Tsiviil- ja kaubandusvaidlused Austrias

Kohtu struktuur

Tsiviilkohtumenetlus algatatakse kas ringkonnakohtus (Bezirksgericht) või piirkonnakohtus (Landesgericht), sõltuvalt vaidluse esemest ja/või nõude suurusest. Esimese astme kohtu pädevus sõltub nõude rahalisest väärtusest. Piirkonnakohtud on pädevad esimese astme kohtud, kui vaidlusalune summa on kuni 15 000 eurot, samas kui üle 15 000 euro suuruseid summasid puudutavaid vaidlusi arutavad piirkonnakohtud. Valdkondlikud kohtud arutavad tavaliselt üüri- ja perekonnaõigusega seotud vaidlusi, samas kui piirkonnakohtud arutavad töö- ja sotsiaalõiguslike vaidluste, avaliku vastutuse juhtumite ning mitmesuguste eriseaduste (nt avaliku vastutuse seadus, andmekaitseseadus, Austria tuumaenergiavastutuse seadus) kohtuasju.

Kohtusüsteemi kolmanda tasandi moodustavad neli kõrgemat piirkonnakohut (Oberlandesgerichte, OLG), mis asuvad Viinis, Grazis, Linzis ja Innsbruckis, ning kõrgeima astme moodustab Austria ülemkohus (Oberster Gerichtshof, OGH).

Lisaks tavakohtutele on Austria tsiviilkohtutel järgmised erikohtud:

• Viinis asuv töö- ja sotsiaalkohus (Arbeits- und Sozialgericht), mis tegeleb üksnes Viinis toimuvate töövaidlustega;
• Viini kõrgem piirkonnakohus, mis tegutseb samaaegselt ühe spetsialiseeritud kartellikohtuna (Kartellgericht), mis tegeleb konkurentsiasjadega;
• kaks erikohut kaubandusasjadega tegelevat kohtut:
  • kaubandusasjade ringkonnakohus (Bezirksgericht für Handelssachen);
  • Viini kaubanduskohus (Handelsgericht Wien).

Spetsiaalsed kaubanduskohtud

Nagu eespool mainitud, on kaks spetsialiseeritud kaubanduskohut, mis tegutsevad ainult Viinis. Need on kaubandusasjade ringkonnakohus (Bezirksgericht für Handelssachen) ja Viini kaubanduskohus (Handelsgericht Wien). Väljaspool Viini otsustavad eespool nimetatud ringkonnakohtud ja piirkonnakohtud kaubanduskohtutena asju, mis kuuluvad tavalise tsiviilkohtumenetluse alla (eranditest olenemata).

Kaubandusasjade ringkonnakohus

Viini kaubandusasjade ringkonnakohus on Viini liidumaal pädev esimese astme kohus kaubandusvaidlustes, mille väärtus ei ületa 15 000 eurot, kui hagi on suunatud äriregistrisse kantud ettevõtja/üksuse vastu ja vaidlus on kostja jaoks seotud äritegevusega.

Sõltumata vaidlusalusest summast on kohus föderaalne pädevus siseveeteede seaduse (Binnenschifffahrtsgesetz) kohaste vaidluste lahendamiseks ja Euroopa maksekorralduse määruse (Europäische Mahnklage) kohaste Euroopa maksekorralduste väljaandmiseks.

Viini kaubanduskohus

Viini kaubanduskohus on Viini föderaalpealinna Viini piirkondlik erikohus. Tema ja teiste kaubanduskohtutena tegutsevate piirkondlike kohtute pädevus on sätestatud Austria kohtualluvuse seaduse (Jurisdiktionsnorm) paragrahvis 51, milles eristatakse väärtuskohtu ja asjassepuutuva kohtualluvuse vahel. Paragrahvi 51 lõike 1 punktides 1-8b on loetletud vaidluste liigid, mis kuuluvad piirkonnakohtuna tegutseva Viini kaubanduskohtu menetlusse, kui vaidlusalune väärtus ületab 15 000 eurot. Nende hulka kuuluvad muu hulgas ettevõtlusega seotud tehingutest tulenevad vaidlused, kui hagi on suunatud äriregistrisse kantud ettevõtja/üksuse vastu ja vaidlus on kostja jaoks ettevõtlusega seotud, vaidlused, mis tulenevad lepingupoolte vahelisest ettevõtte müügist, vaidlused aktsiaseltsi seaduse (Aktiengesetz) ja piiratud vastutusega äriühingu seaduse (GmbH-Gesetz) alusel ning vaidlused tootevastutuse seaduse (Produkthaftungsgesetz) alusel.

