Välisriikide kohtuotsuste täitmine

Õiguslik ja õiguslik raamistik

Millised õigusnormid reguleerivad välismaiste kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist teie jurisdiktsioonis?

Välisriigi kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist reguleerivad:

• tsiviilkohtumenetluse seadustik;
• täitmisseadus;
• kohtualluvuse seadus;
• maksejõuetuse seadustik ja
• kohtuvälise menetluse seadus.

Täitmisseadus sätestab välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise üldise raamistiku paragrahvides 403 ja järgnevates paragrahvides, samas kui teistes seadustes on sätestatud erisätted välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kohta konkreetsetes valdkondades.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 614 sätestab välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamise; samas kui kohtualluvuse seaduse paragrahvi 109 punkt b käsitleb välismaiste kohtuotsuste täitmisele pööratavust seoses järgmisega:

• lapse hooldusõigusega;
• isiklikud kontaktid; ja
• täiskasvanute kaitse.

Samal ajal on maksejõuetusmenetluse seadustiku paragrahvis 240 sätestatud teiste riikide maksejõuetusmenetluste käigus tehtud otsuste tunnustamise tingimused. Lõpuks reguleerib kohtuvälise menetluse seadus välismaiste otsuste tunnustamist ja täitmist järgmistes valdkondades:

• lapsendamine (paragrahvid 91a-91d);
• abieluasjad (sealhulgas abielu kehtivus, püsivus ja abielu lõpetamine) (paragrahvid 97-100);
• hooldusõigus ja suhtlusõigus (paragrahvid 112-116) ja
• haavatavate täiskasvanute ja nende vara kaitse (paragrahvid 131a-131g).

Lisaks nendele sätetele on Austria allkirjastanud mitmeid rahvusvahelisi lepinguid (vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Millised välisriigi kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad kahe- ja mitmepoolsed dokumendid kehtivad teie jurisdiktsioonis?" allpool). Vastuolu korral on need lepingud ja ELi määrused ülimuslikud siseriikliku õiguse suhtes.

Millised välisriigi kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad kahe- ja mitmepoolsed õigusaktid kehtivad teie jurisdiktsioonis?

Austria on osaline paljudes välisriigi kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist reguleerivates kahe- ja mitmepoolsetes õigusaktides. Neist kõige olulisem on ELi Brüsseli Ia määrus (1215/2012), milles on sätestatud ühtsed eeskirjad kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades kogu Euroopa Liidus. Seda kohaldatakse 10. jaanuaril 2015 või pärast seda algatatud menetluste suhtes, samas kui selle eelkäija - Brüsseli I määrus (44/2001) - jääb kehtima varasemate juhtumite suhtes.

Lisaks sellele asendas 1. augustil 2022 jõustunud Brüsseli IIb määrus (2019/1111) Brüsseli IIa määruse ja reguleerib nüüd nii kohtualluvust kui ka otsuste tunnustamist ja täitmist, mis käsitlevad:

• vanemliku vastutuse ja
• rahvusvaheline lapseröövimine.

Austria on seotud ka 2. juuli 2019. aasta Haagi konventsiooniga välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis jõustus ELi liikmesriikide (v.a Taani) jaoks 1. septembril 2023. aastal. Selle konventsiooniga kehtestati ülemaailmne õigusraamistik kohtuotsuste piiriüleseks täitmiseks, kuigi see välistab teatavad valdkonnad, näiteks

• perekonnaõigus;
• maksejõuetus ja
• intellektuaalomand.

Austria on sõlminud mitmeid kahepoolseid lepinguid kolmandate riikidega (näiteks Iisraeli, Liechtensteini, Tuneesia ja Türgiga), mis näevad ette vastastikused kokkulepped kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Muud välisriigi kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad dokumendid nii ELi kui ka ELi-väliste liikmesriikide vahel on esitatud alljärgnevas tabelis.

Õigusakt	Eesmärk
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004.	Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete puhul
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006.	Euroopa maksekorraldusmenetlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007.	Vabatahtlik Euroopa menetlus väiksemate kohtuvaidluste puhul, mille väärtus on kuni 5000 eurot
Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009.	Kohtualluvus, kohaldatav õigus, kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine ning koostöö ülalpidamiskohustuste küsimustes
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 655/2014.	millega kehtestati Euroopa pangakonto arestimismääruse menetlus, et hõlbustada piiriülest võlgade sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848.	Maksejõuetusmenetlus
Nõukogu 24. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1104.	Tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas seoses registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega
30. oktoobri 2007. aasta konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Lugano konventsioon)	hõlbustab ELi liikmesriikide ja teiste lepinguriikide siseriiklike kohtute tehtud kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmist.
23. juuni 1977. aasta leping kohtuotsuste ja avalike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades Austria ja Tuneesia vahel.	Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine
Austria ja Liechtensteini vaheline 5. juuli 1973. aasta konventsioon kohtuotsuste, vahekohtuotsuste, kompromisside ja avalike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta.	Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine
Austria ja Iisraeli vaheline 6. juuni 1966. aasta konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta.	Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine
10. juuni 1958. aasta New Yorgi konventsioon välisriigi vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta	Välisriigi vahekohtuotsuste tunnustamine ja täitmine
14. oktoobri 1966. aasta konventsioon riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise kohta	Rahvusvahelise investeerimisvaidluste lahendamise keskuse vahekohtu otsuste tunnustamine ja täitmine

Millised kohtud on pädevad menetlema välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise taotlusi?

