellest, milliseid nõudeid soovitakse esitada, peetakse ikka ja jälle läbirääkimisi kolmandate isikute rahastamise lepingute üle spetsialiseerunud välisriikide institutsioonidega.

6. Rahvusvaheliste kohtute ja siseriiklike kohtute vaheline suhe

6.1 Kas tribunalid võivad vaadata üle siseriiklike kohtute kriminaaluurimisi ja otsuseid?

Austria õiguse väljakujunenud reegli kohaselt on õigusjõu lõplik kriminaalkorras süüdimõistmist tuleb mõista nii, et nii süüdimõistetud isik kui ka kõik kolmandad isikud peavad kohtuotsusega nõustuma. Seega ei saa ükski isik hilisemas kohtuvaidluses väita, et ta ei ole toime pannud tegu, mille eest ta süüdi mõisteti, sõltumata sellest, kas vastaspool hilisemas menetluses oli kriminaalmenetluses mingil viisil kaasatud.

Vastavalt öeldule võib rahvusvahelistel kohtutel olla üsna piiratud pädevus hinnata mõju kriminaalkorras süüdimõistetud ja/või uuritud (tuvastatud) asjaolude kohta, mis on vastuolus mis tahes kohaldatavate riiklike kohustustega võrreldes investoritele õiguslikult.

6.2 Kas siseriiklikul kohtul on pädevus lahendada vahekohtumenetluse käigus tekkivaid menetlusküsimusi?

Liikmesriikide kohtute sekkumine sõltub vastava asukoha määramisest ja valitud vahekohtueeskirjadest. Üldiselt võivad siseriiklikud kohtud mitte-ICSID vahekohtumenetlustes sekkuda Austrias toimuvatesse vahekohtumenetlustesse, kui see on selgesõnaliselt sätestatud Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus (ZPO). Liikmesriikide kohtute lubatud sekkumise puhul võib eristada kahte gruppi, mis käsitlevad vahekohtumenetlusest tulenevaid menetlusküsimusi:

a. Vahekohtu eelneva taotluse alusel:

• rakendada vahekohtu poolt väljastatud ajutist meedet (ZPO § 593) või
• teha kohtulikke toiminguid, milleks vahekohtul ei ole volitusi (nt tunnistajate kohale kutsumine, dokumentide avalikustamise nõudmine), jne.), sealhulgas välisriigi kohtute ja ametiasutuste taotlemine selliste toimingute tegemiseks (ZPO § 602).

b. Vastavalt ZPO-st tulenevatele konkreetsetele menetluslubadele:

• võtta ajutisi meetmeid (ZPO § 585);
• määrata vahekohtunikud (ZPO § 587; vt küsimus 6.7 allpool) või
• otsustab vahekohtuniku tagasilükkamise üle (ZPO § 589).

6.3 Millised õigusaktid reguleerivad vahekohtumenetluse täitmist?

Austria on nii New Yorgi kui ka ICSIDi konventsiooni osaline (vt küsimus 2.1 eespool). Sellegipoolest on mõlemad rahvusvahelised õigusaktid (vt III artikkel jj. New Yorgi konventsioon; artikkel 54 jj. ICSID konventsiooni) nõuetekohase rakendamise tagamiseks siseriiklike menetlusreeglitega.

Austria seadusandjad teevad selget vahet kodumaiste (st.. vahekohtumenetluses, mille kokkulepitud asukoht on Austrias) ja välisriigis (st. vahekohtumenetlustes, mille kokkulepitud asukoht on väljaspool Austriat) vahekohtu otsused.

Esimeste puhul on Austria täitmisseaduse ("EO") paragrahv 1 sätestanud, et siseriiklikke otsuseid, mille suhtes ei saa esitada kaebusi (sealhulgas kokkuleppeid), võib täita otse kui täidesaatvaid õigusi andvaid otsuseid.

Vastupidiselt eelnevale on III jaotise EO (403. jagu) jj.) nõuab välismaiste vahekohtuotsuste ametlikku tunnustamist enne siseriiklikku täitmist, välja arvatud juhul, kui neid otsuseid tuleks täita ilma eelneva eraldi täitmismääruseta i) kohaldatava rahvusvahelise lepingu (nt lepingud, mis sisaldavad vastastikkuse tunnustamise ja täitmise kohustust) või ii) Euroopa Liidu õigusakti alusel.

6.4 Millises ulatuses on olemas seadused, mis näevad ette vahekohtuniku puutumatuse?

Austria kohaldatav õigus eelistab vahekohtunike absoluutse puutumatuse asemel juriidilise vastutuse kontseptsiooni. ZPO § 594 lõige 4 sätestab selles osas selgelt, et "[a]n vahekohtunik, kes ei täida oma kohustust, mis tuleneb tema määramise vastuvõtmisest, üldse või õigeaegselt, vastutab poolte ees kogu kahju eest, mis on põhjustatud tema ebaõiglasest keeldumisest või hilinemisest.".

6.5 Kas poolte autonoomia vahekohtunike valikul on piiratud?

Poolte autonoomia vahekohtunike valikul ei ole selgesõnaliselt piiratud. Siiski tuleb rõhutada, et ZPO § 587 üldtunnustatud tõlgendus lubab vahekohtunikeks nimetada ainult füüsilisi isikuid. Lisaks sellele ei tohi vahekohtunikena tegutseda Austria tegevkohtunikud.

