Investeerimislepingute vahekohtumenetlus 2021

TAUST

Välisinvesteeringud

Milline on valitsev suhtumine välisinvesteeringutesse?

Üldise suhtumisena, mis ei ole seotud ühegi konkreetse investeerimisvaidlusega, näitab föderaalne digitaal- ja majandusministeerium siiski valitsuse avatust siduvale rahvusvahelisele vahekohtule kui asjakohasele alternatiivile riiklikele kohtutele vaidluste lahendamisel vastavalt kehtivatele kahepoolsetele investeerimislepingutele (BIT).

Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) jõustus 1. detsembril 2009, millega kehtestati Euroopa Liidu pädevus otseinvesteeringute valdkonnas. Üleantud pädevuse alusel võtsid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu vastu määruse 1219/2012, mille kohaselt jäävad olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud kehtima, kui Euroopa Komisjon annab selleks loa pärast seda, kui ta on "hinnanud, kas üks või mitu nende sätetest kujutab endast tõsist takistust läbirääkimistele või kahepoolsete investeerimislepingute sõlmimisele liidu poolt kolmandate riikidega" (määruse 1219/2012 artikkel 5). Lisaks algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse 12 ELi-sisese kahepoolse investeerimislepingu (ELi liikmesriikide vahelised kahepoolsed investeerimislepingud) suhtes, mille Austria on allkirjastanud ja ratifitseerinud.

Vaatamata eelnevale kirjutas Austria alla liikmesriikide valitsuste esindajate 15. jaanuari 2019. aasta deklaratsioonile Euroopa Kohtu Achmea kohtuotsuse õiguslike tagajärgede ja investeeringute kaitse kohta Euroopa Liidus (edaspidi "deklaratsioon"). Deklaratsiooni kohaselt:

• "on kõik liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsetes investeerimislepingutes sisalduvad investori ja riigi vahelised vahekohtuklauslid vastuolus ELi õigusega ja seega kohaldamatud";
• need vahekohtuklauslid "ei avalda mõju, sealhulgas seoses sätetega, mis näevad ette enne lepingu lõpetamist tehtud investeeringute kaitse pikendamise täiendavaks ajaks (nn aegumisklauslid või vanaduspõlveklauslid)"; ja
• investorriigi vahekohtu klauslite alusel moodustatud vahekohtul puudub pädevus, sest puudub kehtiv pakkumine vahekohtu pidamiseks selle aluseks oleva kahepoolse investeerimislepingu osalisriigi poolt.

Austria kohustus esialgu koos teiste allakirjutanud riikidega "lõpetama kõik (ELi liikmesriikide) vahel sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud mitmepoolse lepingu abil või, kui seda tunnistatakse vastastikku otstarbekamaks, kahepoolselt" 6. detsembriks 2019. Vaatamata öeldule keeldus Austria 23 ELi liikmesriigiga ühinemast Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu (edaspidi "leping") allkirjastamisest. Selline otsus on tõeliselt tervitatav, sest selles hinnatakse põhjendatud muret, et ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamine lepingu abil võib olla vastuolus rahvusvahelise avaliku õigusega.

Millised on peamised välisinvesteeringute sektorid riigis?

Austria keskpanga (OeNB) ametliku andmebaasi kohaselt on välismaiste otseinvesteeringute (st välisinvestorite investeeringud Austriasse) peamised sektorid: kutse-, teadus- ja tehnikaalane teenindus, finantsvahendus, kaubandus ning kemikaalid, naftatooted ja farmaatsiatooted. Põhjalik jaotus vastavate tööstusharude kaupa on kättesaadav OeNB veebilehel .

Kas välismaiste otseinvesteeringute netosissevool või -väljavool?

Kui võrrelda sissetulevaid otseinvesteeringuid sissetulekuga väljaminevate otseinvesteeringute puhul (st Austria investorite investeeringud välisriikides), siis võib kindlaks teha välismaiste otseinvesteeringute üldise netoväljavoolu (võrdle sissetulevate otseinvesteeringute positsioonide jaotust majandusharude kaupa 2008. aastal ja väljaminevate otseinvesteeringute positsioonide jaotust majandusharude kaupa 2008. aasta OeNB andmetega). Sellest hoolimata võib teatud majandusharudes, näiteks kutse-, teadus- ja tehnikaalaste teenuste sektoris, esineda märkimisväärne netosissevool.

Investeerimislepinguid käsitlevad õigusaktid

Kirjeldage siseriiklikke õigusakte, mis reguleerivad investeerimislepinguid riigi või riigi omandis olevate üksustega.

