Investorriigi vahekohtumenetlus 2020

Lepingud: Praegune olukord ja tulevased arengud

Milliseid kahe- ja mitmepoolseid lepinguid ja kaubanduslepinguid on teie jurisdiktsioon ratifitseerinud?

Praeguseks on Austria allkirjastanud ja ratifitseerinud 69 kahepoolset investeerimislepingut (edaspidi "kahepoolsed investeerimislepingud"), millest praegu kehtivad kahepoolsed investeerimislepingud järgmiste 60 riigiga: Albaania; Alžeeria; Argentina; Armeenia; Aserbaidžaan; Bangladesh; Valgevene; Belize; Bosnia ja Hertsegoviina; Bulgaaria; Tšiili; Hiina; Horvaatia; Kuuba; Tšehhi Vabariik; Egiptus; Eesti; Etioopia; Gruusia; Guatemala; Hongkong; Ungari; Iraan; Jordaania; Kasahstan; Kosovo; Kuveit; Kõrgõzstan; Läti; Liibanon; Liibüa; Leedu; Makedoonia; Malaisia; Malta; Mehhiko; Moldova; Mongoolia; Montenegro; Maroko; Namiibia; Omaan; Paraguay; Filipiinid; Poola; Rumeenia; Venemaa; Saudi Araabia; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Lõuna-Korea; Tadžikistan; Tuneesia; Türgi; Ukraina; Araabia Ühendemiraadid; Usbekistan; Vietnam ja Jeemen.

Euroopa Liidu toimimise leping (edaspidi "ELi toimimise leping") jõustus 1. detsembril 2009, millega kehtestati Euroopa Liidu (edaspidi "EL") pädevus otseinvesteeringute valdkonnas. Üleantud pädevuse alusel võtsid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu vastu määruse 1219/2012, mille kohaselt kehtivad olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud jäävad kehtima, kui Euroopa Komisjon annab selleks loa pärast seda, kui ta on "hinnanud, kas üks või mitu nende sätetest kujutab endast tõsist takistust läbirääkimistele või kahepoolsete investeerimislepingute sõlmimisele kolmandate riikidega liidu poolt" (määruse 1219/2012 artikkel 5).Lisaks algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse 12 ELi-sisese kahepoolse investeerimislepingu (ELi liikmesriikide vahelised kahepoolsed investeerimislepingud) suhtes, mille Austria on allkirjastanud ja ratifitseerinud.

Austria allkirjastas energiaharta lepingu 1994. aastal, millele järgnes ametlik ratifitseerimine 1997. aastal.

Austria kui ELi liikmesriigi suhtes kehtivad mitmed investeerimisalaseid sätteid sisaldavad kaubanduslepingud ja lepingud.

Millistele kahe- ja mitmepoolsetele lepingutele ja kaubanduslepingutele on teie jurisdiktsioon alla kirjutanud ja milliseid ei ole veel ratifitseerinud? Miks ei ole neid veel ratifitseeritud?

Zimbabwe (2000), Kambodža (2004) ja Nigeeriaga (2013) sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud ei ole veel jõustunud.

Kõige olulisem ELi liikmesriikide parlamentides ratifitseerimist ootav leping on ELi ja Kanada vaheline üldine majandus- ja kaubandusleping ("CETA"), mis on alates 21. septembrist 2017 ajutiselt jõustunud: Euroopa Kohus (edaspidi "Euroopa Kohus") tunnistas CETAs sätestatud investorite ja riikide vahelise vaidluste lahendamise mehhanismi ELi õigusega kooskõlas olevaks (arvamus 1/17 ("CETA"), EU:C:2019:341).

ELi tasandil läbi räägitud kaubanduslepingud on liikmesriikide, sealhulgas Austria, range kontrolli all. Võib järeldada, et nimetatud kaubanduslepingutes sätestatud reguleerimisala ja vaidluste lahendamise mehhanismid on järeleandmatu õigusliku ja poliitilise arutelu objektiks.

Põhjalik ülevaade ELi poolt läbi räägitud vabakaubanduslepingute staatusest on kättesaadav aadressil: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/december/tradoc_118238.pdf.

Kas teie kahepoolsed investeerimislepingud põhinevad kahepoolsete investeerimislepingute näidislepingutel? Millised on selle näidislepingu põhisätted?

Austrial on 2008. aastal vastu võetud näidis-BIT ("näidis-BIT"). Siiski on oluline meenutada, et valdav osa Austria poolt allkirjastatud ja ratifitseeritud BITidest on sõlmitud enne näidis-BITi uusimat versiooni. Samuti on keeruline hinnata, millist mõju võib uusim näidis-BIT tulevikus avaldada.