Täitmisseaduse paragrahvi 409 kohaselt on täitmismääruse tegemiseks üldiselt pädev kohus kohustatud isiku elukoha või asukoha ringkonnakohus.

Täitmismääruse teinud kohus ei pruugi olla sama, kus toimub ka täitmine ise. Täitmisseaduse paragrahvide 4 ja 5 kohaselt on vallasvarale esitatud rahalise nõude täitmisele pööramise avalduse tegemiseks pädev kohus:

• võlgniku üldises asukohas asuv ringkonnakohus - mis on määratud:
  • füüsiliste isikute puhul nende elukoha või alalise elukoha järgi ja
  • juriidiliste isikute puhul nende registrijärgse asukoha järgi;
• vallasvara asukoha ringkonnakohus, kui võlgnikul puudub üldine kohtualluvus, või
• kui võlgniku üldine kohtualluvus on mitmes riigisiseses ringkonnakohtus, siis võlausaldaja valib ühe neist ringkonnakohtutest.

Täitemenetluse seaduse paragrahvi 5b kohaselt määratakse rahaliste nõuete asukoht kindlaks kolmanda isiku võlgniku üldise kohtualluvuse koha järgi. Kinnisvarale esitatud rahalise nõude täitmise taotluse jaoks on õige kohus:

• ringkonnakohus, kes peab avalikku registrit, või
• kui täitmine toimub üleliigse nõude kohta, siis ringkonnakohus, kus asub üleliigne kohus.

Täitmisele pööratavuse nõuded

Milliseid kohtuotsuseid võib teie jurisdiktsioonis tunnustada ja täita? Kas mingi liiki kohtuotsuste täitmine on konkreetselt välistatud?

Täitmisseaduse paragrahvis 403 on sätestatud, et välisriigi õigustoimingud ja/või -dokumendid täidetakse Austrias pärast nende täidetavaks tunnistamist.

Jaos 406 on sätestatud välisriigi aktide ja dokumentide täitmise üldeeskiri. Selle üldreegli kohaselt võib välisriigi täitedokumendi kuulutada täidetavaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

• kohtuotsus on täitmisele pööratav selles riigis, kus see on tehtud, ja
• Vastastikune kohaldatavus on tagatud rahvusvaheliste lepingute või siseriiklike eeskirjadega.

Täidetud on ka lisanõuded, mis on sätestatud jaotises 407:

• Kohtuotsuse teinud välisriigi asutus oli pädev Austria õigusega võrreldavate normide alusel;
• isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, on menetlusest nõuetekohaselt teatatud ja
• kohtuotsuse suhtes ei kohaldata enam kohtumenetlust, mis takistab täitmisele pööramist kohaldatava õiguse alusel.

Sellegipoolest on paragrahvi 407 kohaldamisala erinev paragrahvi 406 kohaldamisalast, kuna seda kohaldatakse ainult:

• kohtuotsuste suhtes;
• kokkuleppeid; ja
• avalike aktide suhtes.

Samas on siiski võimalik täitmismääruse tegemisest keelduda, isegi kui eespool nimetatud nõuded on täidetud, järgmistes paragrahvis 408 nimetatud olukordades:

• Kostja ei saanud menetlusnormi rikkumise tõttu välisriigis toimunud menetluses osaleda (Riigikohtu otsus 3 Ob 123/12b, 19. september 2012);
• täitmisele pööramine sunniks tegema toimingu, mis on Austria õiguse kohaselt kas ebaseaduslik või täitmisele pööramatu, või
• tunnustamine või täitmine hõlmaks õigussuhet või nõuet, mis on Austrias avaliku korra või kõlbluse tõttu kehtetu või mittekaitstav.

Austria kohtud kontrollivad paragrahvides 406 ja 407 sätestatud nõudeid ex officio; samas kui paragrahvi 408 kohaseid keeldumise põhjuseid vaadatakse üldjuhul läbi siis, kui vastaspool sellele tugineb.

Kas välismaine kohtuotsus peab olema lõplik ja siduv, enne kui seda saab täita?