Austrias puudub spetsiaalne välisinvesteeringute seadus. Välisinvesteeringu ametlik lubamine ei ole üldjuhul nõutav. Siiski võivad muutuda kohaldatavaks mõned mittediskrimineerivad riiklikud ja ELi meetmed (nt kinnisvara omandamisel, monopolivastases võitluses, energeetikasektoris, avaliku julgeoleku ja korra tagamisel).

RAHVUSVAHELISED ÕIGUSLIKUD KOHUSTUSED

Investeerimislepingud

Nimetage ja esitage lühidalt üksikasjad kahe- või mitmepoolsete investeerimislepingute kohta, millega riik on ühinenud, märkides ka, kas need on jõus.

Austria on allkirjastanud ja ratifitseerinud 69 kahepoolset investeerimislepingut, millest järgmised 60 on jõus:

• Albaania;
• Alžeeria;
• Argentiina;
• Armeenia;
• Aserbaidžaan;
• Bangladesh;
• Valgevene;
• Belize;
• Bosnia ja Hertsegoviina;
• Bulgaaria;
• Tšiili;
• Hiina;
• Horvaatia;
• Kuuba;
• Tšehhi Vabariik;
• Egiptus;
• Eesti;
• Etioopia;
• Gruusia;
• Guatemala;
• Hongkong;
• Ungari;
• Iraan;
• Jordaania;
• Kasahstan;
• Kosovo;
• Kuveit;
• Kõrgõzstan;
• Läti;
• Liibanon;
• Liibüa;
• Leedu;
• Makedoonia;
• Malaisia;
• Malta;
• Mehhiko;
• Moldova;
• Mongoolia;
• Montenegro;
• Maroko;
• Namiibia;
• Omaan;
• Paraguay;
• Filipiinid;
• Poola;
• Rumeenia;
• Venemaa;
• Saudi Araabia;
• Serbia;
• Slovakkia;
• Sloveenia;
• Lõuna-Korea;
• Tadžikistan;
• Tuneesia;
• Türgi;
• Ukraina;
• Araabia Ühendemiraadid;
• Usbekistan;
• Vietnam ja
• Jeemen.

Austriaga kui ELi liikmesriigiga on sõlmitud mitmesuguseid kaubanduslepinguid ja lepinguid, mis sisaldavad investeerimissätteid. Zimbabwe (2000), Kambodža (2004) ja Nigeeriaga (2013) sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud ei ole veel jõustunud.

Austria kirjutas energiaharta lepingule alla 1994. aastal, millele järgnes ametlik ratifitseerimine 1997. aastal.

Kõige olulisem leping, mis ootab ratifitseerimist ELi liikmesriikide parlamentides, on ELi-Kanada üldine majandus- ja kaubandusleping (CETA), mis on ajutiselt jõustunud alates 21. septembrist 2017. Euroopa Kohus tunnistas CETAs sätestatud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi ELi õigusega kooskõlas olevaks (arvamus 1/17 (CETA), EU:C:2019:341).

Vajaduse korral märkige, kas kahe- või mitmepoolsed investeerimislepingud, mille osaline riik on, laienevad ülemereterritooriumidele.

Ei kohaldata.

Kas riik on muutnud või sõlminud lisaprotokolle, mis mõjutavad kahe- või mitmepoolseid investeerimislepinguid, mille osaline ta on?

Näide diplomaatilistest nootidest, mida on vahetatud kahepoolsete investeerimislepingute kavandatud tähenduse kindlaksmääramiseks, on saadaval Austria Vabariigi õigusliku infosüsteemi veebisaidil PDF-vormingus.

Kas riik on ühepoolselt lõpetanud mõne kahe- või mitmepoolse investeerimislepingu, mille osaline ta on?

Austria ei ole veel teatanud ühepoolselt ühegi kahepoolse investeerimislepingu lõpetamisest.

Tuleb siiski rõhutada, et otseinvesteeringute alase pädevuse üleandmise lõplikud tagajärjed ELile on veel kindlaks määramata.

Kas riik on sõlminud mitu kahepoolset või mitmepoolset investeerimislepingut, mille liikmeskond kattub?

Üldise suhtumisena, mis ei ole seotud ühegi konkreetse investeerimisvaidlusega, näitab föderaalne digitaal- ja majandusministeerium siiski valitsuse avatust siduvale rahvusvahelisele vahekohtule kui asjakohasele alternatiivile riiklikele kohtutele vaidluste lahendamisel vastavalt kohaldatavatele kahepoolsetele investeerimislepingutele.

Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) jõustus 1. detsembril 2009, millega kehtestati Euroopa Liidu pädevus otseinvesteeringute valdkonnas. Üleantud pädevuse alusel võtsid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu vastu määruse 1219/2012, mille kohaselt kehtivad olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud jäävad kehtima, kui Euroopa Komisjon annab selleks loa pärast seda, kui ta on "hinnanud, kas üks või mitu nende sätetest kujutab endast tõsist takistust läbirääkimistele või kahepoolsete investeerimislepingute sõlmimisele liidu poolt kolmandate riikidega" (määruse 1219/2012 artikkel 5). Lisaks algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse 12 ELi-sisese kahepoolse investeerimislepingu (ELi liikmesriikide vahelised kahepoolsed investeerimislepingud) suhtes, mille Austria on allkirjastanud ja ratifitseerinud.

Vaatamata eelnevale kirjutas Austria alla liikmesriikide valitsuste esindajate 15. jaanuari 2019. aasta deklaratsioonile Euroopa Kohtu Achmea kohtuotsuse õiguslike tagajärgede ja investeeringute kaitse kohta Euroopa Liidus (edaspidi "deklaratsioon"). Deklaratsiooni kohaselt:

• "on kõik liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsetes investeerimislepingutes sisalduvad investori ja riigi vahelised vahekohtuklauslid vastuolus ELi õigusega ja seega kohaldamatud";
• need vahekohtuklauslid "ei avalda mõju, sealhulgas seoses sätetega, mis näevad ette enne lepingu lõpetamist tehtud investeeringute kaitse pikendamise täiendavaks ajaks (nn aegumisklauslid või vanaduspõlveklauslid)"; ja
• investorriigi vahekohtu klauslite alusel moodustatud vahekohtul puudub pädevus, sest puudub kehtiv pakkumine vahekohtu pidamiseks selle aluseks oleva kahepoolse investeerimislepingu osaliseks oleva liikmesriigi poolt.

Austria kohustus esialgu koos teiste allakirjutanud riikidega "lõpetama kõik (ELi liikmesriikide) vahel sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud mitmepoolse lepingu abil või, kui seda tunnistatakse vastastikku otstarbekamaks, kahepoolselt" 6. detsembriks 2019. Vaatamata öeldule keeldus Austria 23 ELi liikmesriigiga ühinemast Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu (edaspidi "leping") allkirjastamisest. Selline otsus on tõeliselt tervitatav, sest selles hinnatakse põhjendatud muret, et ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamine lepingu abil võib olla vastuolus rahvusvahelise avaliku õigusega.

ICSID konventsioon

Kas riik on ICSIDi konventsiooni osaline?

Riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise konventsioon ratifitseeriti 25. mail 1971. aastal ja see jõustus Austria suhtes 24. juunil 1971. aastal.

Mauritiuse konventsioon

Kas riik on osaline ÜRO konventsioonis, mis käsitleb läbipaistvust lepingupõhises investorite ja riikide vahelises vahekohtumenetluses (Mauritiuse konventsioon)?

Austria ei ole lepingupõhise investorite ja riikide vahelise vahekohtumenetluse läbipaistvuse ÜRO konventsiooni osaline.

Investeerimislepingu programm

Kas riigil on investeerimislepingute programm?

Jah.

SISSETULEVATE VÄLISINVESTEERINGUTE REGULEERIMINE

Valitsuse investeeringute edendamise programmid

Kas riigil on välisinvesteeringute edendamise programm?

Digitaal- ja majandusministeerium ning Euroopa, integratsiooni- ja välisministeerium toetavad ühiselt Austria investeeringute edendamise programme.

Digitaal- ja majandusministeerium vastutab peamiselt välisinvesteeringute majandusliku toetamise eest ning avaldab kõikehõlmava ülevaate kõigist välisinvestoritele pakutavatest toetustest, mis on veebis PDF-vormingus kättesaadav.

Euroopa, integratsiooni- ja välisministeerium ning Austria diplomaatilised esindused vastutavad jätkuvalt investeeringute kaitse eest, kohustudes jõustama kohaldatavaid kahepoolseid investeerimislepinguid ja tagama ekspordikontrolli. Ülevaade Euroopa, integratsiooni- ja välisministeeriumi ülesannetest on kättesaadav Internetis.

Kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid

Tehke kindlaks välisinvestorite ja välisinvesteeringute suhtes kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid, sealhulgas kõik investeeringute lubamise või registreerimise nõuded.

Kuna Austria on välisinvesteeringutele avatud, võivad olla kohaldatavad mõned mittediskrimineerivad riiklikud ja ELi meetmed (nt kinnisvara omandamise, monopolivastase võitluse, energiasektori, avaliku julgeoleku ja korra jms valdkonnas). Lisaks sellele tuleb Austria väliskaubandusseaduse (AußWG) kohaselt saada majandusministri nõusolek "füüsilise isiku, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) või Šveitsi kodanik või juriidiline isik või äriühing, kes on asutatud kolmandas riigis, välja arvatud EMP ja Šveits", omandamiseks, kui investor kavatseb omandada või muul viisil omandada kontrollipositsiooni Austria Vabariigi jaoks eriti olulistes tööstusharudes, nagu on määratletud AußWG § 25 a lõike 2 punktis a. Lisaks sellele tuleb Austria väliskaubandusseaduse (AußWG) artikli 25 lõike 2 punktis a, et omandada füüsiline isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) või Šveitsi kodanik või juriidiline isik või äriühing, kes on asutatud kolmandas riigis, välja arvatud EMP ja Šveits.

