Investorriigi vahekohtumenetlus 2019

Lepingud: Praegune olukord ja tulevased arengud

Milliseid kahe- ja mitmepoolseid lepinguid ja kaubanduslepinguid on teie riik ratifitseerinud?

Praeguseks on Austria allkirjastanud ja ratifitseerinud 69 kahepoolset investeerimislepingut (edaspidi "kahepoolsed investeerimislepingud"), millest praegu kehtivad kahepoolsed investeerimislepingud järgmiste 60 riigiga: Albaania; Alžeeria; Argentina; Armeenia; Aserbaidžaan; Bangladesh; Valgevene; Belize; Bosnia ja Hertsegoviina; Bulgaaria; Tšiili; Hiina; Horvaatia; Kuuba; Tšehhi Vabariik; Egiptus; Eesti; Etioopia; Gruusia; Guatemala; Hongkong; Ungari; Iraan; Jordaania; Kasahstan; Kosovo; Kuveit; Kõrgõzstan; Läti; Liibanon; Liibüa; Leedu; Makedoonia; Malaisia; Malta; Mehhiko; Moldova; Mongoolia; Montenegro; Maroko; Namiibia; Omaan; Paraguay; Filipiinid; Poola; Rumeenia; Venemaa; Saudi Araabia; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Lõuna-Korea; Tadžikistan; Tuneesia; Türgi; Ukraina; Araabia Ühendemiraadid; Usbekistan; Vietnam ja Jeemen.

Euroopa Liidu toimimise leping (edaspidi "ELi toimimise leping") jõustus 1. detsembril 2009 ja kehtestas Euroopa Liidu (edaspidi "EL") pädevuse otseinvesteeringute valdkonnas. Üleantud pädevuse alusel võtsid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu vastu määruse 1219/2012, mille kohaselt kehtivad olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud, kui Euroopa Komisjon annab selleks loa pärast seda, kui ta on "hinnanud, kas üks või mitu nende sätetest kujutab endast tõsist takistust läbirääkimistele või kahepoolsete investeerimislepingute sõlmimisele liidu poolt kolmandate riikidega" (määruse 1219/2012 artikkel 5). Lisaks algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse 12 ELi-sisese kahepoolse investeerimislepingu (ELi liikmesriikide vahelised kahepoolsed investeerimislepingud) suhtes, mille Austria on allkirjastanud ja ratifitseerinud.

Austria allkirjastas energiaharta lepingu 1994. aastal, millele järgnes ametlik ratifitseerimine 1997. aastal.

Austria kui ELi liikmesriigi suhtes kehtivad mitmed investeerimisalaseid sätteid sisaldavad kaubanduslepingud ja lepingud.

Millistele kahe- ja mitmepoolsetele lepingutele ja kaubanduslepingutele on teie riik alla kirjutanud ja mida ta ei ole veel ratifitseerinud? Miks ei ole neid veel ratifitseeritud?

Zimbabwe (2000), Kambodža (2004) ja Nigeeriaga (2013) sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud ei ole veel jõustunud.

Kõige olulisem leping, mis ootab ratifitseerimist ELi liikmesriikide parlamentides, on ELi-Kanada üldine majandus- ja kaubandusleping ("CETA"), mis on ajutiselt jõustunud alates 21. septembrist 2017.

Praegu käivad läbirääkimised Hiina, Jaapani, Mehhiko, Myanmari, Filipiinide, Tuneesia ja USAga ("TTIP").

ELi tasandil läbiräägitud kaubanduslepinguid kontrollivad liikmesriigid, sealhulgas Austria, rangelt. Võib järeldada, et nimetatud kaubanduslepingutes sätestatud reguleerimisala ja vaidluste lahendamise mehhanismid on pideva õigusliku ja poliitilise arutelu objektiks.

Kas teie kahepoolsed investeerimislepingud põhinevad näidislepingutel? Millised on selle näidislepingu põhisätted?

Austrial on 2008. aastal vastu võetud näidis-BIT ("näidis-BIT"). Siiski on oluline meenutada, et valdav osa Austria poolt allkirjastatud ja ratifitseeritud kahepoolsetest investeerimislepingutest on koostatud enne näidislepingu uusimat versiooni. Samuti on keeruline hinnata, millist mõju võib uusim näidis-BIT tulevikus avaldada.

