Ärikuritegevus 2022

Üldine kriminaalõiguskaitse

Millised asutused võivad esitada süüdistuse ärikuritegude eest ja kas riiklikul ja piirkondlikul tasandil on erinevad õiguskaitseasutused?

Ettevõtluskuritegusid reguleeritakse peamiselt kriminaalõigusega ja nende eest vastutab Austria prokuratuur (Staatsanwaltschaft, StA) või spetsialiseeritum prokuratuur ettevõtluskuritegude ja korruptsiooni eest (Zentrale Staatsanwaltschaft zur Verfolgung von Wirtschaftsstrafsachen und Korruption, WKStA).

Siiski on ka teisi asutusi, kes võivad vastutada ärikuritegude menetlemise eest, näiteks finantskriminaalasutused teatavate finantskuritegude puhul.

Austria kriminaalkoodeksis (Strafgesetzbuch, StGB) eristatakse süütegusid, mille eest tuleb esitada süüdistus ex officio (Offizialdelikte), ja süütegusid, mille puhul kannatanu peab andma loa süüdistuse esitamiseks (Ermächtigungsdelikte) või mille puhul kannatanu peab ise esitama süüdistuse (Privatanklagedelikte). Enamus süütegusid menetletakse siiski ex officio.

Kui täitevasutusi on rohkem kui üks, siis kuidas otsustatakse, milline asutus uurib ja esitab süüdistuse?

Igas piirkonnakohtu asukohas on loodud prokuratuur, mis on pädev kriminaalasjades. Need prokuratuurid vastutavad uurimise ja süüdistuse esitamise eest selle kohtu ja piirkonnakohtule alluvate ringkonnakohtute jurisdiktsioonis, kus neid võivad esindada ringkonnaprokurörid. Enamik neist ringkonnaprokuröridest ei ole koolitatud juristid, vaid spetsiaalselt koolitatud riigiteenistujad. Ringkonnaprokurörid tegelevad ainult madala karistusega kuritegudega.

Umbes 10 aastat tagasi loodi spetsiaalselt korruptsiooni ja majanduskuritegude eest vastutav prokuratuur: ärikuritegude ja korruptsiooni eest vastutav prokuratuur (WKStA). See vastutab muu hulgas raskete ametialaste ja korruptsioonikuritegude ning majanduskuritegude ja finantskuritegude eest, millega kaasneb kahju tekitamine
mis ületab 5 miljonit eurot.

Prokuratuur vastutab kriminaalmenetluse algatamise, uurimise, süüdistuse esitamise või uurimismenetluse peatamise eest. Prokuratuuri abistab uurimisel kriminaalpolitsei. Mõne uurimismeetme jaoks on vaja kohtulikku luba.

Kas ärikuritegude suhtes on olemas tsiviil- või haldusmenetlus? Kui jah, siis millised asutused jõustavad seadusi tsiviilõiguslikult ja milliste kuritegude vastu nad võitlevad?

Ohver võib kriminaalmenetlusse astuda eraisikuna ja/või esitada tsiviilhagi. Pärast tsiviilkohtumenetluse võitmist võib väljamõistetud summa kostja suhtes täide viia.

Kriminaalmenetluses võivad prokuratuur anda korralduse konfiskeerida või külmutada kontod. Kuriteoohvritel on õigus tutvuda toimikutega ja nad võivad seda teavet kasutada.

Austria õiguses on ette nähtud võimalus taotleda ajutisi ettekirjutusi nõuete tagamiseks.

On erinevaid haldusasutusi, mis võivad määrata halduskaristusi sõltuvalt sektorist, kus rikkumine toimub.

Kas teie jurisdiktsioonis on viimase aasta jooksul olnud suuremaid ärikuritegude juhtumeid?

Viimaste aastate kõige tähelepanuväärsem ärikuritegude juhtum Austrias oli nn BUWOGi skandaal. Pärast kolm aastat kestnud kohtuprotsessi, 2020. aasta detsembris sai endine Austria rahandusminister
- kui üks mitmest süüdistatavast - mõisteti kaheksaks aastaks vangi (apellatsioonimenetlus on pooleli). Menetluse objektiks oli muu hulgas korruptsioonisüüdistus seoses miljonite eurode maksetega, mis olid seotud föderaalse elamuehituse erastamisega.

Kohtute korraldus

Kuidas on teie jurisdiktsiooni kriminaalkohtud üles ehitatud? Kas konkreetsete kuritegude jaoks on olemas spetsialiseerunud kriminaalkohtud?

Esimeses astmes teeb otsuse kas ringkonnakohus (Bezirksgericht) või piirkondlik kohus (Landesgericht). Ringkonnakohtud on pädevad tegema otsuseid kõigi kuritegude kohta, mille eest ähvardab pelgalt rahatrahv või kuni üheaastane vangistus. Piirkondlikud kohtud on pädevad tegema otsuseid kõigi väär- ja kuritegude kohta, mille puhul ähvardab vabadusekaotus, mis ületab ühte aastat, ning - olenemata karistuse ähvardusest - teatavate seaduses sätestatud süütegude (nt ohtlik ähvardus) kohta.