Kuigi paragrahvi 407 lõige 3 nõuab, et välismaine kohtuotsus peab olema täitmisele pööratav, ei näe seadus sõnaselgelt ette, et kohtuotsus peab olema lõplik. Seega ei ole nõutav, et kohtuotsus peab olema lõplik ja siduv, et seda saaks täita. Välisriigis tehtud kohtuotsus peab olema lihtsalt täitmisele pööratav vastavalt selle päritoluriigi seadustele.

Kas välismaine kohtuotsus on täitmisele pööratav, kui see on välisriigi jurisdiktsioonis edasikaebatav?

Nagu on märgitud (vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Kas välismaine kohtuotsus peab olema jõustunud ja siduv, et seda saaks täita?" eespool), ei pea välismaine kohtuotsus Austria õiguse kohaselt olema jõustunud ja siduv, et olla täidetav. Täitmisseaduse paragrahvis 406 on sätestatud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise üldised nõuded: täidetavus ja vastastikkus. Kui kohtuotsus on päritoluriigis täitmisele pööratav, kuigi selle suhtes on esitatud apellatsioonkaebus, ei mõjuta see ka selle täitmisele pööratavust Austrias.

Kui välismaine kohtuotsus ei ole veel jõustunud, võib Austria kohus kostja taotlusel siiski peatada täitemenetluse kuni jõustumiseni (täitmisseaduse § 411 lõige 5).

Milline on tunnustamise ja täitmise taotluse esitamise aegumistähtaeg?

Austria õiguse kohaselt peetakse aegumistähtaegu pigem materiaalõiguse kui menetlusõiguse küsimuseks. Seetõttu võivad aegumistähtajad erineda sõltuvalt:

• kõnealusest nõudest ja
• nõude suhtes kohaldatavast õigusest.

Vastavalt tsiviilseadustiku paragrahvile 1478 võib kohtuotsuse täitmisele pöörata 30 aasta jooksul alates selle jõustumisest. Aegumistähtaeg:

• algab päevast, mil kohtuotsus muutub õiguslikult siduvaks; ja
• katkestatakse, kui pädev kohus esitab ja rahuldab täitmisavalduse.

Välisriigi kohtu jõustunud kohtuotsuse puhul eristatakse Austria õiguses kahte stsenaariumi:

• Kui välisriigi kohtuotsus on Austrias täitmisele pööratav, tuleb aegumistähtaega hinnata kohtuotsuses väljamõistetud nõude suhtes kohaldatava õiguse alusel. Sel juhul võivad Austria kohtud täitmismääruse tagasi lükata, kui kohaldatava välisriigi õiguse kohaselt on õigus kohtuotsuse täitmisele juba aegunud.
• Kui välismaine kohtuotsus ei ole Austrias täitmisele pööratav, katkestab selline jõustunud kohtuotsus üksnes aegumistähtaja kulgemise kohtuotsuses väljamõistetud nõude suhtes kohaldatava õiguse alusel ja põhjustab aegumistähtaja uue alguse.

Tunnustamise ja täitmise protsess

Kas välismaise kohtuotsuse tunnustamine on täitmisest eraldiseisev protsess ja kas sellel on eraldi õiguslikud tagajärjed?

Nagu on märgitud Riigikohtu otsuses 3 Ob 18/12m (18. aprill 2012), ei ole välisriigi täitmistunnistuse täitmisele pööramise menetluse raames Austrias toimuv menetlus osa täitemenetlusest, vaid pigem täitemenetlusest juhinduv sui generis menetlus, mis täiendab välisriigi kohtuotsuse menetlust (tunnustamismenetlus).

Välisriigis tehtud kohtuotsuse täitmine on võimalik alles pärast seda, kui on saadud kohtult täitmisotsus. Välisriigis tehtud kohtuotsus muutub täidetavaks pärast seda, kui täitmisotsus on jõustunud. Täitmismääruse taotluse ja täitmisavalduse võib aga vastavalt täitmisseaduse paragrahvile 412 esitada samaaegselt.

Sellest hoolimata kohaldatakse ELi riikides tehtud välisriigi kohtuotsuste suhtes Brüsseli määrusi, mis sisaldavad eeskirju, mille eesmärk on kaotada välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue. Nende määruste kohaselt ei nõuta ELi liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmiseks teises liikmesriigis täitmisele pööramiseks eraldi täitmisdeklaratsiooni. Teisisõnu on kohtuotsus teistes liikmesriikides täitmisele pööratav, kui see on täitmisele pööratav selles liikmesriigis, kus see tehti. Kohtuotsuse täitmiseks teises liikmesriigis on vaja ainult järgmist:

• kohtuotsuse koopia ja
• pädeva kohtu väljastatud eritunnistus, milles kinnitatakse, et kohtuotsus on täitmisele pööratav.

Milline on tunnustamise ja täitmise ametlik menetlus?