Pärast Austria näidis-BITi kasutuselevõttu allkirjastatud kahepoolsete investeerimislepingute võrreldav analüüs näitab, et need ei ole ühtsed. Ühest küljest on investeerimislepingud Tadžikistani ja Kosovoga koostatud rangelt kooskõlas näidis-BITiga. Seevastu Kirgiisiaga ja Kasahstaniga sõlmitud samalaadsetel lepingutel tehti mõnedes olulistes aspektides muudatusi BIT-mudelisse.

Lisaks sellele on investeeringute kaitset käsitlevad sätted tavaliselt muutumas ELi ja kolmandate riikide vaheliste kaubanduslepingute osaks, mis piirab seega näidislepingule kavandatud eesmärki.

Mis puutub näidis-BITi sisusse, siis Austria esitas kindlasti lühikese, funktsionaalse ja täiustatud platvormi välisinvesteeringute edukaks kaitsmiseks. Peamised sätted tagavad:

a. välisinvestorite võrdne kohtlemine võrreldes i) siseriiklike investoritega ja/või ii) kolmandate riikide investoritega;

b. õiglase kohtlemise kohustus vastavalt rahvusvahelise õiguse standarditele (rangelt reguleeritud sundvõõrandamine; investeeringu raames tehtavad maksed peavad toimuma piiranguteta jne) ja

c. tõhus vaidluste lahendamine i) siseriiklikes kohtutes, ii) rahvusvahelises investeerimisvaidluste lahendamise keskuses ("ICSID"), iii) ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni vahekohtu (UNCITRAL) vahekohtueeskirja alusel moodustatud ainuisikulises või ajutises vahekohtus ja iv) Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) vahekohtueeskirja alusel moodustatud ainuisikulises või ajutises vahekohtus.

Mudeltehingu eripära on veel mõistete "investor" ja "investeering" iseloomulikud määratlused ning üsna laiaulatuslik katuseklausel. Üksikasjalikum kommentaar, milles käsitletakse üksikasjalikumalt lepingu näidislepingu olulisi aspekte, on mugavalt kättesaadav Internetis: https://www.iisd.org/pdf/2012/austrian_model_treaty.pdf.

Kas teie riik avaldab teiste riikidega, sealhulgas uute või järeltulijate riikidega sõlmitud lepingute kohta vahetatud diplomaatilisi märkusi?

Üks haruldane näide diplomaatilistest märkustest, mida on vahetatud kahepoolse investeerimislepingu kavandatud tähenduse kindlaksmääramiseks, on seotud Paraguayga sõlmitud kahepoolse investeerimislepinguga, mis on elektrooniliselt kättesaadav aadressil https://www.bmdw.gv.at/Aussenwirtschaft/investitionspolitik/Documents/Bilaterale_Investitionsschutzabkommen/Paraguay2.pdf.

Kas valitsus on avaldanud ametlikke kommentaare lepingute või kaubanduslepingute klauslite kavandatud tähenduse kohta?

Kõik olemasolevad abimaterjalid kõikide Austria Vabariigi parlamendi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute kohta on ametlikult kättesaadavad elektroonilisel kujul aadressil https://www.parlament.gv.at/PAKT/. Kui Saksamaa Liitvabariigi digitaal- ja majandusministeerium teeb ratifitseeritud kahepoolsete investeerimislepingute saksakeelsed versioonid koos kaasnevate dokumentidega kättesaadavaks oma veebilehel ( https://www.bmdw.gv.at/Aussenwirtschaft/investitionspolitik/Seiten/BilateraleInvestitionsschutzabkommen-Laender.aspx ), siis ingliskeelsed versioonid on kättesaadavad aadressil http://investmentpolicyhub.unctad.org/IIA/CountryBits/12.

Õiguslikud raamistikud

Kas teie riik on 1) New Yorgi konventsiooni, 2) Washingtoni konventsiooni ja/või 3) Mauritiuse konventsiooni osaline?

Austria ühines välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga ("New Yorgi konventsioon") 2. mail 1961. aastal. New Yorgi konventsiooni kohaldatakse Austria suhtes piiranguteta, kuna esialgne vastastikkuse reservatsioon tühistati 1988. aastal.

Riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise konventsioon ("ICSID konventsioon") ratifitseeriti 25. mail 1971. aastal ja see jõustus Austria suhtes 24. juunil 1971. aastal.

Austria ei ole lepingupõhise investorite ja riikide vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvuse ÜRO konventsiooni ("Mauritiuse konventsioon") osaline.