Pärast Austria näidis-BITi kasutuselevõttu sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute võrreldav analüüs näitab, et need ei ole ühtsed. Ühelt poolt on investeerimislepingud Tadžikistani ja Kosovoga koostatud rangelt näidis-BITi järgi, kuid samasugused lepingud Kõrgõzstani ja Kasahstaniga sisaldavad muudatusi näidis-BITi mõnes olulises osas.

Lisaks sellele on investeeringute kaitset käsitlevad sätted tavaliselt muutumas ELi ja kolmandate riikide vaheliste kaubanduslepingute osaks, mis piirab seega näidislepingule kavandatud eesmärki.

Mis puutub näidis-BITi sisusse, siis Austria esitas kindlasti lühikese, funktsionaalse ja täiustatud platvormi välisinvesteeringute edukaks kaitsmiseks. Peamised sätted tagavad:

a. välisinvestorite võrdne kohtlemine võrreldes i) siseriiklike investoritega ja/või ii) kolmandate riikide investoritega;

b. õiglase kohtlemise kohustus vastavalt rahvusvahelise õiguse standarditele (rangelt reguleeritud sundvõõrandamine; investeeringu raames tehtavad maksed peavad toimuma piiranguteta jne) ja

c. tõhus vaidluste lahendamine ees: (i) siseriiklikud kohtud; ii) Rahvusvaheline investeerimisvaidluste lahendamise keskus ("ICSID"); iii) ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni vahekohtu vahekohtu (UNCITRAL) vahekohtueeskirja alusel moodustatud ainuisikuline või ajutine vahekohus; ja iv) Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) vahekohtueeskirja alusel moodustatud ainuisikuline või ajutine vahekohus.

Mudeltehingu eripära on veel mõistete "investor" ja "investeering" iseloomulikud määratlused ning üsna laiaulatuslik katuseklausel. Mudeltehingu olulisi aspekte üksikasjalikumalt käsitlev kommentaar on mugavalt kättesaadav Internetis: (hüperlink).

Kas teie jurisdiktsioon avaldab teiste riikidega, sealhulgas uute või järeltulijate riikidega sõlmitud lepingute kohta vahetatud diplomaatilisi märkusi?

Üks haruldane näide diplomaatilistest märkustest, mida on vahetatud kahepoolse investeerimislepingu kavandatud tähenduse kindlaksmääramiseks, on seotud Paraguayga sõlmitud kahepoolse investeerimislepinguga ja on elektrooniliselt kättesaadav aadressil (Hyperlink).

Kas valitsus on avaldanud ametlikke kommentaare lepingu või kaubanduslepingu klauslite kavandatud tähenduse kohta?

Kõik olemasolevad lisamaterjalid kõikide Austria Vabariigi parlamendi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute kohta on ametlikult kättesaadavad elektroonilisel kujul aadressil (Hyperlink), samas kui digitaal- ja majandusministeerium teeb ratifitseeritud kahepoolsete investeerimislepingute saksakeelsed versioonid koos kaasnevate dokumentidega kättesaadavaks oma veebisaidil (Hyperlink). Ingliskeelsed versioonid ja vajaduse korral ka tõlked muudes keeltes on kättesaadavad aadressil (Hyperlink).

Õiguslikud raamistikud

Kas teie jurisdiktsioon on 1) New Yorgi konventsiooni, 2) Washingtoni konventsiooni ja/või 3) Mauritiuse konventsiooni osaline?

Austria ühines välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga ("New Yorgi konventsioon") 2. mail 1961. New Yorgi konventsioon kehtib Austria suhtes piiranguteta, kuna esialgne vastastikkuse reservatsioon tühistati 1988. aastal.

Riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise konventsioon ("ICSID konventsioon") ratifitseeriti 25. mail 1971. aastal ja see jõustus Austria suhtes 24. juunil 1971. aastal.

Austria ei ole lepingupõhise investorite ja riikide vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvuse ÜRO konventsiooni ("Mauritiuse konventsioon") osaline.

Kas teie jurisdiktsioonil on ka investeerimisõigus? Kui jah, siis millised on selle peamised materiaalõiguse ja vaidluste lahendamise sätted?

Austrial ei ole spetsiaalset (välis)investeerimisõigust.

Kas teie jurisdiktsioon nõuab välisinvesteeringu ametlikku vastuvõtmist? Kui jah, siis millised on asjakohased nõuded ja kus need sisalduvad?