Digitaal- ja majandusministeerium töötab praegu AußWG muudatuste kallal, võttes seejuures hoolikalt arvesse määrust (EL) 2019/452 "millega kehtestatakse raamistik liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute kontrollimiseks".

Asjaomane reguleeriv asutus

Nimetage riigiasutus, mis reguleerib ja edendab sissetulevaid välisinvesteeringuid.

Digitaal- ja majandusministeerium ning Euroopa, integratsiooni- ja välisministeerium toetavad ühiselt Austria investeeringute edendamise programme.

Digitaal- ja majandusministeerium vastutab peamiselt välisinvesteeringute majandusliku toetamise eest ning avaldab põhjaliku ülevaate kõigist välisinvestoritele pakutavatest toetustest, mis on veebis kättesaadav PDF-vormingus.

Euroopa, integratsiooni- ja välisministeerium ning Austria diplomaatilised esindused vastutavad jätkuvalt investeeringute kaitse eest, kohustudes jõustama kohaldatavaid kahepoolseid investeerimislepinguid ja tagama ekspordikontrolli. Ülevaade Euroopa, integratsiooni- ja välisministeeriumi ülesannetest on kättesaadav Internetis.

Asjaomane vaidluste lahendamise asutus

Määrake kindlaks riigiasutus, kellele tuleb välisriigi investoriga tekkinud vaidluses menetlus kätte toimetada.

Kui Austria sõlmitud investeerimislepingutes ei ole otsest sätet punkti fondi kohta, peab investor esitama vaidlusteate Euroopa, integratsiooni- ja välisministeeriumile.

INVESTEERIMISLEPINGUTE PRAKTIKA

BITi näidis

Kas riigil on olemas BITi näidisleping?

Austrial on olemas 2008. aastal vastu võetud kahepoolse investeerimislepingu näidisleping (BIT). Oluline on siiski meenutada, et valdav osa Austria poolt allkirjastatud ja ratifitseeritud kahepoolseid investeerimislepinguid on sõlmitud enne näidislepingu uusimat versiooni. Samuti on keeruline hinnata, millist mõju võib uusim näidisleping tulevikus avaldada.

Pärast Austria näidis-BITi kasutuselevõttu sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute võrreldav analüüs näitab, et need ei ole ühtsed. Ühest küljest on investeerimislepingud Tadžikistani ja Kosovoga koostatud rangelt kooskõlas näidis-BITi suunitlusega. Seevastu Kirgiisiaga ja Kasahstaniga sõlmitud samalaadsetel lepingutel tehti mõnedes olulistes aspektides muudatusi BITi näidislepingutesse.

Lisaks sellele on investeeringute kaitset käsitlevad sätted tavaliselt muutumas ELi ja kolmandate riikide vaheliste kaubanduslepingute osaks, mis piirab seega näidislepingule kavandatud eesmärki.

Mis puutub BIT-mudeli sisusse, siis Austria esitas kindlasti lühikese, funktsionaalse ja täiustatud platvormi välisinvesteeringute edukaks kaitsmiseks. Peamised sätted tagavad:

• välisinvestorite võrdne kohtlemine võrreldes siseriiklike investorite või kolmandate riikide investoritega; õiglase kohtlemise kohustus vastavalt rahvusvahelise õiguse standarditele (rangelt reguleeritud sundvõõrandamine, investeeringu raames tehtud maksed peavad olema mõjutatud piiranguteta jne) ja
• tõhus vaidluste lahendamine ees:
  • siseriiklikud kohtud;
  • rahvusvaheline investeerimisvaidluste lahendamise keskus (ICSID);
  • ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vahekohtu vahekohtu või ad hoc vahekohtu ees; ja
  • Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) vahekohtu reeglite alusel moodustatud ainuisikuline või ajutine vahekohus.

Lisaks sellele on näidislepingu eripäradeks mõistete "investor" ja "investeering" iseloomulik määratlus ning üsna laiaulatuslik katuseklausel. Internetis on kättesaadav kommentaar, milles käsitletakse üksikasjalikumalt BIT-mudeli olulisi aspekte.

Ettevalmistavad materjalid

Kas riigil on lepingu ettevalmistavate materjalide keskne hoidla? Kas sellised materjalid on avalikult kättesaadavad?