Austria kohtualluvuse seaduse paragrahvi 51 lõike 2 punktid 9-11 sisaldavad loetelu küsimustest, mis kuuluvad Viini kaubanduskohtu või kaubanduskohtuna tegutsevate piirkondlike kohtute pädevusse, sõltumata summast, nagu näiteks vaidlused, mis tulenevad kõlvatust konkurentsist, autoriõiguse seadusest (Urheberrechtsgesetz) ja tarbijakaitseseaduse (Konsumentenschutzgesetzes) teatavatest sätetest.

Viini kaubanduskohtul on föderaalne pädevus intellektuaalomandi õigustega (patendid, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid jne) seotud kohtuasjades, samuti Austria keskpanga vastu algatatud mittetööalaste kohtuvaidluste puhul.

Samuti tegeleb ta äriühingute maksejõuetusega, haldab äriregistrit ja on apellatsioonikohtuks kohtuasjade puhul, mida arutab eespool nimetatud ärikohtu ringkonnakohus.

Apellatsiooniastmed

Ringkonnakohtu otsuseid saab faktilistes ja õiguslikes küsimustes edasi kaevata piirkondlikesse kohtutesse. Lõpliku apellatsioonkaebuse võib esitada Austria ülemkohtule. Piirkondlike kohtute otsuste peale esitatud apellatsioonkaebused suunatakse kõrgematesse piirkonnakohtutesse, samas kui lõplikke apellatsioonkaebusi arutab ülemkohus.

Üldiselt arutab ülemkohus apellatsioonkaebusi, mis tõstatavad põhimõttelise tähtsusega õigusküsimusi - näiteks kui õigusküsimus vajab selgitusi õigusliku järjepidevuse, prognoositavuse või arengu eesmärgil või kui puuduvad sidusad või varasemad ülemkohtu otsused.

Tsiviilmenetluse eeskirjad

Tsiviilkohtumenetluse eeskirjad on esitatud 1) tsiviilkohtumenetluse seadustikus, 2) kohtualluvuse seaduses ja 3) Austria täitemenetluse seadustikus (Exekutionsordnung). Lisaks võivad eeskirjad tuleneda erinevatest lepingutest, millele Austria on alla kirjutanud või mille osalisriik on Austria, näiteks kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades ("Brüsseli režiim").

Menetluse alustamine

Menetlust alustatakse hagiavalduse (Klage) esitamisega esimese astme kohtule. Lisaks teatavatele formaalsustele tuleb hagiavalduses esitada nõude aluseks olevad asjaolud, deklareerida tõendid ja täpsustada taotletav õiguskaitsevahend. Hagiavaldus loetakse ametlikult esitatuks, kui kohus on selle kätte saanud.

Kui kohus peab hagiavaldust vastuvõetavaks, toimetab ta selle kostjale kätte, kellel on neli nädalat aega esitada kaitseväide, milles tuleb esitada faktilised asjaolud, deklareerida tõendid ja esitada täpsustatud taotlus. Kostja võib esitada kas vastuhagi (Widerklage), mis kujutab endast iseseisvat nõuet, või nõuda tasaarvestust (Aufrechnungseinrede). Kui kostja ei esita õigeaegselt vastuväiteid, võib hageja taotleda tagaseljaotsuse tegemist. Kirjalik vastuväide ei ole nõutav esimese astme menetluses ringkonnakohtus.

Kohtuasja tagasivõtmine/täiendamine

Hagiavalduse võib igal ajal tagasi võtta, tingimusel, et loobutakse sisulisest õigusest nõude esitamisele. Kui seda ei tehta, peab kostja nõustuma hagi taganemisega. Enne hagiavalduse esitamist võib nõude siiski tagasi võtta ilma nõudest loobumata.

Avaldusavalduste muudatused on üldiselt vastuvõetavad. Hagiavaldust ennast saab muuta ainult teise poole nõusolekul, kui see on kätte toimetatud, kuigi kohus võib muudatuse siiski heaks kiita, kui selle pädevus säilib ja kui ei ole ohtu, et see viibib oluliselt.

Tõendid

Tõendid on peamine vahend, mille abil pooled põhjendavad oma väiteid õigusliku küsimuse vaieldavate asjaolude kohta. Vajadust väite põhjendamiseks nimetatakse sageli tõendamiskohustuseks. Koormus võib muutuda sõltuvalt nõude olemusest.