Välisinvesteeringu ametlikku lubamist üldiselt ei nõuta. Siiski võivad olla kohaldatavad mõned mittediskrimineerivad riiklikud ja ELi meetmed (nt kinnisvara omandamise, monopolivastase võitluse, energiasektori, avaliku julgeoleku ja avaliku korra jne puhul).

Hiljutised olulised muudatused ja arutelud

Millised on olnud viimaste aastate olulisemad kohtuasjad seoses lepingute tõlgendamisega teie jurisdiktsioonis?

Vastavalt Austria ülemkohtu ("OGH") pöördelisele kohtuasjale (3 Nd 506/97) tuleks riikidevahelisi lepinguid vaadelda rahvusvahelise kohaldamise seisukohast. Riikidevaheline leping kaotab oma tähenduse ja tõhususe, kui selle eeskirju tõlgendataks üksnes siseriiklikult.Seetõttu ei tohi üksikute tekstiosade tõlgendamisel lähtuda üksnes siseriikliku õigekeele tähendusest. Pigem tuleb uurida, kas lepingupooled on need tekstiosad tahtlikult vastu võtnud, võttes arvesse konkreetseid siseriiklikke traditsioone.

OGH jätkas, et ühtse õiguse eesmärk nõuab, et rahvusvahelist õiguslikku ühtsust hinnatakse kõrgemalt kui siseriiklikku õiguskorda sujuva inkorporeerimise eesmärki. Kuigi süsteemseid katkestusi autonoomse tsiviilõigusega tuleb vältida nii palju kui praktiliselt võimalik, tuleb neid vajaduse korral aktsepteerida rahvusvahelise ühtsuse raames. Süsteemne tõlgendamine piirdub seega rahvusvahelise kontekstiga.

Kas teie jurisdiktsioon on teatanud oma poliitikast seoses investori ja riigi vahelise vahekohtumenetlusega?

Austria valitsus ei ole veel avaldanud mingit kindlat poliitikat investori ja riigi vahelise vahekohtumenetluse suhtes.

Üldise suhtumisena, mis ei ole seotud konkreetsete investeerimisvaidlustega, näitab föderaalne digitaal- ja majandusministeerium siiski, et valitsus on avatud siduvale rahvusvahelisele vahekohtule kui asjakohasele alternatiivile riiklikele kohtutele vaidluste lahendamisel vastavalt kohaldatavatele kahepoolsetele investeerimislepingutele.

Olenemata eeltoodust kirjutas Austria alla 15. jaanuari 2019. aasta "Liikmesriikide valitsuste esindajate deklaratsioon Euroopa Kohtu Achmea kohtuotsuse õiguslike tagajärgede ja investeeringute kaitse kohta Euroopa Liidus" ("deklaratsioon"). Vastavalt deklaratsioonile:

• "Kõik liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsetes investeerimislepingutes sisalduvad investori ja riigi vahelised vahekohtuklauslid on vastuolus ELi õigusega ja seega kohaldamatud";
• Need vahekohtuklauslid "ei avalda mõju, sealhulgas seoses sätetega, mis näevad ette enne lepingu lõpetamist tehtud investeeringute kaitse pikendamise täiendavaks ajaks (nn aegumisklauslid või vanaduspõlveklauslid)"; ja
• "Investor-riigi vahekohtu klauslite alusel loodud vahekohtul puudub pädevus, kuna puudub selle aluseks oleva kahepoolse investeerimislepingu osaliseks oleva liikmesriigi kehtiv pakkumine vahekohtumenetluse läbiviimiseks."

Austria kohustus koos teiste allakirjutanud riikidega "lõpetama kõik nende vahel sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud mitmepoolse lepingu abil või, kui seda peetakse vastastikku otstarbekamaks, kahepoolselt" 6. detsembriks 2019. Sellise tegevuse kokkusobivus rahvusvahelise avaliku õigusega on endiselt õigusliku arutelu küsimus.

3.3 Kuidas on teie jurisdiktsiooni lepingutes käsitletud või kavatsetakse käsitleda selliseid küsimusi nagu korruptsioon, läbipaistvus, enamsoodustusrežiim, kaudsed investeeringud, kliimamuutused jne?

Korruptsioon:

Korruptsiooniküsimust ei käsitleta ühtselt kohaldatavates õigusaktides. Mudel-BITi preambulis rõhutatakse "vajadust, et kõik valitsused ja kodanikuühiskonna osalejad järgiksid ÜRO ja OECD korruptsioonivastaseid jõupingutusi, eelkõige ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni (2003)". Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Nigeeriaga sõlmitud mudel-BITi järgsete lepingute preambulid sisaldavad sarnaseid sätteid.