Kõik kättesaadavad abimaterjalid kõikide Austria Vabariigi parlamendi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute kohta on kättesaadavad Internetis . Digitaal- ja majandusministeerium teeb ratifitseeritud kahepoolsete investeerimislepingute saksakeelsed versioonid koos kaasnevate dokumentidega oma veebisaidil tutvumiseks ja avalikuks kontrollimiseks kättesaadavaks. Vajaduse korral on ka ingliskeelsed ja muudesse keeltesse tõlgitud versioonid Internetis kättesaadavad.

Reguleerimisala ja reguleerimisala

Milline on investeerimislepingute tüüpiline kohaldamisala?

Investori kvalifikatsioon

Austria sõlmitud investeerimislepingutes on sätestatud, kuid mitte nii ühetaoliselt, mitmed õiguslikud tingimused, millele välisinvestor peaks vastama, et saada sisulist kaitset. Kuigi nii füüsilisi isikuid kui ka juriidilisi isikuid (st ettevõtteid) võib üldiselt pidada "investoriks", on lisanõuded järgmised:

Põhiline asutamis- või tegevuskoht

BITi näidislepingu artikli 1 lõikes 3 määratletakse ettevõtet muu hulgas kui "lepinguosalise kohaldatava õiguse alusel asutatud või organiseeritud ettevõtet". Asukohanõue on selgesõnaliselt sätestatud mitmes sõlmitud BITis (nt Austria-Valgevene BITi artikli 1 lõige 2; Austria-Argentiina BITi artikli 1 lõike 2 punkt b jne). Põhimõttelist asukohanõuet võib mõnel juhul asendada ühe lepinguosalise üksuse (eel)valitseva mõju kehtestamisega investori üle (nt Austria-Egiptuse BIT artikli 1 lõike 2 punkt c; Austria-Kuwaiti BIT artikli I lõige 2 jne).

Olulise äritegevuse teostamine

BITi näidislepingu artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et ettevõte peab "tegelema [vastuvõtvas riigis] sisulise äritegevusega". Kooskõlas eelnevaga on mitmetes kahepoolsetes investeerimislepingutes sätestatud kohustus tegeleda tegeliku äritegevusega (nt Austria-Tšiili kahepoolse investeerimislepingu artikli 1 lõike 2 punkt b).

Vastuoluline kvalifikatsioon sõltuvalt lepinguosalisest riigist.

Märkimisväärne arv kahepoolseid investeerimislepinguid määratleb "investori" määratlusega seotud nõuded iga lepinguosalise jaoks eraldi (nt Austria-Kuwaiti kahepoolse investeerimislepingu artikli I lõige 2).

Hüvitiste andmisest keeldumine

Kooskõlas kahepoolsete investeerimislepingute näidisega keeldutakse mitmetes sõlmitud kahepoolsetes investeerimislepingutes selgesõnaliselt kaitse andmisest juhul, kui eespool nimetatud nõuded ei ole täidetud. Parim näide sellise sätte kohta on Austria-Usbekistani BITi artikkel 10, milles on sätestatud:

[Lepinguosaline võib keelduda käesoleva lepingu soodustustest teise lepinguosalise investorile ja tema investeeringutele, kui kolmanda riigi investorid omavad või kontrollivad esimesena nimetatud investorit ja kui investoril puudub oluline äritegevus selle lepinguosalise territooriumil, kelle õiguse alusel ta on asutatud või organiseeritud.

Mõiste "investeering" määratlemine

Kaitstud "investeering" hõlmab BITi näidise kohaselt mis tahes vara, mis on kaitstud investori "otseses või kaudses omandis või kontrolli all". Seda määratlust piiravad mõnevõrra kohaldatavate kahepoolsete investeerimislepingutega kehtestatud täiendavad kaalutlused:

Otseste ja kaudsete investeeringute eristamine

Kuigi valdav osa Austria sõlmitud investeerimislepingutest kiidab heaks kaitse mõlemal juhul, ei ulatu mõned neist nii kaugele, et anda kaitset kaudsetele või mittetulunduslikele investeeringutele (nt Austria-Iraani BITi artikli 1 lõige 1).

Territoriaalne nõue ja seaduslikkus

Investeeringud on üldiselt kaitstud, kui need on tehtud lepinguosalise territooriumil ja kooskõlas selle lepinguosalise seaduste ja määrustega (nt Austria-Malaisia BIT artikli 1 lõige 3).

Tagasiulatuva kohaldamisala küsimused

Märkimisväärne enamik Austria sõlmitud investeerimislepingutest kas annab kaitse investeeringutele, mis on tehtud alates konkreetselt kindlaksmääratud kuupäevast (nt Austria-Venemaa BIT artikkel 9), või ei tee vahet enne ja pärast lepingu jõustumiskuupäeva tehtud investeeringute kaitsmisel (nt Austria-Kuuba BIT artikkel 24).