Tõsi, ei ole ette kindlaks määratud järjekorda, mille alusel tuleks esitada või võtta kohtus tõendeid (nii suulisi kui ka kirjalikke). Tõendite ärakuulamine toimub kohtuistungi ajal ja pooltel on lubatud esitada uusi tõendeid vaidluse eseme kohta kuni suulise menetluse lõpetamiseni esimese astme kohtus.

Nimelt kuuluvad kõik kohtuistungil esitatud tõendid kohtuniku vabale hindamisele, mis tähendab, et pärast tõendite kogumist uurib kohus neid oma iseseisva veendumuse kohaselt.

Tõendite liigid

Peamised tõendite liigid, mis on loetletud ACCP-s, on dokumendid (Urkunden), tunnistajate ütlused (Zeugen), poolte ärakuulamine (Vernehmung der Parteien), eksperdiarvamused (Sachverständige) ja kohtulik kontroll (Augenschein). See loetelu ei ole siiski ammendav ning nõude põhjendamiseks võib kasutada tõendeid väga mitmesuguste vahendite kohta.

Dokumendid

Üldiselt võib kohtule esitada dokumente kui tõendeid, millele pooled viitavad oma suulistes ja kirjalikes avaldustes. Austria tsiviilprotsessiõiguse kohaselt liigitatakse dokumendid avalikeks dokumentideks (Öffentliche Urkunden) ja eraõiguslikeks dokumentideks (Private Urkunden).

Avalikud dokumendid

Ametlikud dokumendid on dokumendid, mida esitavad ametiasutused või selleks ametlikult määratud isikud (notarid, arhitektid, insener-konsultandid jne), dokumendid, mis on tunnistatud ametlikuks, ja välismaised kinnitatud (ametlikud) dokumendid (ACCP § 292). Vastavalt ACCP 310. jaole eeldatakse, et ametlikud dokumendid on autentsed.

Eradokumendid

Eradokumentide hulka kuuluvad kõik muud dokumendid, mis ei kuulu ametlike dokumentide kategooriasse, näiteks eraõiguslikud ekspertiisiaruanded, eksperthinnangud jne. Eraõiguslike dokumentide tõendusväärtuse kohta puuduvad õigusnormid. Pigem on nende puhul tegemist kohtu vaba hinnanguga tõendite kohta.

Tunnistaja ütlused

Reeglina võetakse tõendeid vaid kohtumenetluse käigus ja seega peavad nii tunnistajad kui ka pooled andma suulisi ütlusi kohtu ees. Kui tunnistajaks kutsutakse, peavad tunnistajad ilmuma, andma tunnistusi ja andma kohtu ees vande. Kui tunnistaja ei ilmu kohtu ette, võib kohus tunnistada tunnistaja kohtumõistmise eiramiseks ja määrata talle karistuse (Ordnungsstrafe); korduva rikkumise korral võib määrata kohtusse ilmumise kohustuse (zwangsweise Vorführung). Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest, võib ütluste andmist nõuda täitemenetluse abil, näiteks trahvide või vabadusekaotusega (Austria täitemenetluse seaduse § 354).

Vastavalt VTMS § 320 on tunnistamisvõimetu isik, kes ei ole suutnud tõendatud asjaolu tajuda või kes ei ole võimeline oma arusaamu väljendama. Sama kehtib ka preestrite, riigiametnike ja registreeritud vahendajate suhtes nende vastava ametisaladuse osas.

Poolte uurimine

Poolte ülekuulamine aitab üldiselt kohtule kaasa vaidlusaluste asjaolude kohta ja seda võib teha, kui pool taotleb tõendite kogumist või kohtu ex officio otsuse kaudu (ACCP § 371). Eelkõige kohaldatakse poolte ülekuulamisele ka õiguslikke sätteid, mis käsitlevad tunnistajate ütluste andmise võimet (ACCP § 320) ja ütluste andmisest keeldumise põhjuseid (ACCP § 321).

Eksperdiarvamused

Eksperdiarvamused on kohtuvaidlustes eriti olulised, sest eksperdid abistavad kohut, pakkudes kohtunikele teadmisi, mida neil ei pruugi olla kohtuasja keeruliste asjaolude kohta. Põhimõtteliselt tuleb eksperdiarvamused võtta kohtusse ja esitada kirjaliku aruande vormis. Kirjalikke aruandeid peab ekspert selgitama suulisel kohtuistungil, kui pooled seda taotlevad (ACCP § 357).