Näide mudeli-BITi eelsest sättest, mis käsitleb korruptsiooni küsimust piiratud kujul, võib olla Usbekistani BITi artikli 25 lõike 1 punkt c, mis sätestab korruptsiooni kui põhjuse kohtuotsuse tühistamiseks, kui see on ilmnenud "kohtu liikme või otsustavat ekspertiisi või tõendeid andva isiku poolt".

Läbipaistvus:

Läbipaistvuse küsimust käsitletakse BITi näidislepingu artiklis 6. Selle sättega on kehtestatud kohustus viivitamatult: i) avaldada kõik dokumendid, mis võivad mõjutada BITi toimimist, ja ii) vastata teabepäringutele. Märkimisväärne piirang eespool nimetatule on sätestatud, et kaotatakse kohustuslik juurdepääs "teabele, mis puudutab konkreetseid investoreid või investeeringuid, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset".

Praegu kehtivad kahepoolsed investeerimislepingud järgivad mõnevõrra vastupidist lähenemist läbipaistvust käsitlevatele näidislepingute eeskirjadele. Kuigi märkimisväärne osa lepingutest sisaldab eespool kirjeldatule vastavat sõnastust (nt Armeenia, Aserbaidžaani, Bangladeshi jne. sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud), on sama suur osa lepinguid ilma selge läbipaistvusklauslita (nt. Valgevene, Bulgaaria jne. sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud). Lõpuks sisaldab kolmas rühm kahepoolseid investeerimislepinguid läbipaistvust käsitlevaid eeskirju koos märkimisväärsete redaktsioonidega (vt. nt, Iraani kahepoolse investeerimislepingu artikkel 4, Kuveidi kahepoolse investeerimislepingu artikkel 3, Liibüa kahepoolse investeerimislepingu artikkel 3 jne).

Enamsoodustusrežiimi klausel:

Artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et "iga lepinguosaline tagab teise lepinguosalise investoritele ja nende investeeringutele või tuludele vähemalt sama soodsa kohtlemise, kui ta tagab oma investoritele ja nende investeeringutele või mis tahes kolmanda riigi investoritele".Kaitse on ette nähtud seoses "nende investeeringute või tulude haldamise, käitamise, hooldamise, kasutamise, kasutamise, kasutamise, müügi ja likvideerimise ning vaidluste lahendamisega, olenevalt sellest, kumb neist on investori jaoks soodsam". (Mõned mudel-BITi eelsed lepingud (nt Valgevene, Hongkongi, India, Malaisia, Montenegro, Serbia jne) ei sisalda täpsustatud loetelu kaitstud investeerimistegevustest).

Kaudsed investeeringud:

Mudel-BIT hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid investeeringuid. Mõnes mudel-eelses BITis on aga "investeeringute" määratlus kitsam ja võib-olla ei hõlma kaudseid investeeringuid (vt nt Iraaniga sõlmitud BIT).

Keskkonnakaitse:

Mudel-BITi preambulis käsitletakse keskkonnakaitse küsimust, kuna selles sätestatakse, et lepinguriigid:

• kohustuvad täitma nimetatud eesmärke viisil, mis on kooskõlas keskkonnakaitsega, ja
• tunnustavad ÜRO ülemaailmse kokkuleppe põhimõtteid ja seda, et "investeerimislepingud ja mitmepoolsed keskkonnakaitse lepingud [...] on mõeldud ülemaailmse säästva arengu edendamiseks ning et võimalikud vastuolud tuleks lahendada ilma kaitsestandardeid lõdvendamata".

Vastupidiselt sellele üldisele tähelepanekule on Nigeeria ja Tadžikistaniga sõlmitud mudeliga seotud kahepoolsete investeerimislepingute preambulid sarnased mudeliga ning ainult Kasahstani ja Kõrgõzstaniga sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute preambulid on selles küsimuses vähem põhjalikud kui mudeliga seotud investeerimislepingud.

Mis puutub näidis-BITi põhiosasse, siis artiklis 4 on konkreetselt sätestatud, et "lepinguosalised tunnistavad, et investeeringute soodustamine siseriiklike keskkonnaseaduste nõrgendamise teel ei ole asjakohane". Mudeli järgsetes BITides on sarnased sätted.