Kas teie riigil on ka investeerimisõigus? Kui jah, siis millised on selle peamised materiaalõiguse ja vaidluste lahendamise sätted?

Austrial ei ole eraldi (välis)investeerimisõigust.

Kas teie riik nõuab välisinvesteeringu ametlikku vastuvõtmist? Kui jah, siis millised on asjakohased nõuded ja kus need sisalduvad?

Välisinvesteeringu ametlikku lubamist üldiselt ei nõuta. Siiski võivad olla kohaldatavad mõned mittediskrimineerivad riiklikud ja ELi meetmed (nt kinnisvara omandamise, monopolivastase võitluse, energiasektori jne puhul).

Hiljutised olulised muudatused ja arutelud

Millised on olnud viimaste aastate peamised kohtuasjad seoses lepingute tõlgendamisega teie jurisdiktsioonis?

Vastavalt Austria ülemkohtu ("OGH") pöördelisele kohtuasjale (3 Nd 506/97) tuleks rahvusvahelisi lepinguid vaadelda rahvusvahelise kohaldamise seisukohast. Rahvusvahelised lepingud kaotavad oma tähenduse ja tõhususe, kui nende eeskirju tõlgendataks üksnes siseriiklikult. Seetõttu ei tohi üksikute tekstielementide tõlgendamisel lähtuda üksnes siseriikliku õigekeele tähendusest. Pigem tuleb uurida, kas lepinguosalised on need tekstiosad tahtlikult vastu võtnud, võttes arvesse konkreetseid siseriiklikke traditsioone.

OGH jätkas, et ühtse õiguse eesmärk nõuab, et rahvusvahelist õiguslikku ühtsust hinnatakse kõrgemalt kui siseriiklikku õiguskorda sujuvalt inkorporeerimise eesmärki. Kuigi süsteemseid katkestusi autonoomse tsiviilõigusega tuleb vältida nii palju kui praktiliselt võimalik, tuleb neid vajaduse korral rahvusvahelise ühtsuse raames aktsepteerida. Süsteemne tõlgendamine piirdub seega rahvusvahelise kontekstiga.

Kas teie riik on väljendanud oma poliitikat seoses investori ja riigi vahelise vahekohtumenetlusega?

Austria valitsus ei ole veel avaldanud mingit kindlat poliitikat investori ja riigi vahelise vahekohtumenetluse suhtes.

Üldise suhtumisena, mis ei ole seotud konkreetsete investeerimisvaidlustega, näitab föderaalne digitaal- ja majandusministeerium siiski, et valitsus on avatud siduvale rahvusvahelisele vahekohtule kui asjakohasele alternatiivile riiklikele kohtutele vaidluste lahendamisel vastavalt kohaldatavatele kahepoolsetele investeerimislepingutele.

Kuidas on teie riigi lepingutes käsitletud või kavatsetakse käsitleda selliseid küsimusi nagu korruptsioon, läbipaistvus, enamsoodustusrežiim, kaudsed investeeringud, kliimamuutused jne?

Korruptsioon:

Kohaldatavates õigusaktides ei ole korruptsiooni küsimust ühtselt käsitletud. Rahvusvaheliste investeerimislepingute näidislepingu preambulis rõhutatakse "vajadust, et kõik valitsused ja kodanikuühiskonna osalejad järgiksid ÜRO ja OECD korruptsioonivastaseid jõupingutusi, eelkõige ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni (2003)". Sarnaseid sätteid sisaldavad ka Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Nigeeriaga sõlmitud näidis-BITide preambulid.

Näide mudeli-BITi eelsest sättest, mis käsitleb korruptsiooni küsimust piiratud kujul, võib olla Usbekistani BITi artikli 25 lõike 1 punkt c, mis sätestab korruptsiooni kui aluse kohtuotsuse tühistamiseks, kui see on ilmnenud "kohtu liikme või otsustavat ekspertiisi või tõendeid andva isiku poolt".

Läbipaistvus:

Läbipaistvuse küsimust käsitletakse BITi näidislepingu artiklis 6. Selle sättega on kehtestatud kohustus viivitamatult: i) avaldada kõik dokumendid, mis võivad mõjutada BITi toimimist, ja ii) vastata teabepäringutele. Märkimisväärne piirang eespool nimetatule on sätestatud, et kaotatakse kohustuslik juurdepääs "teabele, mis puudutab konkreetseid investoreid või investeeringuid, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset".