Kaitsed

Millised sisulised kaitsemeetmed on tavaliselt kättesaadavad?

Austria sõlmitud investeerimislepingud näevad üldjuhul ette järgmised kaitsemeetmed, mille suhtes kehtivad harva erandlikud piirangud:

• õiglane ja võrdne kohtlemine;
• (otsese ja kaudse) sundvõõrandamise kaitse; enamsoodustusrežiimi kaitse;
• mittediskrimineerimise ja siseriikliku kohtlemise kaitse; täielik kaitse ja turvalisus ning
• katuseklausel.

Vaidluste lahendamine

Millised on kõige sagedamini kasutatavad vaidluste lahendamise võimalused välisinvestorite ja teie riigi vahelistes investeerimisvaidlustes?

Austria kahepoolsed investeerimislepingud näevad kõige sagedamini ette ICSIDi institutsionaalse vahekohtu või UNCITRALi ad hoc menetluse kui foorumi, mis valitakse vastavatest kahepoolsetest investeerimislepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks. Vastupidiselt esimesele on mõnes kahepoolses investeerimislepingus ette nähtud täiendav võimalus kasutada vahekohtumenetlust Stockholmi Kaubanduskoja eeskirjade (nt Austria-Venemaa kahepoolse investeerimislepingu artikkel 7) või ICC eeskirjade (nt Austria-Kuuba kahepoolse investeerimislepingu artikkel 11) alusel toimuvaks vahekohtumenetluseks.

Konfidentsiaalsus

Kas riigil on väljakujunenud tava nõuda investeeringute vahekohtumenetluses konfidentsiaalsust?

Ei kohaldata.

Kindlustus

Kas riigil on investeeringute kindlustamise agentuur või programm?

Austria investorid võivad taotleda kindlustust arengumaadesse investeerimiseks mitmepoolse investeerimistagatisagentuuri asutamise konventsiooni alusel. Austriast sai 1997. aastal üks 25 tööstusriigist, kes on selle akti liige.

Lisaks võivad Austria investorid taotleda välisinvesteeringute kindlustust poliitilise riski vastu. Osterreichische Kontrollbank AG (OeKB) pakutav "G4 garantii" on üldiselt mõeldud ELi ja OECD-välistele turgudele. Ülevaade nendest teenustest on kättesaadav OeKB veebilehel .

INVESTEERINGUTE VAHEKOHTU AJALUGU

Vahekohtumenetluste arv

Mitmes teadaolevas investeerimislepingute vahekohtumenetluses on riik osalenud?

Käesoleva dokumendi koostamise ajal on Austria aktiivselt osalenud ühes avalikult teadaolevas investorite ja riikide vahelises vahekohtumenetluses: BV Belegging- Maatschappij "Far East" vs. Austria Vabariik (ICSID-asi nr ARB/15/32). Menetlus algatati 2015. aasta juulis vastavalt BITile, mille Austria oli sõlminud Maltaga 2002. aastal (jõus alates 2004. aasta märtsist). Liikuv investor väitis sellega, et Austria:

• kehtestas meelevaldseid, põhjendamatuid või diskrimineerivaid meetmeid; keeldus täielikust kaitsest ja turvalisusest;
• rikkus kohaldatavaid otsese ja kaudse sundvõõrandamise keelde;
• ning keeldus õiglasest ja võrdsest kohtlemisest.

Vahekohus lükkas väited kohtualluvuse tõttu tagasi 2017. aasta oktoobris pärast sama aasta märtsis toimunud kohtuistungit.

Tööstusharud ja sektorid

Kas riigiga seotud investeerimisvaidlused puudutavad tavaliselt konkreetseid tööstusharusid või investeerimissektoreid?

Ei ole kohaldatav.

Vahekohtuniku valimine

Kas riik on varem kasutanud vahekohtute määramisel vaikimisi mehhanisme või on riik varem määranud konkreetseid vahekohtunikke?

Ei kohaldata.

Kaitse

Kas riik kaitseb end tavaliselt investeerimisnõuete vastu? Esitage üksikasjad riigi sisemise kaitsja kohta investeerimisvaidlustes.

Ei kohaldata.

RIIGI VASTU TEHTUD OTSUSTE TÄITMINE

Täitmiselepingud

Kas riik on osaline mõnes täitmist käsitlevas rahvusvahelises lepingus, näiteks 1958. aasta ÜRO konventsioonis välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta?

Austria ühines välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga (New Yorgi konventsioon) 2. mail 1961. aastal. New Yorgi konventsioon kehtib Austria suhtes piiranguteta, kuna esialgne vastastikkuse reservatsioon tühistati 1988. aastal.