Mudeli BITi artikli 7 lõikes 4 on sätestatud, et "lepinguosalise mittediskrimineerivad meetmed, mis on kavandatud ja mida kohaldatakse õigustatud avaliku heaolu eesmärkide, näiteks ... keskkonna kaitsmiseks, ei kujuta endast kaudset sundvõõrandamist". Peale Kasahstaniga sõlmitud BITi sisaldavad teised mudeli järgsed BITid võrreldavat sätet.

Näide mudeli-eelse BITi keskkonnakaitset arvestava sätte kohta on Kuveidiga sõlmitud BITi artikli 3 lõige 4, milles on sätestatud: "Investeeringutele ei tohi vastuvõtvas lepinguriigis kehtestada lisanõudeid, mis võivad takistada või piirata nende laiendamist või säilitamist viisil, mis võib nende elujõulisust kahjustada või kahjustada, välja arvatud juhul, kui selliseid nõudeid peetakse [...] keskkonnaga seotud põhjustel [...] hädavajalikuks [...]".

Kas teie jurisdiktsioon on teatanud mõne kahepoolse investeerimislepingu või sarnase lepingu lõpetamisest? Milliseid? Miks?

Austria ei ole veel teatanud ühepoolselt ühegi kahepoolse investeerimislepingu lõpetamisest.

Tuleb siiski rõhutada, et otseinvesteeringute alase pädevuse üleandmise lõplikud tagajärjed ELile (vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Kas teie jurisdiktsioon on teatanud oma poliitikast seoses investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetlustega?" eespool) on veel kindlaks määramata.

Juhtumite suundumused

Millistes investori ja riigi vahelistes kohtuasjades on teie jurisdiktsioon osalenud, kui üldse, siis millistes?

Käesoleva dokumendi avaldamise päeva seisuga on Austria aktiivselt osalenud ühes avalikult teadaolevas investori ja riigi vahelises vahekohtumenetluses: B.V. Belegging-Maatschappij "Far East" vs. Austria Vabariik (ICSID kohtuasja nr ARB/15/32).

Menetlus algatati 2015. aasta juulis vastavalt BITile, mille Austria oli sõlminud Maltaga 2002. aastal (jõus alates 2004. aasta märtsist). Liikuv investor väitis sellega, et Austria: i) kehtestas meelevaldseid, põhjendamatuid ja/või diskrimineerivaid meetmeid; ii) keeldus täielikust kaitsest ja turvalisusest; iii) rikkus kohaldatavaid otsese ja kaudse sundvõõrandamise keelde; iv) keeldus õiglasest ja võrdsest kohtlemisest.

Vahekohus lükkas väited kohtualluvuse tõttu tagasi 2017. aasta oktoobris, pärast sama aasta märtsis tekkinud küsimuse arutamist.

Milline on olnud teie kohtualluvuse suhtumine tema vastu tehtud kohtuotsuste täitmisse?

Ei ole kohaldatav (vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Milliste investori ja riigi vaheliste kohtuasjadega on teie jurisdiktsioon tegelenud, kui üldse," eespool).

Kas teie jurisdiktsioon on seoses ICSIDi kohtuasjadega taotlenud tühistamismenetlust? Kui jah, siis millistel põhjustel?

Ei kohaldata (vt üksikasjalikku vastust küsimusele "Millistes investori ja riigi vahelistes kohtuasjades on teie jurisdiktsioon osalenud?" eespool).

Kas on tekkinud satelliitvaidlusi, mis on seotud kas põhinõuetega või täitmisega?

Ei kohaldata (vt üksikasjalikku vastust küsimusele "Millistes investori ja riigi vahelistes kohtuasjades on teie jurisdiktsioon osalenud?" eespool).

4.5 Kas esitatud kohtuasjades on tuvastatavad ühised suundumused või teemad, kas põhinõuetega, täitmisega või tühistamisega seoses?

Ei ole kohaldatav (vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Milliste investori ja riigi vaheliste kohtuasjadega on teie jurisdiktsioon seotud olnud, kui neid on olnud?" eespool).

Rahastamine

Kas teie jurisdiktsioon võimaldab investori ja riigi vaheliste nõuete rahastamist?

Austria seadusandjad ei ole veel kehtestanud ühtegi õigusakti, mis oleks mõeldud reguleerima kolmandate isikute rahastamise küsimust kohtuvaidlustes ja/või vahekohtumenetlustes. Seega on õigusraamistiku omaks võtnud kohtud, mis näivad (üldiselt) toetavat kolmandate isikute rahastamise seaduslikkust vaidluste lahendamise menetlustes (vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Milliseid hiljutisi kohtulahendeid on teie jurisdiktsioonis selles küsimuses olnud, kui neid on olnud?" allpool).