Kui täidetav välisriigi kohtuotsus on pärit kolmandast riigist ja seega ei ole seda Austrias otseselt tunnustatud, hõlmab tunnustamise ja täitmise protsess järgmisi etappe:

• Täitmist taotlev pool peab esitama võlgniku elukohajärgsele kohtule täitmismääruse taotluse. Selle taotluse võib ühendada täitmisavaldusega, millisel juhul teeb kohus otsuse mõlema taotluse kohta samaaegselt. Kohus teeb otsuse täitmismääruse taotluse kohta ilma:
  • eelnevat suulist ärakuulamist või
  • vastaspoole kaasamist.
• Kohtuotsus muutub täitmisele pööratavaks, kui täitmisotsus jõustub. Sellest hetkest alates kohaldatakse välisriigi kohtuotsuse täitmisele samu eeskirju, mis kehtivad Austria kohtuotsuste täitmisele, mis tähendab, et selle suhtes kohaldatakse täitmisseadust.
• Kumbki pool võib ringkonnakohtu määruse edasi kaevata.

Nagu on selgitatud (vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Kas välisriigi kohtuotsuse tunnustamine on täitmisest eraldi menetlus ja kas sellel on eraldi õiguslikud tagajärjed?" eespool), tunnustatakse teistes ELi riikides tehtud kohtuotsuseid Austrias ilma erimenetluseta.

Milliseid dokumente on vaja tunnustamise ja täitmise taotluse toetuseks?

Taotleja peab esitama kas:

• välisriigi kohtuotsuse originaalversioon või
• ametliku koopia, mille on esitanud otsuse teinud kohus.

Vajaduse korral peab sellele olema lisatud kohtuotsuse kinnitatud tõlge tervikuna.

Brüsseli Ia määruse kohaselt võib kohus või täitevasutus nõuda ka päritoluriigi kohtu standardtunnistuse tõlget või translitereerimist või kogu kohtuotsuse enda tõlget, kui sellist tõlget peetakse täideviimiseks vajalikuks.

Milliseid tasusid tuleb tasuda tunnustamise ja täitmise eest?

Kohtulõivude seaduse kohaselt ei ole täitmismääruse taotluse eest kohtulõivu. Kui aga täidetavaks tunnistamise taotlus on kombineeritud täitmisavaldusega, tuleb täitemenetluse eest tasuda lõiv. Vastavalt kohtulõivuseaduse paragrahvile 3 peab täitmist algatav võlausaldaja maksma kindlasummalist lõivu vastavalt tariifi punktile 4 (Z I), mille suurus sõltub sissenõutavast summast.

Kas taotleja peab esitama tagatise kulude katteks?

Taotluse esitamise ajal ei ole kohustust esitada kulude tagatist. Täitmisseaduse § 411 lõike 5 kohaselt võib kohus siiski nõuda täitevvõlausaldajalt tagatise esitamist võlgnikule võimaliku kahju katmiseks enne juba heakskiidetud täitetoimingute jätkamist, kui esitatakse taotlus peatada välisriigi kohtuotsuse täitmine, mis ei ole veel lõplik, kuid kohus võib nõuda täitevvõlausaldajalt tagatise esitamist võlgnikule tekkida võiva kahju katmiseks.

Kui kaua võtab tavaliselt aega täitmismääruse saamine?

Austrias täitmismääruse saamise menetluse kestus võib erineda sõltuvalt pädeva kohtu töökoormusest. Esimese astme kohtu tunnustamise ja täitmise otsuse tegemine võtab umbes üks kuni kaks kuud. Seda perioodi võib pikendada kuni kuue kuu võrra, kui otsus kaevatakse edasi.

Kas taotleja võib menetluse kestel taotleda ettekirjutust?

Jah, taotleja võib taotleda täitmismenetluse kestel ettekirjutust. Täitemenetluse seaduse paragrahvi 378 kohaselt võib kohus asjaomase poole taotlusel teha ajutisi ettekirjutusi poole õiguste tagamiseks mitte ainult enne, vaid ka käimasoleva kohtu- ja täitemenetluse ajal.

Kaitseabinõud

Millistel alustel võib kostja vaidlustada välismaise kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist?

Kostja võib vaidlustada täitmisotsuse, tuginedes järgmistele asjaoludele:

• ühe kohtuotsuse tunnustamise või täidetavaks tunnistamise nõude puudumine, nagu on sätestatud (Vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Milliseid kohtuotsuseid võib teie jurisdiktsioonis tunnustada ja täita?"). Kas mis tahes liiki kohtuotsuste täitmine on konkreetselt välistatud?" eespool); või
• jaotises 408 loetletud keeldumise põhjused.

Jaotises 408 nimetatud alused on järgmised:

• Kostja ei saanud menetlusnormi rikkumise tõttu välisriigis toimunud menetluses osaleda.
• Täitmine sunniks tegema toimingu, mis on Austria õiguse kohaselt kas ebaseaduslik või täitmisele pööramata.
• Tunnustamine või täitmine hõlmaks õigussuhet või nõuet, mis on Austrias avaliku korra või kõlbluse tõttu kehtetu või mittekaitstav.