Kohtuotsuse täitmine

Kas riik täidab tavaliselt vabatahtlikult tema vastu tehtud investeerimislepingute otsuseid?

Ei kohaldata.

Ebasoodsad otsused

Kui ei, siis kas riik kaebab ebasoodsate otsuste peale oma siseriiklikesse kohtutesse või kohtutesse, kus vahekohtu asukoht oli?

Ei kohaldata.

Täitmist takistavad sätted

Esitage üksikasjad siseriiklike õigusnormide kohta, mis võivad takistada kohtuotsuste täitmist riigi vastu tema territooriumil.

Austria seadusandja teeb selget vahet siseriiklike (st vahekohtumenetluses tehtud vahekohtuotsuste, mille asukoht on kokkulepitud Austrias) ja välismaiste (st vahekohtumenetluses tehtud vahekohtuotsuste, mille asukoht on kokkulepitud väljaspool Austriat) vahekohtuotsuste täitmist käsitlevatel eeskirjadel.

Esimeste puhul on Austria täitmisele pööramise seaduse paragrahvis 1 sätestatud, et siseriiklikke otsuseid, mille suhtes ei saa esitada apellatsioonkaebusi (sealhulgas kokkuleppemenetlust), võib täita vahetult kui täitmisele pööratud kohtuotsuseid.

Vastupidiselt eespool nimetatule nõuab Austria täitmisseaduse III jaotis (§ 403 jj) välismaiste vahekohtuotsuste ametlikku tunnustamist enne siseriiklikku täitmist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsuseid tuleks täita ilma eelneva eraldi täitmismääruse tegemiseta kohaldatava rahvusvahelise lepingu (nt lepingud, mis sisaldavad vastastikkuse tunnustamise ja täitmise kohustust) või Euroopa Liidu õigusakti alusel.

Vastavalt New Yorgi konventsiooni artikli IV lõike 1 punktile a peab otsuse tunnustamist taotlev taotleja esitama otsuse originaali (või tõestatud koopia) ja vahekohtukokkuleppe originaali (või tõestatud koopia). Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku (ZPO) § 614 lõige 2 annab sellega seoses kohtuniku otsustada, kas nõuda taotlejalt asjaomase vahekohtukokkuleppe (või selle kinnitatud koopia) esitamist. Kuna pädevad ringkonnakohtud uurivad ainult seda, kas formaalsed nõuded on täidetud, on Austria ülemkohtu seisukoht selles osas olnud formaalsem - nad nõuavad selle kontrollimist, kas täitmisloa taotluses märgitud võlgniku nimi on kooskõlas vahekohtuotsuses märgitud nimega.

Lisaks sellele võib kohtuotsuse suhtes kohaldada ZPO § 606, mis nõuab, et kohtuotsus oleks kirjalik ja vahekohtunike poolt allkirjastatud. Kui pooled ei ole kokku leppinud, võib kohaldada täiendavaid vorminõudeid.

Austria kohtutel ei ole õigust vahekohtu otsust sisuliselt läbi vaadata. Vahekohtu otsus ei kuulu edasikaebamisele. Siiski on võimalik esitada hagi vahekohtu otsuse (nii kohtuotsuse kui ka põhikohtuasja kohta tehtud otsuse) tühistamiseks väga konkreetsetel ja kitsastel põhjustel, nimelt:

• vahekohus tunnistas või eitas pädevust, kuigi vahekohtukokkulepet või kehtivat vahekohtukokkulepet ei ole sõlmitud;
• pool ei olnud võimeline vahekohtukokkulepet sõlmima vastavalt tema suhtes kohaldatavale õigusele;
• pool ei olnud võimeline esitama oma seisukohti (nt talle ei teatatud nõuetekohaselt vahekohtuniku määramisest või vahekohtumenetlusest);
• vahekohtuotsus käsitleb küsimust, mida vahekohtukokkuleppes ei ole ette nähtud või mis ei kuulu vahekohtukokkuleppe tingimuste alla, või puudutab küsimusi, mis ei kuulu vahekohtu poolt taotletava abi hulka (kui sellised puudused puudutavad vahekohtuotsuse eraldatavat osa, tuleb see osa tühistada);
• vahekohtu koosseis ei olnud kooskõlas ZPO §-dega 577-618 või poolte kokkuleppega;
• vahekohtumenetlus ei olnud või vahekohtu otsus ei ole kooskõlas Austria õigussüsteemi (ordre public) aluspõhimõtetega; ja
• kui on täidetud siseriikliku kohtu asja taasavamise tingimused vastavalt ZPO § 530 lõikele 1.