Kohtulik kontroll

Kohus võib omal algatusel anda korralduse kohtulikuks inspekteerimiseks (nt seadme inspekteerimine), et selgitada vaidluse lahendamise seisukohalt olulist väidetavat asjaolu. Tavaliselt viib kontrollimeetmed läbi selleks määratud ekspert, kes koostab kontrolli tulemuste kohta kirjaliku ekspertiisi. Sellise kontrolli läbiviimiseks vajalikud kulud kannab asjaolu väite esitanud pool (ACCP § 368).

Dokumentide esitamine

Nagu üldises ülevaates mainiti, sisaldab ACCP menetlus, mille kohaselt võivad vaidlevad pooled taotleda teatavate dokumentide tunnustamist ametlike tõenditena. Teatavate dokumentide vastuvõtmine võib tugevdada kohtueelses menetluses esitatud väiteid ja õigustada kohtuistungi jätkamist. Pool võib esitada kohtule taotluse vastavalt ACCP jaotisele 303, kui ta usub, et vastaspoolel on olemas dokument, mis mõjutab oluliselt tema nõuet. ACCP § 303 lõike 2 kohaselt, kui taotluse saanud pool ei saa dokumenti esitada, peab ta kirjeldama dokumendi sisu "nii täpselt ja täielikult kui võimalik". Kohus kaalub taotlust pärast konsulteerimist taotluse saanud poolega.

Kui kohus rahuldab dokumendi esitamise taotluse, on ACCP paragrahvis 304 esitatud loetelu põhjustest, mille alusel peab taotluse saanud pool rangelt järgima, nimelt:

• kui pool on ise tuginenud taotletud dokumentidele oma kohtuasja osana;
• kui on olemas seadusest tulenev kohustus esitada taotletud dokumendid või
• kui dokumendil on oluline roll pooltevahelise õigussuhte loomisel (nt vahekohtukokkulepe).

Kohtunik ei saa siiski anda korraldust dokumendi esitamiseks, kui mõlemad pooled on selle vastu (ACCP § 183 lõige 2).

Pool võib siiski keelduda taotletud dokumentide esitamisest mitmel ACCP paragrahvis 305 loetletud põhjusel. Need on näiteks järgmised:

• dokumendid on seotud era- ja pereeluga;
• avalikustamine põhjustaks taotluse saanud poolele mainekahju;
• avalikustamine tekitaks kahju või süüdistaks avalikustavat poolt või kolmandat isikut^[1];[2].
• avalikustamine tähendaks tunnustatud kohustuse või ärisaladuse rikkumist või
• kui on muid sama olulisi põhjusi, mis õigustavad avalikustamisest keeldumist.

Lisaks kohtuvaidluse poolte vahelistele taotlustele võib taotleda kolmandate isikute valduses olevaid dokumente vastavalt ACCP paragrahvile 308. Praegu puuduvad ametlikud põhjused, mille alusel kolmandad isikud võivad keelduda taotletud dokumentide esitamisest. Kohus konsulteerib siiski kolmandate isikutega nagu iga menetlusosalisega.

Tõendite esitamise kohustus

ACCP § 178 näeb ette poolte kohustuse esitada faktid tõeselt ja täielikult ning näidata oma väidete põhjendamiseks vajalikud tõendid. Vahepeal on kohtul kaalutlusõiguse tulemusena õigus anda pooltele korraldus esitada dokumente eespool nimetatud asjaoludel (vt "Dokumentide esitamine"). Lisaks võib kohtunik nõuda poolte isiklikku ilmumist (kohtumenetluse seadustiku § 183 lõige 1). Kohtumenetluse seadustik ei sisalda siiski mingeid eeskirju tõendite esitamise korralduse, nõutud ilmumise või ütluste esitamise täidetavuse kohta. Kui pool keeldub täitmast kohtu korraldust tõendite esitamiseks, peab kohus tema käitumist arvestama tõendite vaba hindamisel (ACCP § 307 lg 2). Sama reegel kehtib ka juhul, kui pool keeldub ilmumisest või ütluste andmisest (ACCP § 381).