Milline on vaidlustamise aegumistähtaeg?

Austrias ei ole "vaidlustamist" ja "edasikaebamist" täidetavaks tunnistamise kontekstis selgelt eristatud. Kuna deklaratsioon antakse välja ex parte, saab kostja vastata ainultrekursiga, mille eesmärk on mõlemat:

• algatada tema esimene osalemine menetluses; ja
• vaidlustada otsus.

Seega toimib rekurs nii vaidlustamise kui ka edasikaebamisena. Täitmisseaduse paragrahvi 411 kohaselt on täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg neli nädalat.

Kas kostja võib vaidlustamise ajal taotleda täitmist takistavat ettekirjutust?

Kostjal on õigus taotleda tunnustamis- ja täitemenetluse peatamist, kui välisriigi kohtuotsus ei ole päritoluriigi õiguse kohaselt veel jõustunud. Samuti võib kohus seada juba heakskiidetud täitemeetmete jätkamise tingimuseks, et võlausaldaja annab võlgnikule võimaliku kahju katmiseks asjakohase tagatise.

Kohtu analüüs ja otsus

Kas kohus vaatab esialgse menetluse kättetoimetamise üle?

Jah, teate nõuetekohast kättetoimetamist:

• on üks täitmisseaduse paragrahvis 407 loetletud nõuetest ja
• on samuti reguleeritud kui kohustuslik samm enne täitemenetluse algatamist vastavalt Brüsseli Ia määruse artikli 45 lõike 1 punktile b.

Seetõttu peab kohus seda täitmismääruse taotluse hindamisel kontrollima. Kui kostjale ei toimetatud nõuetekohaselt kätte hagiavaldust, võib ta ka sellele tugineda vastuväite alusena, mille alusel kohus võib hinnata küsimust ja keelduda kohtuotsuse tunnustamisest.

Kas kohus kontrollib välisriigi kohtu pädevust esialgses menetluses?

Kui välisriigi kohtuotsus pärineb kolmandast riigist ja ei kuulu Brüsseli korra kohaldamisalasse, kontrollib Austria kohus, kas välisriigi kohus oli pädev. Kostja võib esitada vastuväite ka kohtualluvuse puudumise tõttu. Brüsseli režiimi kohaselt ei kuulu aga päritoluriigi kohtu pädevus läbivaatamisele vastavalt põhimõttele, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides, ilma et oleks vaja eraldi tunnustamismenetlust.

Kas kohus vaatab välisriigi kohtuotsuse üle, kas see on kooskõlas kohaldatava õiguse ja avaliku korraga?

Jah, Austria kohtud vaatavad välisriigi kohtuotsuse läbi, et tagada selle vastavus Austria avalikule korrale(ordre public); kuid nad ei hinda, kas välisriigi kohtuotsus on kohaldatava materiaalõiguse kohaselt õigesti tehtud. Läbivaatamine piirdub selle tagamisega, et kohtuotsus ei riku Austria õiguskorra aluspõhimõtteid, näiteks põhilisi põhiseaduslikke õigusi või kriminaalõiguse norme.

Kas kohus kontrollib välismaise kohtuotsuse sisu?

Ei, Austria kohtud ei vaata välismaist kohtuotsust sisuliselt läbi.

Kuidas menetleb kohus, kui välismaine kohtuotsus on vastuolus varasema kohtuotsusega seoses sama vaidlusega samade poolte vahel?

Välisriigi kohtuotsuste tunnustamisest keeldumist teatavates asjades (lapsendamine, abieluasjad, vanemliku vastutuse küsimused), kui need on vastuolus varasemate sama asja käsitlevate otsustega, reguleerivad konkreetselt vaidlusküsimusi käsitleva seaduse erisätted järgmiselt:

• Välisriigi täidesaatva otsuse tunnustamisest lapsendamisasjades võib keelduda, kui see on vastuolus välisriigis tehtud kohtuotsusega, mis on varasem kui välisriigi otsus, vastavalt paragrahvi 91a lõikele 2.
• § 97 lõike 2 kohaselt ei saa välisriigi otsust abieluasjades tunnustada, kui see on vastuolus sama asja kohta tehtud varasema Austria otsusega.
• Paragrahvi 113 kohaselt ei ole vanemlikku vastutust käsitleva välisriigi kohtuotsuse tunnustamine või täitmine lubatud, kui see on vastuolus hilisema Austria otsusega.

Lisaks on Brüsseli Ia määruse kohaldamisalasse kuuluvate välisriigi kohtuotsuste puhul artikli 45 lõike 1 punktis c sätestatud, et huvitatud isiku taotlusel võib tunnustamisest keelduda, kui kohtuotsus on vastuolus sama poole vahel taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsusega.