Praegu kehtivad kahepoolsed investeerimislepingud järgivad mõnevõrra vastupidiseid lähenemisviise võrreldes kahepoolsete investeerimislepingute näidise läbipaistvuse eeskirjadega. Kuigi märkimisväärne osa lepingutest sisaldab eespool kirjeldatule vastavat sõnastust (nt Armeenia, Aserbaidžaani, Bangladeshi jne. lepingutega sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud), on sama suur osa lepinguid ilma selge läbipaistvusklauslita (nt Valgevene, Bulgaaria jne. lepingutega sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud). Kolmandasse gruppi kuuluvad kahepoolsed investeerimislepingud, mis sisaldavad läbipaistvuseeskirju koos oluliste redaktsioonidega (vt nt Iraani kahepoolse investeerimislepingu artikkel 4, Kuveidi kahepoolse investeerimislepingu artikkel 3, Liibüa kahepoolse investeerimislepingu artikkel 3 jne).

Enamsoodustusrežiimi klausel:

Artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et "iga lepinguosaline tagab teise lepinguosalise investoritele ja nende investeeringutele või tuludele vähemalt sama soodsa kohtlemise, kui ta tagab oma investoritele ja nende investeeringutele või mis tahes kolmanda riigi investoritele". Kaitse on ette nähtud seoses "nende investeeringute või tulude haldamise, käitamise, hoolduse, kasutamise, kasutamise, müügi ja likvideerimise ning vaidluste lahendamisega, olenevalt sellest, kumb neist on investori jaoks soodsam". (Mõned mudel-BITi eelsed lepingud (nt Valgevene, Hongkongi, India, Malaisia, Montenegro, Serbia jne) ei sisalda täpsustatud loetelu kaitstud investeerimistegevustest).

Kaudsed investeeringud:

Mudel-BIT hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid investeeringuid. Mõnes mudel-eelses BITis on aga "investeeringute" mõiste kitsamalt määratletud ja need ei hõlma tõenäoliselt kaudseid investeeringuid (vt nt Iraaniga sõlmitud BIT).

Keskkonnakaitse:

Mudel-BITi preambulis käsitletakse keskkonnakaitse küsimust, kuna selles sätestatakse, et lepinguriigid:

• kohustuvad täitma nimetatud eesmärke viisil, mis on kooskõlas keskkonnakaitsega, ja
• tunnustavad ÜRO ülemaailmse kokkuleppe põhimõtteid ja seda, et "investeerimislepingud ja mitmepoolsed keskkonnakaitse lepingud [...] on mõeldud ülemaailmse säästva arengu edendamiseks ning et võimalikud vastuolud tuleks lahendada ilma kaitsestandardeid lõdvendamata".

Mudeliüleste kahepoolsete investeerimislepingute preambulis ei ole üldiselt sarnaseid sätteid. Vastupidiselt sellele üldisele tähelepanekule on Nigeeria ja Tadžikistaniga sõlmitud mudelijärgsete kahepoolsete investeerimislepingute preambulid sarnased mudeliga ning ainult Kasahstani ja Kõrgõzstaniga sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute preambulid on selles küsimuses vähem põhjalikud kui mudeliga sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud.

Mis puutub näidis-BITi põhiosasse, siis artiklis 4 on konkreetselt sätestatud, et "lepinguosalised tunnistavad, et investeeringute soodustamine siseriiklike keskkonnaseaduste nõrgendamise teel ei ole asjakohane". Mudeli järgsetes BITides on sarnased sätted.

Mudel-BITi artikli 7 lõikes 4 on sätestatud, et "lepinguosaliste mittediskrimineerivad meetmed, mis on kavandatud ja mida kohaldatakse õigustatud avaliku heaolu eesmärkide, näiteks ... keskkonna kaitsmiseks, ei kujuta endast kaudset sundvõõrandamist". Lisaks Kasahstaniga sõlmitud kahepoolsele investeerimislepingule sisaldavad ka teised näidislepingu järgsed kahepoolsed investeerimislepingud võrreldavat sätet.

Näide mudeli-eelse BITi keskkonnakaitset arvestava sätte kohta on Kuveidiga sõlmitud BITi artikli 3 lõige 4, milles on sätestatud: "Investeeringutele ei tohi vastuvõtvas lepinguriigis kehtestada lisanõudeid, mis võivad takistada või piirata nende laiendamist või säilitamist viisil, mis võib nende elujõulisust kahjustada või kahjustada, välja arvatud juhul, kui selliseid nõudeid peetakse [...] keskkonnaga seotud põhjustel [...] hädavajalikuks [...]".