Avameelsus kolmanda isiku rahastamise lubatavuse suhtes investori ja riigi vahelistes vaidlustes võib tuleneda ka ELi tasandil läbiräägitavatest kaubanduslepingutest. Näiteks põhjalikult uuritud CETA artikkel 8.26 lubab kolmanda isiku rahastamist ainult tingimusel, et "kolmanda isiku nime ja aadressi" avalikustamine on kohustuslik.

Millist kohtupraktikat, kui üldse, on teie jurisdiktsioonis selles küsimuses hiljuti tehtud?

OGH 2013. aasta veebruari pöördeline otsus (6 Ob 224/12b) annab seni kõige lähemat ülevaadet Austria kõrgeima kohtu arusaamast kolmanda isiku rahastamise õiguspärasusest.

OGH-le esitatud asjakohane küsimus oli sisuliselt see, kas kolmandate isikute rahastamise lepingud rikuvad Austria tsiviilseadustiku ("ABGB") § 879 lõikes 2 sätestatud pactum de quota litis'i keeldu. Hoidudes sellekohase otsuse tegemisest, jõudis OGH järeldusele, et kolmanda isiku rahastamise lepingu olemasolu ei tohi mõjutada menetlusosalise seisundit, isegi kui selline leping peaks olema vastuolus pactum de quota litis'i reegliga.

OGH otsust on laialdaselt tõlgendatud nii, et see kinnitab kolmanda isiku rahastamise seaduslikkust mitte ainult siseriiklikes kohtumenetlustes, vaid ka rahvusvahelises vahekohtumenetluses.

Kas teie jurisdiktsioonis on palju kohtuvaidluste/kohtumenetluse rahastamist?

Austria turu huvi kolmandate isikute rahastamise vastu on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Eelkõige rahvusvahelistes vahekohtumenetlustes kipuvad vaidluspooled hoolikalt uurima rahastamise eeliseid ja puudusi oma nõuete kindlustamisel. Investori ja riigi vahelised vaidlused ei ole erandiks.Traditsiooniliselt väljakujunenud ja poliitiliselt neutraalse vahekohtukeskusena kaaluvad asjaomased investorid kogu maailmas tungivalt Austria juhtivate praktikute teenuste kasutamist, olenemata sellest, kas nõuded on kuidagi seotud Austriaga või mitte. Sõltuvalt esitatavate nõuete laadist peetakse ikka ja jälle läbirääkimisi kolmandate isikute rahastamise lepingute üle välismaiste spetsialiseerunud institutsioonidega.

Rahvusvaheliste kohtute ja siseriiklike kohtute vaheline suhe

Kas tribunalid võivad vaadata üle siseriiklike kohtute kriminaaluurimisi ja otsuseid?

Austria õiguse väljakujunenud reegli kohaselt tuleb lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse õiguslikku jõudu mõista nii, et nii süüdimõistetud isik kui ka kõik kolmandad isikud peavad kohtuotsusega nõustuma. Seega ei saa ükski isik hilisemas kohtuvaidluses väita, et ta ei ole teinud tegu, mille eest ta süüdi mõisteti, sõltumata sellest, kas vastaspool hilisemas menetluses oli kriminaalmenetluses mis tahes ametikohal osalenud.

Vastavalt öeldule võib rahvusvahelistel kohtutel olla üsna piiratud pädevus hinnata kriminaalkorras süüdimõistva kohtuotsuse ja/või uurimise mõju (tuvastatud) faktina võrreldes riigi kohaldatavate kohustustega investorite suhtes õiguslikult.

Kas siseriiklikel kohtutel on pädevus lahendada vahekohtumenetluse käigus tekkivaid menetlusküsimusi?

Siseriiklike kohtute sekkumine sõltub vastava asukoha määramisest ja valitud vahekohtueeskirjadest. Üldiselt võivad siseriiklikud kohtud mitte-ICSID vahekohtumenetluses sekkuda Austrias toimuvasse vahekohtumenetlusse, kui see on Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus (ZPO) sõnaselgelt sätestatud. Võib eristada kahte rühma siseriiklike kohtute lubatud tegelemist vahekohtumenetlusest tulenevate menetluslike küsimustega:

a. Vahekohtu eelneva taotluse alusel:

• rakendada vahekohtu poolt väljastatud ajutist meedet (ZPO § 593) või
• teha kohtulikke toiminguid, milleks vahekohtul ei ole volitusi (nt nõuda tunnistajate kohalolekut, nõuda dokumentide avalikustamist jne), sealhulgas taotleda välisriigi kohtute ja ametiasutuste tegevust (ZPO § 602).

b. Vastavalt ZPO-st tulenevatele konkreetsetele menetluslikele volitustele:

• võtta ajutisi meetmeid (ZPO § 585);
• määrata vahekohtunikke (ZPO § 587; vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Kas siseriiklik kohus võib sekkuda vahekohtunike valimisse?" allpool); või
• otsustada vahekohtuniku tagasilükkamise üle (ZPO § 589).