Riikidele on tagatud suveräänne puutumatus vaid nende suveräänsete õiguste piires. Immuunsus ei kehti eraõigusliku äritegevuse suhtes. Seega on Austrias asuv välisriigi vara sõltuvalt selle eesmärgist täitmisele pööramisest vabastatud: kui see on mõeldud üksnes eratehinguteks, võib selle arestida ja selle suhtes võib kohaldada täitmist; kui aga see on mõeldud suveräänsete volituste teostamiseks (nt saatkonna ülesanded), ei saa täitemeetmeid määrata. Austria ülemkohus (OGH) jõudis ühes asjakohases otsuses selles küsimuses järeldusele (vt 3 Ob 18/12), et üldist puutumatust riigivara suhtes ei ole ette nähtud, vaid kohustatud riigi kohustus on tõendada, et ta tegutses täitemenetluse peatamisel suveräänsete volitustega vastavalt Austria täitemenetluse seaduse § 39. Seejuures ei ole vaja tõendada, et ta tegutses täitemenetluse peatamisel suveräänsete volitustega.

Õpetliku kohtupraktika puudumisel võib olla mõistlik järeldada, et riigivara suhtes on ettevõtte eesriide läbilõikamine õiguslikult lubatud, kui riigipuutumatuse ulatust käsitlevaid eeskirju täiendatakse ettevõtte eesriide läbilõikamise suhtes kohaldatavate õiguslike nõuete täitmisega.

AJAKOHASTAMINE JA SUUNDUMUSED

Viimase aasta peamised arengud

Kas teie jurisdiktsioonis on mingeid uusi suundumusi või aktuaalseid teemasid?

Üldise suhtumisena, mis ei ole seotud ühegi konkreetse investeerimisvaidlusega, näitab föderaalne digitaal- ja majandusministeerium siiski valitsuse avatust siduvale rahvusvahelisele vahekohtule kui asjakohasele alternatiivile riiklikele kohtutele vaidluste lahendamisel vastavalt kohaldatavatele kahepoolsetele investeerimislepingutele (BIT).

Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) jõustus 1. detsembril 2009, millega kehtestati Euroopa Liidu pädevus otseinvesteeringute valdkonnas. Üleantud pädevuse alusel võtsid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu vastu määruse 1219/2012, mille kohaselt jäävad olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud kehtima, kui Euroopa Komisjon annab selleks loa pärast seda, kui ta on "hinnanud, kas üks või mitu nende sätetest kujutab endast tõsist takistust läbirääkimistele või kahepoolsete investeerimislepingute sõlmimisele liidu poolt kolmandate riikidega" (määruse 1219/2012 artikkel 5). Lisaks algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse 12 ELi-sisese kahepoolse investeerimislepingu (ELi liikmesriikide vahelised kahepoolsed investeerimislepingud) suhtes, mille Austria on allkirjastanud ja ratifitseerinud.

Vaatamata eelnevale kirjutas Austria alla liikmesriikide valitsuste esindajate 15. jaanuari 2019. aasta deklaratsioonile Euroopa Kohtu Achmea kohtuotsuse õiguslike tagajärgede ja investeeringute kaitse kohta Euroopa Liidus (edaspidi "deklaratsioon"). Deklaratsiooni kohaselt:

• "on kõik liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsetes investeerimislepingutes sisalduvad investori ja riigi vahelised vahekohtuklauslid vastuolus ELi õigusega ja seega kohaldamatud";
• need vahekohtuklauslid "ei avalda mõju, sealhulgas seoses sätetega, mis näevad ette enne lepingu lõpetamist tehtud investeeringute kaitse pikendamise täiendavaks ajaks (nn aegumisklauslid või vanaduspõlveklauslid)"; ja
• investorriigi vahekohtu klauslite alusel moodustatud vahekohtul puudub pädevus, kuna puudub kehtiv pakkumine vahekohtu pidamiseks selle aluseks oleva kahepoolse investeerimislepingu osalisriigi poolt.

Austria kohustus algselt koos teiste allakirjutanud riikidega "lõpetama kõik kahepoolsed investeerimislepingud, mis on sõlmitud järgmiste riikide vahel

(ELi liikmesriigid) mitmepoolse lepinguga või, kui seda peetakse vastastikku otstarbekamaks, kahepoolselt" 6. detsembriks 2019. Vaatamata öeldule keeldus Austria 23 ELi liikmesriigiga ühinemast Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu (edaspidi "leping") allkirjastamisest. Selline otsus on tõeliselt tervitatav, sest selles hinnatakse põhjendatud muret, et ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamine lepingu abil võib olla vastuolus rahvusvahelise avaliku õigusega.

Koronaviirus

Milliseid erakorralisi õigusakte, abiprogramme ja muid algatusi on teie riik rakendanud pandeemiaga tegelemiseks? Kas olemasolevaid riiklikke programme, seadusi või määrusi on nende probleemide lahendamiseks muudetud? Millised parimad tavad on klientidele soovitavad?