Privileegid

Austria tsiviilõigus jätab teatud tingimustel kohtuvaidluses osalejatele tõendite esitamise privileegi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 321 lõikele 1 võib tunnistaja keelduda ütluste andmisest:

• kui vastused häbistaksid tunnistajat või teisi lähedasi isikuid või kui nendega kaasneks kriminaalvastutuse oht;
• kui vastused põhjustaksid tunnistajale või teistele lähedastele isikutele otsest varalist kahju;
• küsimustes, mille suhtes kehtib riiklikult heakskiidetud konfidentsiaalsuskohustus;
• küsimustes, mis kuuluvad äri- ja kunstisaladuse alla, ja
• hääletusküsimustes, kui need on seaduslikult salajaseks kuulutatud.

Lisaks eespool nimetatule tunnustatakse Austria tsiviilkohtumenetluses ka muid privileege, mis võivad võimaldada tunnistajal näiteks keelduda ütluste andmisest:

• Tunnistamissaladus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 320 lõige 2);
• ametisaladus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 320 lõige 3);
• pangasaladus (pangandusseaduse (Bankwesengesetz) § 38 lõige 1).
• Andmekaitse ja andmesaladus (2000. aasta andmekaitseseaduse (Datenschutzgesetz) § 1).
• Telekommunikatsioonisaladus (2003. aasta telekommunikatsiooniseaduse (Telekommunikationsgesetz) paragrahvi 93 lõige 1).
• Postisaladus (postituruseaduse (Postmarktgesetz) paragrahv 5).
• ajakirjanduslike allikate kaitse (meediaseaduse (MedienGesetzt) § 31 lõige 1).
• Meditsiinisaladus (arstiseaduse (Ärztegesetz) § 54 lõige 1).
• Advokaatide saladuse hoidmine (advokatuuriseadustiku (Rechtsanwaltsordnung) § 321 lõige 1, § 9 lõige 2).

Tsiviilkohtumenetluse peamised etapid

Pärast õigeaegse kaitseväite esitamist toimub esialgne kohtuistung (Vorbereitende Tagsatzung) tavaliselt 6-10 nädala jooksul. Siin arutavad pooled peamisi õiguslikke ja faktilisi küsimusi, et hõlbustada edasist menetlust. Lisaks võidakse arutada kokkuleppe võimalusi. Juba pärast esialgset kohtuistungit võib kohus teha otsuse ja lõpetada menetluse.

Kui menetlus jätkub, vahetatakse kirjavahetust. Seejärel järgneb üks või mitu tõendite ärakuulamist. Nende kohtuistungite kuupäevad lepitakse üldjuhul kokku esialgsel kohtuistungil.

Esimese astme menetluse kestus on väga erinev. Keskmine kestus on üks aasta, kuid keerukate kohtuvaidluste puhul võib see olla oluliselt pikem. Apellatsioonimenetluse etapis tehakse otsused umbes kuue kuu pärast.

Rahastamine

Kohtukulud Austrias koosnevad peamiselt kohtukuludest, advokaaditasudest ja tõendamiskuludest. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse advokaaditasude suhtes Austria advokaaditasude seadust (Rechtsanwaltstarifgesetz). Austrias on tavaline ja lubatud, et advokaadid töötavad kokkulepitud tunnitasu alusel. Ühekordsed tasud ei ole keelatud, kuid neid kasutatakse vähem kohtuvaidluste puhul.

Kulude ümberpaigutamine

Austria tsiviilkohtumenetluste põhireegel on, et kaotanud pool maksab kohtukulude eest (nn "kaotaja maksab" põhimõte). Üldiselt tähendab see, et kõik kolm kulu - kohtukulud, advokaaditasud ja tõendamiskulud - maksab menetluse kaotaja, välja arvatud mõned erandid. Kui pool võidab vaid osaliselt, jagatakse kulud proportsionaalselt poolte vahel. Austria advokaaditasude seadus (Rechtsanwaltstarifgesetz) ja kohtukulude seadus (Gerichtsgebührengesetz) tagavad prognoositavuse kulude osas, mida tulevane hageja võib oodata.

Kolmandate isikute rahastamine

Austrias puuduvad konkreetsed seaduslikud eeskirjad, mis reguleeriksid kolmandate isikute rahastamist. Kolmandate isikute rahastamine on Austrias suhteliselt uus, kuid praktikas on see aktsepteeritud ja Austria ülemkohus kiitis selle 2013. aastal heaks (6 Ob 224/12b). Kolmandate isikute rahastamine on võimalik nii hagejatele kui ka kostjatele ning kolmandate isikute poolt rahastatavate kohtuvaidluste liigid ei ole piiratud. Seda kasutatakse nii kohtuvaidluste kui ka vahekohtumenetluse puhul mitmesugustes tsiviil- ja kaubandusvaidlustes. Kui advokaat tegutseb kolmanda isiku rahastajana, on siiski piirangud, kuna advokaatidel on keelatud töötada ainult tingimusliku tasu alusel.