Millised õigusaktid reguleerivad vahekohtumenetluse täitmist?

Austria on nii New Yorgi kui ka ICSIDi konventsiooni osaline (vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Kas teie jurisdiktsioon on osaline 1) New Yorgi konventsioonis, 2) Washingtoni konventsioonis ja/või 3) Mauritiuse konventsioonis?" eespool). Sellest hoolimata on mõlemad rahvusvahelised õigusaktid (vt artiklid III jj. New Yorgi konventsioon; artikkel 54 jj. ICSID konventsioon) vaatavad siseriiklike menetlusreeglite nõuetekohase rakendamise järele.

Austria seadusandja teeb selget vahet siseriiklike (st vahekohtumenetluses tehtud vahekohtuotsuste, mille kokkulepitud asukoht on Austrias) ja välismaiste (st vahekohtumenetluses tehtud vahekohtuotsuste, mille kokkulepitud asukoht on väljaspool Austriat) vahekohtuotsuste täitmise eeskirjadel.

Esimeste puhul on Austria täitmisele pööramise seaduse ("EO") paragrahvis 1 sätestatud, et siseriiklikke otsuseid, mille suhtes ei saa esitada apellatsioonkaebusi (sealhulgas kokkuleppeid), võib täita vahetult kui täitmisele pööratud kohtuotsuseid.

Vastupidiselt eelnevale nõuab EO III jaotis (§ 403 jj) välisriigi vahekohtuotsuste ametlikku tunnustamist enne siseriiklikku täitmist, välja arvatud juhul, kui otsused tuleks täita ilma eelneva eraldi täitmismääruse tegemata i) kohaldatava rahvusvahelise lepingu alusel (nt lepingud, mis sisaldavad vastastikkuse tunnustamise ja täitmise kohustust) või ii) Euroopa Liidu õigusaktiga.

Mil määral on olemas seadused, mis näevad ette vahekohtuniku puutumatuse?

Austria kohaldatav õigus eelistab vahekohtunike absoluutse puutumatuse asemel õigusliku vastutuse mõistet. ZPO § 594 lõige 4 sätestab sellega seoses selgelt, et "[a]n vahekohtunik, kes ei täida üldse või õigeaegselt oma kohustust, mis tuleneb tema määramise vastuvõtmisest, vastutab poolte ees kogu kahju eest, mis on põhjustatud tema alusetust keeldumisest või hilinemisest".

Kas poolte autonoomia vahekohtunike valikul on piiratud?

Poolte autonoomia vahekohtunike valikul ei ole sõnaselgelt piiratud. Siiski tuleb rõhutada, et ZPO § 587 üldtunnustatud tõlgendus lubab vahekohtunikeks määrata ainult füüsilisi isikuid. Lisaks sellele ei tohi vahekohtunikena tegutseda Austria tegevkohtunikud.

Kui poolte valitud vahekohtunike valimise meetod ebaõnnestub, siis kas on olemas vaikimisi menetlus?

Jah. ZPO § 587 lõike 3 kohaselt, kui poolte kokkulepitud vahekohtunike valimise meetod ebaõnnestub ühel loetletud põhjustel, "võib kumbki pool taotleda kohtult vajaliku määramise tegemist, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud määramismenetlus näeb ette muud vahendid määramise tagamiseks".

Kahtluste vältimiseks on ZPO § 587 lõikes 2 selgesõnaliselt sätestatud, et juhul kui pooled ei jõua esialgu kokkuleppele määramismenetluse osas, kohaldatakse vaikimisi määramismenetlust.

Kas siseriiklik kohus võib sekkuda vahekohtunike valimisse?

Riigisiseseid kohtuid võib kutsuda vahekohtunike määramiseks vastavalt ZPO § 587 lõikele 3 (vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Kui poolte valitud vahekohtunike valimise meetod ebaõnnestub, kas on olemas vaikimisi menetlus?" eespool).