6.6 Kui poolte valitud vahekohtunike valimise meetod ebaõnnestub, siis kas on olemas vaikimisi menetlus?

Jah. Vastavalt ZPO § 587 lõikele 3, kui poolte kokkulepitud vahekohtunike valimise meetod ebaõnnestub ühel loetletud põhjustel, "kumbki pool võib taotleda kohtult vajalikku ametisse nimetamist, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud ametisse nimetamise menetluses on ette nähtud muud vahendid ametisse nimetamise tagamiseks.".

Kahtluste vältimiseks, juhul kui pooled ei jõua esialgu ametisse nimetamise korra suhtes kokkuleppele, on kohaldatav vaikimisi ametisse nimetamise kord selgesõnaliselt sätestatud ZPO § 587 lõikes 2.

6.7 Kas siseriiklik kohus võib sekkuda vahekohtunike valimisse?

Riigisiseseid kohtuid võib kutsuda üles määrama vahekohtunikke vastavalt ZPO § 587 lõikele 3 (vt küsimus 6.6 eespool).

7. Tunnustamine ja jõustamine

7.1 Millised on õiguslikud nõuded täitmiselepingu täitmiseks?

Vastavalt New Yorgi konventsiooni artikli IV lõike 1 punktile a peab otsuse tunnustamist taotlev taotleja esitama otsuse originaali (või selle kinnitatud koopia) ja vahekohtu kokkuleppe originaali (või selle kinnitatud koopia). ZPO § 614 lõike 2 kohaselt on kohtuniku kaalutlusõigus otsustada, kas nõuda taotlejalt asjaomase vahekohtukokkuleppe (või selle kinnitatud koopia) esitamist. Kuna pädevad ringkonnakohtud kontrollivad üksnes seda, kas formaalsed nõuded on täidetud, on Austria ülemkohtu seisukoht selles osas olnud formaalsem - nad nõuavad selle kontrollimist, kas täitmisloa taotluses märgitud võlgniku nimi on kooskõlas vahekohtuotsuses märgitud nimega.

Lisaks eespool nimetatule võib otsuse suhtes kohaldada ZPO § 606, mille kohaselt peab otsus olema i) kirjalik ja ii) vahekohtunike poolt allkirjastatud. Kui pooled ei ole kokku leppinud, võib kohaldada täiendavaid vorminõudeid.

7.2 Millistel alustel võib pool esitada vastuväiteid kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise vastu?

Austria kohtutel ei ole õigust kontrollida vahekohtu otsust sisuliselt. Vahekohtu otsus ei kuulu edasikaebamisele. Siiski on võimalik esitada hagi vahekohtu otsuse (nii kohtuotsuse kui ka põhikohtuotsuse) tühistamiseks väga konkreetsetel ja kitsastel põhjustel, nimelt:

• vahekohus aktsepteeris või keeldus pädevusest, kuigi vahekohtukokkulepe või kehtiv vahekohtukokkulepe puudub;
• pool ei olnud võimeline vahekohtukokkulepet sõlmima selle poole suhtes kohaldatava õiguse kohaselt;
• pool ei saanud esitada oma seisukohti (nt teda ei teavitatud nõuetekohaselt vahekohtuniku määramisest või vahekohtumenetlusest);
• kohtuotsus puudutab küsimust, mida vahekohtukokkuleppes ei ole ette nähtud või mis ei kuulu vahekohtukokkuleppe tingimuste alla, või puudutab küsimusi, mis ei kuulu vahekohtu poolt taotletava abi hulka - kui sellised puudused puudutavad kohtuotsuse eraldatavat osa, tuleb see osa tühistada;
• vahekohtu koosseis ei olnud kooskõlas ZPO §-dega 577-618 ega poolte kokkuleppega;
• vahekohtumenetlus ei olnud või vahekohtu otsus ei ole kooskõlas Austria õigussüsteemi aluspõhimõtetega (ordre public); ja
• kui siseriikliku kohtu asja taasavamise nõuded on täidetud vastavalt ZPO § 530 lõikele 1.

7.3 Millise seisukoha on teie siseriiklikud kohtud võtnud suveräänse puutumatuse ja riigivara sissenõudmise suhtes?

Välisriikidele antakse puutumatus vaid nende suveräänse võimekuse piires. Immuunsust ei kohaldata eraõigusliku äritegevuse suhtes. Austrias asuv välisriigi vara on seega sõltuvalt selle eesmärgist vabastatud täitmisele pööramisest: kui see on mõeldud üksnes eratehinguteks, võib selle arestida ja selle suhtes võib kohaldada täitmisele pööramist; kui aga see on mõeldud suveräänsete volituste teostamiseks (nt saatkonna ülesanded), ei saa täitemeetmeid nõuda. Ühes asjakohases otsuses selles küsimuses jõudis Euroopa Kohus järeldusele (vt 3 Ob 18/12), et üldist puutumatust riigivara suhtes ei ole ette nähtud, vaid kohustatud riigi kohustus on tõendada, et ta tegutses täitemenetluse peatamisel suveräänsete volitustega vastavalt EO § 39.

7.4 Millises kohtupraktikas on käsitletud ettevõtte varade puhul ettevõtte varade varjamise küsimust?

Õpetliku kohtupraktika puudumisel võib olla mõistlik järeldada, et ettevõtte loori läbilõikamine riigi vara suhtes oleks õiguslikult lubatud, kui riigi puutumatuse ulatust käsitlevad eeskirjad (vt küsimus 7.3 eespool) täiendatakse ettevõtte loori läbilaskmise suhtes kohaldatavate õiguslike nõuete täitmisega.