Seevastu täitmisseaduses ei ole sarnaseid sätteid. Välisriigis tehtud kohtuotsuse ja Austrias varem tehtud kohtuotsuse vastuolu sama vaidluse kohta samade poolte vahel ei kuulu paragrahvis 408 loetletud keeldumisaluste hulka.

Kas on ka muid põhjusi, mille alusel kohus võib keelduda välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest?

Kohus võib keelduda välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kui:

• mis tahes punktis 406 või 407 sätestatud nõuded ei ole täidetud või
• esineb mõni punktis 408 loetletud keeldumise põhjus.

(Vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Milliseid kohtuotsuseid võib teie jurisdiktsioonis tunnustada ja täita? Kas mis tahes liiki kohtuotsuste täitmine on konkreetselt välistatud?" eespool).

Kas osaline tunnustamine ja täitmine on võimalik?

Jah, osaline tunnustamine on võimalik, tingimusel et tunnustatav osa on eraldatav ja selge.

Kuidas käsitleb kohus kuluküsimusi (nt intressid, kohtukulud, valuutaküsimused)?

Kohus teeb otsuse:

• kohtukulud;
• advokaaditasud ja
• intressinõuded.

Intressi hindamisel kohaldatakse üldjuhul ka intressimäära vastavalt nõude aluseks oleva nõude suhtes kohaldatavale õigusele. Siiski loetakse mis tahes intressimäär, mis on vastuolus Austria avaliku korraga, täitmisele mittepööratavaks. Austria kohtud ei konverteeri kahjuhüvitist kohalikku vääringusse, kui nad teevad otsuse täitmisele pööratavaks tunnistamise kohta; selle asemel toimub konverteerimine pärast täitemeetmete algatamist.

Austria õiguses kehtib kohtuvaidluste puhul üldreegel "kaotaja maksab", mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 41 lõikes 1. Kohtu- ja õigusabikulud on sissenõutav, kuid ainult juhul, kui asi muutub vaidlustatavaks. Nagu märgitud (Vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Millised tasud tuleb tasuda tunnustamise ja täitmise eest?" eespool), ei ole täitmismääruse taotluse eest eraldi kohtulõivu vaja tasuda. Kui see esitatakse koos täitmisavaldusega, kohaldatakse siiski punktis (Vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Millised tasud tuleb tasuda tunnustamise ja täitmise eest?" eespool) osutatud kindlasummalist lõivu. Kui võlgnik ei esita vastuväiteid täitmistunnistuse vastu, toob välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus kaasa vaid minimaalsed lisakulud - eelkõige seetõttu, et taotluse enda eest ei võeta kohtulõivu.

Apellatsioonkaebused

Kas välismaiste kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisega seotud otsuseid saab edasi kaevata?

Jah, täitmismääruse otsuse edasikaebamise menetlus on reguleeritud täitmisseaduse paragrahvis 411. Täidetavaks tunnistamise taotlust käsitleva otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg on neli nädalat. Seda tähtaega võib pikendada kaheksa nädalani, kui kostja elukoht või asukoht ei ole Austrias. Vastulause esitamiseks on vastaspoolel aega neli nädalat alates kättetoimetamisest.

Apellant võib selles etapis esitada eespool nimetatud keeldumise alused (Vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Millistel alustel võib kostja vaidlustada välismaise kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise?"), isegi kui need ei olnud ilmsed esimeses astmes. Apellatsioonkaebuse esitaja peab apellatsioonkaebuses esitama kõik apellatsioonkaebuse alused. Keeldumise põhjuseid, mida pool ei ole esitanud, kohus ei võta arvesse.

Teise astme otsuse edasikaebamise võimalus on võrreldes esimese astme kaebusega väga piiratud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võib apellatsioonikohtu otsuse edasi kaevata ainult siis, kui on tegemist kohtuasjaga, mille jaoks on oluline õigusküsimus:

• õiguslikku ühtsust;
• õiguskindlus; või
• õiguse arengule.

Kas hageja võib apellatsioonkaebuse menetlemise ajal taotleda ettekirjutust?

Täitmisseaduse § 414 lõike 5 kohaselt võib apellatsioonikohus kostja taotlusel peatada tunnustamis- ja täitmismenetluse, kui välisriigi kohtuotsus ei ole päritoluriigi õiguse kohaselt veel jõustunud. Samuti võib kohus seada juba heakskiidetud täitemeetmete jätkamise tingimuseks, et võlausaldaja annab võlgnikule võimaliku kahju katmiseks asjakohase tagatise.

Välisriigi kohtuotsuse täitmine

Kuidas saab välisriigi kohtuotsust pärast täitmismääruse tegemist täita?

Kui täitmismäärus on antud, käsitletakse välisriigi kohtuotsust täitmisseaduse alusel samamoodi nagu riigisiseseid kohtuotsuseid. Austria täitmisseadus võimaldab nii rahaliste kui ka mitterahaliste nõuete täitmist, kusjuures kohaldatavad täitemenetlused on sõltuvalt nõude laadist erinevad.

