Riigikohus kinnitab menetluse peatamise sarnaste juhtumite puhul

15. juulil 2011^[1] kinnitas Riigikohus, et menetlusosalise üldõigusjärglane loetakse "samaks pooleks", nagu nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 27 kohaselt.

Kui eri liikmesriikide kohtutes on algatatud sama hagi aluseks olevad ja samade poolte vahelised menetlused, peatab iga kohus, mis ei ole see kohus, kelle poole pöörduti esimesena, omal algatusel oma menetluse, kuni on kindlaks tehtud, et esimesena pöördunud kohus on pädev.

Euroopa Kohtu (edaspidi "Euroopa Kohus") väljakujunenud praktika kohaselt tuleks mõistet "sama hagi alus" tõlgendada ja kohaldada pigem määruse kui vastava siseriikliku menetlusõiguse eesmärgi edendamiseks. Euroopa Kohus tõlgendab vaidluse eset ulatuslikult.

Kohus väitis, et see ei tähenda, et taotletav õiguskaitsevahend peab olema identne, kuid kuna mõlemad õigusvaidlused keerlevad sama küsimuse ümber, on mõlema poole jaoks võimalik ainult järjepidev otsus. Artikli 27 eesmärk on vältida vastuoluliste kohtuotsuste tekkimist määruse artikli 34 lõikes 3 sätestatud kokkusobimatuse klausli tähenduses. Lisaks sellele ei ole taotletava hagi sõnastus oluline. Artiklit 27 kohaldatakse isegi siis, kui negatiivse tuvastamisotsuse hagi on vastandatud hilisemale täitmishagile.

Lisaks väitis kohus, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib sama poole mõiste - erandjuhtudel - kehtida ka nende poolte suhtes, kes ei osale otseselt menetluses, kuid keda otsus mõjutab kohustuslikus korras.

Võttes arvesse universaalse õigusjärgluse mõju, ei oleks kooskõlas määruse keskse eesmärgiga (st vältida kulukaid paralleelseid menetlusi ja eri liikmesriikide kohtute sama küsimust käsitlevaid vastuolulisi otsuseid), kui universaalset õigusjärglast ei käsitletaks sama poolena artikli 27 tähenduses.

Menetluse peatamine ei tohi sõltuda esimesena poole pöördunud kohtu pädevuse või pädevuse uurimisest, isegi kui hageja väitis, et kostja soovis oma eelisõigusega saada põhjendamatut asukoha eelist.