Kas teie riik on teatanud mõne kahepoolse investeerimislepingu või sarnase lepingu lõpetamisest? Milliseid? Miks?

Austria ei ole veel teatanud ühepoolselt ühegi kahepoolse investeerimislepingu lõpetamisest.

Tuleb siiski rõhutada, et otseinvesteeringuid käsitleva pädevuse üleandmise lõplikud tagajärjed ELile (vt üksikasjalikult vastust küsimustele "Milliseid kahe- ja mitmepoolseid lepinguid ja kaubanduslepinguid on teie riik ratifitseerinud?" eespool) on veel kindlaks määramata.

Juhtumi suundumused

Millistes investori ja riigi vahelistes kohtuasjades on teie riik osalenud?

Käesoleva dokumendi avaldamise päeva seisuga on Austria aktiivselt osalenud ühes avalikult teadaolevas investori ja riigi vahelises vahekohtumenetluses: B.V. BeleggingMaatschappij "Far East" vs. Austria Vabariik (ICSID kohtuasja nr ARB/15/32).

Menetlus algatati 2015. aasta juulis vastavalt BITile, mille Austria oli 2002. aastal Maltaga sõlminud (jõus alates 2004. aasta märtsist). Liikuv investor väitis sellega, et Austria: i) kehtestas meelevaldseid, põhjendamatuid ja/või diskrimineerivaid meetmeid; ii) keeldus täielikust kaitsest ja turvalisusest; iii) rikkus kohaldatavaid otsese ja kaudse sundvõõrandamise keelde ning iv) keeldus õiglasest ja võrdsest kohtlemisest.

Vahekohus lükkas väited kohtualluvuse tõttu tagasi 2017. aasta oktoobris, pärast sama aasta märtsis tekkinud küsimuse arutamist.

Kuidas on teie riik suhtunud tema vastu tehtud kohtuotsuste täitmisse?

Ei kohaldata (vt üksikasjalikult vastust küsimustele "Millistes investori ja riigi vahelistes kohtuasjades on teie riik osalenud, kui on, siis millises?"). " eespool).

Kas teie riik on seoses ICSIDi kohtuasjadega taotlenud tühistamismenetlust? Kui jah, siis millistel põhjustel?

Ei kohaldata (vt üksikasjalikult vastust küsimustele "Millistes investori ja riigi vahelistes kohtuasjades on teie riik osalenud, kui on, siis millistes? " eespool).

Kas on tekkinud satelliitvaidlusi kas seoses põhinõuetega või täitmisega?

Ei kohaldata (vt üksikasjalikku vastust küsimustele "Millistes investori ja riigi vahelistes kohtuasjades on teie riik olnud seotud? " eespool).

Kas esitatud kohtuasjades on tuvastatavad ühised suundumused või teemad, kas põhinõuetega, täitmisega või tühistamisega seoses?

Ei kohaldata (vt üksikasjalikult vastust küsimustele "Millistes investori ja riigi vahelistes kohtuasjades on teie riik osalenud, kui neid on olnud? " eespool).

Rahastamine

Kas teie riik lubab investorriigi nõuete rahastamist?

Austria seadusandjad ei ole veel võtnud vastu ühtegi õigusakti, mille eesmärk oleks reguleerida kolmandate isikute rahastamise küsimust kohtuvaidlustes ja/või vahekohtumenetlustes. Seega on õigusraamistiku omaks võtnud kohtud, mis näivad (üldiselt) toetavat kolmandate isikute poolse rahastamise seaduslikkust vaidluste lahendamise menetlustes (vt üksikasjalikult vastust küsimustele "Milline on olnud hiljutine kohtupraktika, kui üldse, selles küsimuses teie jurisdiktsioonis?" allpool).

Avatud suhtumine kolmandate isikute rahastamise lubatavusse investori ja riigi vahelistes vaidlustes võib tuleneda ka kaubanduslepingutest, mille üle praegu ELi tasandil läbirääkimisi peetakse. Näiteks põhjalikult uuritud CETA artikkel 8.26 lubab kolmandate isikute rahastamist ainult tingimusel, et "kolmanda isiku nimi ja aadress" on kohustuslikus korras avalikustatud.