Praktikas on valdav osa täitmisjuhtumitest seotud rahaliste nõuetega, samas kui mitterahalised nõuded - näiteks nõuded, mille eesmärk on nõuda konkreetseid tegevusi, sallimisi või tegevusetust - on suhteliselt haruldased.

Täitemenetluse seaduses eristatakse kahte peamist täitemeetmete kategooriat:

• need, mis on suunatud kinnisvarale, ja
• need, mis on suunatud vallasvara vastu.

Kinnisvara vastu suunatud täitemenetluse puhul on võimalik kasutada järgmisi täitemeetmeid:

• sundtäitmine;
• sundhaldamine ja
• kohustuslik enampakkumine.

Vallavara suhtes kohaldatavate täitemenetluste puhul eristati 2021. aasta üldise täitemenetluse seaduse reformiga järgmised täitemenetluse liigid:

• täitmine vallasvara vastu;
• täitmine rahaliste nõuete vastu; ja
• täitmine varaliste õiguste vastu.

2021. aastal muudeti täitemenetluse seadust, et kehtestada kaks täitemenetluse paketti, mille eesmärk on lihtsustada rahaliste nõuete sissenõudmist:

• Põhipaketti (19. jagu) kohaldatakse automaatselt, kui ei ole taotletud konkreetset täitmismeedet, ja see hõlmab järgmist:
  • vallasasja täitmisele pööramist;
  • palga arestimine; ja
  • varade avalikustamise register.
• Laiendatud pakett (20. jagu):
  • hõlmab nõuete ja varaliste õiguste täitmist ning
  • nõuab halduri määramist varade tuvastamiseks ja valimiseks.

Austria õiguse kohaselt ei ole konkreetsete nõuete - näiteks hooldustoetus, üüritoetus, peretoetus ja stipendiumid - täitmine lubatud.

Kas välismaist kohtuotsust saab kolmandate isikute suhtes täitmisele pöörata?

Ei, välisriigis tehtud kohtuotsust saab täita ainult selle poole suhtes, kes on välisriigis tehtud kohtuotsuses võlgnikuna nimetatud. Austrias ei kohaldata alter ego ja agendi põhimõtteid.

Suundumused ja prognoosid

Kuidas kirjeldaksite praegust täitmismaastikku ja valitsevaid suundumusi teie jurisdiktsioonis? Kas järgmise 12 kuu jooksul on oodata uusi arenguid, sealhulgas kavandatavaid õigusloomereforme?

Austria pakub jätkuvalt hästi struktureeritud raamistikku välismaiste kohtuotsuste tunnustamiseks ja täitmiseks, mis põhineb järgmistel alustel:

• ELi määrused;
• rahvusvahelised lepingud ja
• siseriiklikud õigusaktid.

Oluline areng on Euroopa Liidu ühinemine 2019. aasta Haagi konventsiooniga välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis jõustus 1. septembril 2023. aastal. Konventsioon on ELi liikmesriigina seotud Austriaga. See annab ühtse õigusliku aluse konventsioonile alla kirjutanud kolmandate riikide tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste täitmisele pööramiseks, eelkõige juhul, kui kahepoolsed lepingud puuduvad. Haagi konventsiooni kohaldamisala on piiratud tsiviil- ja kaubandusotsustega ning isegi selle kohaldamisala piires on erandeid. Konventsiooni artikli 2 kohaselt ei kohaldata seda kohtuotsuste suhtes, mis on seotud järgmiste küsimustega:

• füüsiliste isikute seisund ja õigusvõime;
• testamendid ja pärimine;
• maksejõuetus;
• perekonnaõiguslikud küsimused, sealhulgas abieluvararežiimid, ja
• intellektuaalne omand.

Konventsiooniga kehtestatakse kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise tingimused, mis on suures osas kooskõlas Austria õigusega, delegeerides samas menetluslikud küsimused lepinguriikide siseriiklikele õigussüsteemidele.

ELi tasandil kohaldatakse alates 2022. aasta augustist Brüsseli IIb määrust, mis tõhustab piiriülest täitmist perekonnaasjades.

Hiljutised geopoliitilised arengud on aga toonud kaasa ka sihipäraseid piiranguid. 16. detsembril 2024 võttis Euroopa Liit vastu oma 15. sanktsioonipaketi Venemaa vastu, millega kehtestati konkreetsed meetmed, et kaitsta ELis asuvaid ettevõtteid teatavate Venemaa kohtuotsuste eest. Eelkõige on ELi liikmesriikide, sealhulgas Austria kohtutel nüüd keelatud täita Venemaa arbitraažimenetluse seadustiku artikli 248 alusel tehtud Venemaa kohtuotsuseid.