Tingimuslik tasu

Tingimusliku tasu kokkulepped on lubatud ainult juhul, kui need ei ole arvutatud protsendina kohtu poolt määratud summast (pactum de quota litis). Keelatud on juhutasu kokkulepped, mis annavad advokaadile õiguse saada tagasi teatud protsent hageja poolt saadud summast.

Õigusabi

Austrias on õigusabi (Verfahrenshilfe) kättesaadav ja seda antakse pooltele, kes ei saa endale lubada kohtukulude ja -lõivude tasumist ja kui kohtuasja edu ei ole välistatud. Kui õigusabi antakse, vabastatakse kohtulõivudest või isegi loobutakse neist ning advokaat on tasuta.

Tsiviil- ja kaubandusasjades sätestab ACCP paragrahv 63, et õigusabi võib põhimõtteliselt anda mitte ainult füüsilistele isikutele, vaid ka juriidilistele isikutele, näiteks äriühingutele. Äriühingu õigusabi peamine nõue on, et nii taotleval äriühingul kui ka selle üksikutel "majandusosalistel" puuduvad kohtuvaidluse läbiviimiseks vajalikud vahendid. Lisaks sellele ei tohi kõnealune kohtuvaidlus olla lootusetu, st sellel peab olema mingi väljavaade edule.

Tasuta õigusabi ulatus võib Austrias olla osaline või ulatuslik, kuid see peab olema seotud konkreetse kohtuasjaga. Tasuta õigusabi võib anda vabastuse kohtulõivude tasumisest, samuti võib see hõlmata tunnistajatasu, ekspertide, tõlkide, tõlkijate ja hindajate tasusid, samuti sularahakulusid ja täiendavaid kohtuväliseid tegevusi. Austria õigusabi annab õigusnõustajat, kui kohtumenetlus nõuab seaduse alusel advokaadi kohalolekut (nt vaidluses, mille väärtus ületab 5000 eurot).

Õigusabikulude kindlustus ja kindlustus pärast sündmuse toimumist (ATE)

Kohtukulude kindlustus on Austrias laialdaselt kättesaadav ja kasutusel ning see võib - sõltuvalt konkreetsest kindlustuspoliisist - katta mitmesuguseid kohtumenetlusega seotud kulusid, sealhulgas poole kulusid ja võimalikku vastutust vastaspoole kulude eest. Selle maksimaalne katvus ja kohaldatavus teatavat liiki vaidluste puhul võib siiski olla piiratud ning lisaks tuleb see sõlmida enne kahju põhjustanud sündmuse toimumist.

Kindlustus pärast sündmuse toimumist on Austrias alles lapsekingades. Siiani on teadaolevalt pakkunud seda ainult välismaised kindlustusandjad vähese arvu vaidluste puhul.

Kohtute volitused ja kohustused

Nagu eespool mainitud, on Austrias kasutusel inkvisitsiooniline õigussüsteem, mis tugineb kohtunike juhitud kohtumenetlustele. Põhiseaduslikul tasandil on kohtunikud sõltumatud (sõltumatult) (Bundes-Verfassungsgesetz (B-VG) artikkel 87) ja neid ei saa ametist kõrvaldada ega üle viia (unabsetzbar und unversetzbar) (BV-G artikkel 88).

Kohtunik lahendab ja otsustab kohtusse esitatud vaidlusi esitatud tõendite ja argumentide alusel ning ei käsitle küsimusi, mida pooled ei ole esitanud. Kohtunikud kontrollivad asjaajamist ja selleks, et tagada kohtumenetluse nõuetekohane kulgemine, annavad nad pooltele korralduse esitada kohtukirjeldusi ja tõendeid vastavalt kohtu ajakavale. Lisaks sellele võib kohus poole taotlusel teha ettekirjutusi, nõuda iga isiku osalemist kohtulikul arutelul ning määrata karistusi, et sundida kohtuotsustele ja -korraldustele alluma. Kohtunik võib esitada küsimusi kaitsjatele või tunnistajatele (ACCP § 182 lõige 1) ja otsustada võtta vastu mis tahes tõendeid, mis tema arvates aitavad kaasa tõepärase fakti väljaselgitamisele. Menetluse läbiviimise dokumenteerimiseks peab kohtunik koostama kohtuprotokolli (ACCP paragrahvid 207-217).