Millist kohtupraktikat, kui üldse, on teie jurisdiktsioonis selles küsimuses hiljuti tehtud?

OGH 2013. aasta veebruari pöördeline otsus (6 Ob 224/12b) annab seni kõige lähemat ülevaadet Austria kõrgeima kohtu arusaamast kolmandate isikute rahastamise õiguspärasusest.

OGH-le esitatud asjakohane küsimus oli sisuliselt see, kas kolmandate isikute rahastamislepingud rikuvad Austria tsiviilseadustiku ("ABGB") § 879 lõikes 2 sätestatud pactum de quota litis'i keeldu. Hoidudes sellekohase otsuse tegemisest, jõudis OGH järeldusele, et kolmanda isiku rahastamislepingu olemasolu ei tohi mõjutada menetlusosalise seisundit, isegi kui selline leping peaks olema vastuolus pactum de quota litis 'i reegliga.

OGH otsust on laialdaselt tõlgendatud nii, et see kinnitab kolmanda isiku rahastamise seaduslikkust mitte ainult siseriiklikes kohtumenetlustes, vaid ka rahvusvahelises vahekohtumenetluses.

Kas teie jurisdiktsioonis on palju kohtuvaidluste/kohtumenetluse rahastamist?

Austria turu huvi kolmandate isikute rahastamise vastu on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Eelkõige rahvusvahelistes vahekohtumenetlustes kipuvad vaidlevad pooled hoolikalt uurima rahastamise eeliseid ja puudusi oma nõuete kindlustamisel. Erandiks ei ole ka investori ja riigi vahelised vaidlused. Traditsiooniliselt väljakujunenud ja poliitiliselt neutraalse vahekohtukeskusena kaaluvad asjaomased investorid kogu maailmas kindlalt Austria juhtivate advokaatide teenuste kasutamist, olenemata sellest, kas nõuded on kuidagi seotud Austriaga või mitte. Sõltuvalt sellest, milliseid nõudeid soovitakse esitada, peetakse ikka ja jälle läbirääkimisi kolmandate isikute rahastamise lepingute üle spetsialiseerunud välisriikide institutsioonidega.

Rahvusvaheliste kohtute ja siseriiklike kohtute vaheline suhe

Kas tribunalid võivad vaadata üle siseriiklike kohtute kriminaaluurimisi ja otsuseid?

Austria õiguse väljakujunenud reegli kohaselt tuleb lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse õiguslikku jõudu mõista nii, et nii süüdimõistetud isik kui ka kõik kolmandad isikud peavad kohtuotsusega nõustuma. Seega ei saa ükski isik hilisemas kohtuvaidluses väita, et ta ei ole toime pannud tegu, mille eest ta süüdi mõisteti, sõltumata sellest, kas vastaspool hilisemas menetluses oli kriminaalmenetluses mingil viisil kaasatud.

Vastavalt öeldule võib rahvusvahelistel kohtutel olla üsna piiratud pädevus hinnata kriminaalkorras süüdimõistva kohtuotsuse ja/või uurimise tagajärgi (tuvastatud) faktina võrreldes riigi kohaldatavate kohustustega investorite suhtes õiguslikult.

Kas siseriiklikel kohtutel on pädevus lahendada vahekohtumenetluse käigus tekkivaid menetlusküsimusi?

Siseriiklikud kohtud võivad sekkuda vahekohtumenetlusse, kui see on Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus ("ZPO") sõnaselgelt ette nähtud. Liikmesriikide kohtute lubatud sekkumist vahekohtumenetlusest tulenevate menetluslike küsimuste puhul võib eristada kahte rühma:

a. Vahekohtu eelneva taotluse alusel:

• rakendada vahekohtu poolt väljastatud ajutist meedet (ZPO § 593) või
• teha kohtulikke toiminguid, milleks vahekohtul ei ole volitusi (nt nõuda tunnistajate kohalolekut, nõuda dokumentide avalikustamist jne), sealhulgas taotleda välisriigi kohtute ja ametiasutuste tegevust (ZPO § 602).

b. Vastavalt ZPO-st tulenevatele konkreetsetele menetluslikele volitustele:

• võtta ajutisi meetmeid (ZPO § 585);
• määrata vahekohtunikke (ZPO § 587; vt üksikasjalikult vastust küsimustele "Kas siseriiklik kohus võib sekkuda vahekohtunike valimisse?" allpool); või
• otsustada vahekohtuniku tagasilükkamise üle (ZPO § 589).