Riigisiseselt parandasid 2021. aasta täitmisseaduse reformid võlausaldajate juurdepääsu täitmisandmetele ja kehtestasid nn täitmispaketid, et lihtsustada vallasvarale esitatud rahaliste nõuete sissenõudmist.

Austrias on paljud Riigikohtusse esitatud kohtuasjad, mis käsitlevad välismaiste kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, tavaliselt seotud avaliku korra rikkumisega seotud küsimustega. Ühes hiljutises otsuses rõhutas ülemkohus, et apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ei tohi välismaiste vahekohtuotsuste läbivaatamine Austria avaliku korra suhtes muutuda sisuliseks ümberhindamiseks ( révision au fond'i keeld). Sellega tõmbas kohus selgelt olulise piiri (OGH 3Ob36/25b, 16. aprill 2025). Teises välisriigi vahekohtuotsuse täitmist käsitlevas otsuses selgitas ülemkohus, et vahekohtuotsuse tühistamine välisriigis ei takista selle täitmist Austrias, kui tühistamine rikuks Austria avalikku korda (OGH 3Ob2/21x, 24. märts 2021).

See otsus:

• kaitseb pooli ebaõiglase tühistamise eest välismaal ja
• kinnitab taas Austria New Yorgi konventsiooni kohast vahekohtumenetlust pooldavat seisukohta.

Vahekohtuotsuste täitmisega seoses on Euroopa Liidu Kohus (edaspidi "Euroopa Liidu Kohus") pärast oma argumentatsiooni Achmea vs. Slovakkia kohtuasjas 2018. aasta märtsis välja andnud mitu otsust, milles on seatud kahtluse alla ELi-siseste vahekohtuklauslite vastuvõetavus. Toona jõudis Euroopa Liidu Kohus järeldusele, et kahepoolsetel investeerimislepingutel (BIT) põhinevad investeerimisvaidlusmenetlused on vastuolus ELi õigusega. Oma 2. septembril 2021. aastal tehtud otsuses Komstroy vs. Moldova laiendas Euroopa Liidu Kohus seda kohtupraktikat ELi-sisestele vahekohtumenetlustele, mis põhinevad energiaharta lepingus sisalduvatel vahekohtuklauslitel. Kohtuasjas Poola vs. PL Holdings, mille kohta tehti otsus 26. oktoobril 2021, läks Euroopa Liidu Kohus sammu võrra kaugemale ja otsustas, et ELi liikmesriikidel on keelatud sõlmida ELi investoritega ad hoc vahekohtukokkuleppeid, kui need kordaksid BITi sisu.

Praegu on investori ja riigi vahelisest vaidluste lahendamise menetlusest tulenevate ELi-siseste vahekohtu otsuste täitmine ELi liikmesriikides, sealhulgas Austrias, keelatud.

Üldiselt on Austria täitemenetluse maastik arenemas suurema tõhususe ja laiema rahvusvahelise ühilduvuse suunas.

Nõuanded ja lõksud

Millised on teie parimad nõuanded välismaiste kohtuotsuste sujuvaks tunnustamiseks ja täitmiseks ning milliseid võimalikke raskuspunkte te esile tõstaksite?

Välisriigi kohtuotsuste sujuvaks tunnustamiseks ja täitmiseks Austrias tuleb kõigepealt kontrollida, kas kohtuotsus kuulub mõne asjakohase rahvusvahelise õigusakti reguleerimisalasse, näiteks

• Brüsseli režiim;
• Lugano konventsioon;
• Haagi konventsioon välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades või
• kohaldatavad kahepoolsed lepingud.

Kuna täitmine on mõttekas ainult siis, kui võlgnikul on Austrias vara, on soovitatav teostada ka esialgne varade kontroll. Avalikult kättesaadav teave selle kohta on piiratud ja raskesti kättesaadav. Kui aga välisriigi täitmisele pööratav õigusdokument on Austrias tunnustatud, võib võlausaldaja advokaat taotleda teavet võlgniku varade kohta - näiteks krediidibüroode kaudu. Samuti on soovitatav kindlaks teha, kas võlgniku või kostja suhtes on juba käimas mõni olemasolev täitemenetlus. Täitemenetluse seaduse hiljutised muudatused toetavad selliseid päringuid veelgi.

Sellegipoolest võivad tekkida teatavad takistused. Tunnustamisest võidakse keelduda, kui välismaine kohtuotsus on vastuolus Austria avaliku korraga, eriti sellistes tundlikes valdkondades nagu perekonnaõigus või maksejõuetus. Samuti võidakse tõenäoliselt vaidlustada kohtuotsused, mis on saadud ilma nõuetekohase kättetoimetamiseta või mis on vastuolus põhiliste menetlusõigustega. Nende võimalike probleemide teadvustamine algusest peale on võtmetähtsusega, et vältida viivitusi või keeldumist.