Tunnustamine ja täitmine

Millised on õiguslikud nõuded kohtuotsuse täitmiseks?

New Yorgi konventsiooni artikli IV lõike 1 punkti a kohaselt peab otsuse tunnustamist taotlev taotleja esitama otsuse originaali (või selle tõestatud koopia) ning vahekohtu kokkuleppe originaali (või selle tõestatud koopia). ZPO § 614 lõike 2 kohaselt on sellega seoses kohtuniku otsustada, kas nõuda taotlejalt asjaomase vahekohtu kokkuleppe (või selle tõestatud koopia) esitamist.Kuna pädevad ringkonnakohtud kontrollivad üksnes seda, kas formaalsed nõuded on täidetud, on Austria ülemkohtu seisukoht selles osas olnud formaalsem - nad nõuavad selle kontrollimist, kas täitmisloa taotluses märgitud võlgniku nimi on kooskõlas vahekohtuotsuses märgitud nimega.

Lisaks sellele võib kohtuotsuse suhtes kohaldada ZPO § 606, mille kohaselt peab kohtuotsus olema i) kirjalik ja ii) vahekohtunike poolt allkirjastatud. Poolte kokkuleppe puudumisel võib kohaldada täiendavaid vorminõudeid.

Millistel alustel võib pool keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest?

Austria kohtutel ei ole õigust vaadata vahekohtuotsust sisuliselt läbi. Vahekohtuotsuse vastu ei saa esitada apellatsioonkaebust. Siiski on võimalik esitada hagi vahekohtuotsuse (nii kohtualluvuse kui ka sisulise otsuse) tühistamiseks väga konkreetsetel, kitsastel alustel, nimelt:

• vahekohus tunnistas või eitas pädevust, kuigi vahekohtukokkulepet või kehtivat vahekohtukokkulepet ei ole olemas;
• pool ei olnud võimeline vahekohtukokkulepet sõlmima vastavalt tema suhtes kohaldatavale õigusele;
• pool ei olnud võimeline esitama oma seisukohti (nt ei olnud teda nõuetekohaselt teavitatud vahekohtuniku määramisest või vahekohtumenetlusest);
• vahekohtuotsus käsitleb küsimust, mida vahekohtukokkuleppes ei ole ette nähtud või mis ei kuulu vahekohtukokkuleppe tingimuste hulka, või puudutab küsimusi, mis ei kuulu vahekohtu poolt taotletava abi hulka - kui sellised puudused puudutavad vahekohtuotsuse eraldatavat osa, tuleb see osa tühistada;
• vahekohtu koosseis ei olnud kooskõlas ZPO §-dega 577-618 või poolte kokkuleppega;
• vahekohtumenetlus ei olnud või vahekohtu otsus ei ole kooskõlas Austria õigussüsteemi (ordre public) aluspõhimõtetega; ja
• kui on täidetud siseriikliku kohtu asja taasavamise tingimused vastavalt ZPO § 530 lõikele 1.

Millise seisukoha on teie siseriiklikud kohtud võtnud seoses suveräänse puutumatuse ja riigivara sissenõudmisega?

Välisriikidele on antud puutumatus vaid nende suveräänse pädevuse ulatuses. Immuunsus ei kehti eraõigusliku äritegevuse suhtes. Seega on välisriigi vara Austrias sõltuvalt selle eesmärgist täitmisele pööramisest vabastatud: kui see on mõeldud üksnes eratehingute tegemiseks, võib selle arestida ja see kuulub täitmisele; kuid kui see on mõeldud riigivõimu teostamiseks (e.OGH jõudis ühes asjakohases otsuses selles küsimuses järeldusele (vt 3 Ob 18/12), et riigivara suhtes ei ole ette nähtud üldist puutumatust, vaid kohustatud riigi kohustus on tõendada, et ta tegutses täitemenetluse peatamisel vastavalt EO § 39 suveräänsete volituste alusel.

Millises kohtupraktikas on käsitletud riigivara puhul ettevõtte eesriide küsimust?

Õpetliku kohtupraktika puudumisel võib olla mõistlik järeldada, et äriühingu loori läbilõikamine seoses riigivara suhtes oleks õiguslikult lubatud, kui riigipuutumatuse ulatust käsitlevaid eeskirju (vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Millise seisukoha on teie siseriiklikud kohtud võtnud seoses riigipuutumatuse ja riigivara sissenõudmisega?" eespool) täiendatakse äriühingu loori läbilõikamise suhtes kohaldatavate õiguslike nõuete täitmisega.