Millised õigusaktid reguleerivad vahekohtumenetluse täitmist?

Austria on nii New Yorgi kui ka ICSIDi konventsiooni osaline (vt üksikasjalikult vastust küsimustele "Kas teie riik on osaline 1) New Yorgi konventsioonis, 2) Washingtoni konventsioonis ja/või 3) Mauritiuse konventsioonis?" eespool). Sellest hoolimata on mõlemad rahvusvahelised dokumendid (vt artikkel III jj. New Yorgi konventsioon; artikkel 54 jj. ICSID konventsioon) vaatavad siseriiklike menetlusreeglite nõuetekohase rakendamise järele.

Austria seadusandja teeb selget vahet siseriiklike (st vahekohtumenetluses tehtud vahekohtuotsuste, mille kokkulepitud asukoht on Austrias) ja välismaiste (st vahekohtumenetluses tehtud vahekohtuotsuste, mille kokkulepitud asukoht on väljaspool Austriat) vahekohtuotsuste täitmise eeskirjadel.

Esimeste puhul on Austria täitmisele pööramise seaduse ("EO") paragrahv 1 sätestanud, et siseriiklikke otsuseid, mille suhtes ei saa esitada apellatsioonkaebusi (sealhulgas kokkuleppeid), võib täita vahetult kui täitmisele pööratud kohtuotsuseid.

Vastupidiselt eespool nimetatule nõuab EO III jaotis (§ 403 jj) välisriigi vahekohtuotsuste ametlikku tunnustamist enne siseriiklikku täitmist, välja arvatud juhul, kui otsused tuleks täita ilma eelneva eraldi täitmismääruseta i) kohaldatava rahvusvahelise lepingu alusel (nt lepingud, mis sisaldavad vastastikkuse tunnustamise ja täitmise kohustust) või ii) Euroopa Liidu õigusaktiga.

Mil määral on olemas seadused, mis näevad ette vahekohtuniku puutumatuse?

Austria kohaldatavas õiguses eelistatakse vahekohtunike absoluutse puutumatuse asemel seadusliku vastutuse mõistet. ZPO § 594 lõige 4 sätestab sellega seoses selgelt, et "[a]ld vahekohtunik, kes ei täida oma kohustust, mis tuleneb tema määramise vastuvõtmisest, üldse või õigeaegselt, vastutab poolte ees kogu kahju eest, mis on põhjustatud tema ebaõiglasest keeldumisest või hilinemisest".

Kas poolte autonoomia vahekohtunike valikul on piiratud?

Poolte autonoomia vahekohtunike valikul ei ole selgesõnaliselt piiratud. Siiski tuleb rõhutada, et ZPO § 587 üldtunnustatud tõlgendus lubab vahekohtunikeks määrata ainult füüsilisi isikuid. Lisaks sellele ei tohi vahekohtunikena tegutseda tegevkohtunikud.

Kui poolte valitud vahekohtunike valimise meetod ebaõnnestub, siis kas on olemas vaikimisi menetlus?

Jah. ZPO § 587 lõike 3 kohaselt, kui poolte kokkulepitud vahekohtunike valimise meetod ebaõnnestub ühel loetletud põhjustel, "võib kumbki pool taotleda kohtult vajaliku määramise tegemist, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud määramismenetluses on sätestatud muud vahendid määramise tagamiseks".

Kahtluste vältimiseks on ZPO § 587 lõikes 2 selgesõnaliselt sätestatud, et juhul kui pooled ei jõua esialgu kokkuleppele määramiskorra osas, kohaldatakse vaikimisi määramismenetlust.

Kas siseriiklik kohus võib sekkuda vahekohtunike valimisse?

Riigisiseseid kohtuid võib kutsuda vahekohtunike määramiseks vastavalt ZPO § 587 lõikele 3 (vt üksikasjalikult vastust küsimustele "Kui poolte valitud vahekohtunike valimise meetod ebaõnnestub, kas on olemas vaikimisi menetlus?" eespool).

Tunnustamine ja täitmine

Millised on õiguslikud nõuded kohtuotsuse täitmiseks?

New Yorgi konventsiooni artikli IV lõike 1 punkti a kohaselt peab otsuse tunnustamist taotlev taotleja esitama otsuse originaali (või selle kinnitatud koopia) ja vahekohtu kokkuleppe originaali (või selle kinnitatud koopia). ZPO § 614 lõike 2 kohaselt on kohtunikul õigus otsustada, kas nõuda taotlejalt asjaomase vahekohtukokkuleppe (või selle kinnitatud koopia) esitamist. Kuna pädevad ringkonnakohtud kontrollivad üksnes seda, kas formaalsed nõuded on täidetud, on Austria ülemkohtu seisukoht selles osas olnud formaalsem - nad nõuavad selle kontrollimist, kas täitmisloa taotluses märgitud võlgniku nimi on kooskõlas vahekohtuotsuses märgitud nimega.

Lisaks sellele võib kohtuotsuse suhtes kohaldada ZPO § 606, mille kohaselt peab kohtuotsus olema i) kirjalik ja ii) vahekohtunike poolt allkirjastatud. Poolte kokkuleppe puudumisel võib kohaldada täiendavaid vorminõudeid.

Millistel alustel võib pool keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest?

Austria kohtutel ei ole õigust vahekohtu otsust sisuliselt läbi vaadata. Vahekohtu otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Siiski on võimalik esitada hagi vahekohtu otsuse (nii kohtuotsuse kui ka põhikohtuasja kohta tehtud otsuse) tühistamiseks väga konkreetsetel ja kitsastel põhjustel, nimelt:

• vahekohus tunnistas või eitas pädevust, kuigi vahekohtukokkulepet või kehtivat vahekohtukokkulepet ei ole olemas;
• pool ei olnud võimeline vahekohtukokkulepet sõlmima vastavalt tema suhtes kohaldatavale õigusele;
• pool ei olnud võimeline esitama oma seisukohti (nt ei olnud teda nõuetekohaselt teavitatud vahekohtuniku määramisest või vahekohtumenetlusest);
• vahekohtuotsus käsitleb küsimusi, mida vahekohtukokkuleppes ei ole ette nähtud või mis ei kuulu vahekohtukokkuleppe tingimuste alla, või puudutab küsimusi, mis ei kuulu vahekohtu poolt taotletava abi hulka - kui sellised puudused puudutavad vahekohtuotsuse eraldatavat osa, tuleb see osa tühistada;
• vahekohtu koosseis ei olnud kooskõlas ZPO §-dega 577-618 või poolte kokkuleppega;
• vahekohtumenetlus ei olnud või vahekohtu otsus ei ole kooskõlas Austria õigussüsteemi (ordre public) aluspõhimõtetega; ja
• kui on täidetud siseriikliku kohtu asja taasavamise tingimused vastavalt ZPO § 530 lõikele 1.

Millise seisukoha on teie siseriiklikud kohtud võtnud seoses suveräänse puutumatuse ja riigivara sissenõudmisega?

Välisriikidele on tagatud puutumatus vaid nende suveräänse võimsuse ulatuses. Immuunsust ei kohaldata eraõigusliku äritegevuse suhtes. Austrias asuv välisriigi vara on seega sõltuvalt selle eesmärgist vabastatud täitmisele pööramisest: kui see on mõeldud üksnes eratehinguteks, võib selle arestida ja selle suhtes võib kohaldada täitmisele pööramist; kui aga see on mõeldud suveräänsete volituste teostamiseks (nt saatkonna ülesanded), ei saa täitemeetmeid määrata. OGH jõudis ühes asjakohases otsuses selles küsimuses järeldusele (vt 3 Ob 18/12), et riigi vara üldine puutumatus ei ole ette nähtud, vaid kohustatud riigi kohustus on tõendada, et ta tegutses täitemenetluse peatamisel suveräänsete volitustega vastavalt EO §-le 39. Selle asemel on kohustatud riik kohustatud tõendama, et ta tegutses suveräänsete volitustega.

Millises kohtupraktikas on käsitletud riigivara puhul ettevõtte eesriide küsimust?

Õpetliku kohtupraktika puudumisel võib olla mõistlik järeldada, et äriühingu loorberipuudutus seoses riigivara suhtes oleks õiguslikult lubatud, kui riigipuutumatuse ulatust käsitlevaid eeskirju (vt üksikasjalikult vastust küsimustele "Millise seisukoha on teie siseriiklikud kohtud võtnud riigipuutumatuse ja riigivara sissenõudmise suhtes?" eespool) täiendatakse äriühingu loorberipuudutuse suhtes kohaldatavate õiguslike nõuete täitmisega.