Kui ringkonnakohtutes lahendatakse asju alati ühe kohtuniku poolt, siis piirkonnakohtute koosseis on erinev. Eluaegse vangistusega või üle viieaastase miinimumkaristusega ähvardava karistusega ja lisaks üle kümneaastase maksimumkaristusega karistatavaid kuritegusid ning muid seaduses nimetatud erilisi kuritegusid (nt poliitilised kuriteod) arutatakse kolmest kutselisest kohtunikust ja kaheksast vandekohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (Geschworenengericht). Kuritegusid, mille eest karistatakse miinimumkaristusega üle viie aasta ja mis ei kuulu Geschworenengericht'i pädevusse, samuti seaduses nimetatud kuritegusid (nt omastamine, raske pettus - kui on ületatud teatud kahjusumma või oli kavatsus seda ületada), menetletakse ühe või kahest kohtunikust ja kahest ilmalikust vandekohtunikust koosnevas kohtukolleegiumis (Schöffengericht). Muude kuritegude üle otsustab üks kohtunik.

Spetsiaalsed kriminaalkohtud konkreetsete kuritegude jaoks puuduvad.

Teises astmes on pädevad kõrgemad piirkonnakohtud (Oberlandesgerichte) ja/või ülemkohus (Oberster Gerichtshof ), sõltuvalt sellest, milline kohus oli pädev esimeses astmes ja milline on apellatsioonkaebuse laad.

Kas ärikuritegude kohtumenetluses on õigus vandekohtule?

Austria õiguse kohaselt ei ole süüdistataval põhiõigust vandekohtumenetlusele. Nagu eespool mainitud, võib sõltuvalt ähvardavast karistusest või süüdistatavast süüteost olla või mitte olla kohustuslik vandekohtumenetlus (kas Geschworenengericht või Schöffengericht).

Eriseadused ja kuriteod

Kirjeldage palun kõiki seadusi, mida teie jurisdiktsioonis tavaliselt kasutatakse ärikuritegude eest vastutusele võtmiseks, sealhulgas kuritegude tunnuseid ja süüdistatava nõutavat vaimset seisundit:

Väärtpaberipettus

Austria kriminaalõiguse kohaselt paneb isik toime pettuse, kui ta faktide kohta kedagi eksitades paneb selle isiku tegema, taluma või jätma tegemata midagi, mis kahjustab seda isikut või teise isiku vara, kavatsusega rikastuda ebaseaduslikult ise või kolmas isik petetud isiku käitumise kaudu.

Igal juhul tuleks väärtpaberipettusega seoses mainida Austria 2018. aasta börsiseadust (Börsegesetz 2018, BörseG 2018). See seadus reguleerib siseteabe väärkasutamise ja turuga manipuleerimise haldusõigusrikkumist ning kohtulikult karistatavat turuga manipuleerimist.

Raamatupidamispettus

Kui pikka aega olid Austrias raamatupidamispettuse süüteod hajutatud mitmesse seadusesse (nt aktsiaseltside seadus, piiratud vastutusega äriühingute seadus), siis 2016. aastal lisati raamatupidamispettuse süüteod kriminaalkoodeksisse.

Otsustajad ja volitatud esindajad on karistatavad näiteks siis, kui nad esitavad äriühingu netovara, finantsseisundit või majandustulemusi vääralt, esitades vale või ebatäielikku teavet - nt raamatupidamise aastaaruandes või üldkoosolekul, kui see võib tekitada olulist kahju (äriühingule, aktsionäridele, võlausaldajatele jne).

Siseringitehingud

Siseteabe kuritarvitamine on nii halduskuritegu kui ka kriminaalkuritegu. Asjakohased sätted on esitatud Austria 2018. aasta börsiseaduses (BörseG 2018). Siseringiinfo ärakasutamine enda või kolmanda isiku jaoks on kriminaalkuritegu. Seda võib teha väärtpaberite ostmise ja müümise, kauplemiskorralduste muutmise või tühistamise või väärtpaberite soovitamise või kolmandatele isikutele teabe edastamise teel.

Omastamine

Austria kriminaalõigus eristab kahte liiki omastamist ("Untreue" ja "Veruntreuung").

"Untreue" pannakse toime, kui keegi kuritarvitab teadlikult oma volitusi käsutada/kohustada teist isikut käsutama teise isiku vara ja kahjustab seeläbi teise isiku vara. Isik kuritarvitab oma volitusi, kui ta rikub põhjendamatult selliseid eeskirju, mis on mõeldud tegeliku kasusaaja vara kaitsmiseks.

"Veruntreuung" pannakse toime, kui keegi omastab talle või kolmandale isikule usaldatud asja eesmärgiga rikastuda sellega ebaseaduslikult ise või kolmas isik.

Riigiametnike altkäemaksu võtmine

Ametnike altkäemaksu andmine on kriminaalkorras põhjalikult reguleeritud. Põhimõtteliselt on vastutusele võetavad mõlemad pooled, st riigiametnik, kes nõuab eelist ja see, kes lubab ametnikule eelist.

Ametnik on karistatav, kui ta nõuab, võtab vastu või laseb endale lubadusi anda eelise, et ta sooritaks või jätaks sooritamata ametitoimingu oma kohustust rikkudes või et ta sooritaks või jätaks sooritamata ametitoimingu enda või kolmanda isiku jaoks oma kohustust rikkudes.

Ametnik on samuti karistatav, kui ta nõuab endale või kolmandale isikule eelist või võtab vastu või laseb endale lubamatut eelist lubada, lubades end mõjutada oma tegevuses ametnikuna.

Nagu juba mainitud, võetakse vastutusele ka isik, kes pakub, lubab või annab eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Kriminaalne konkurentsivastane võitlus

Austria kriminaalkoodeks keelab konkurentsi piiravad kokkulepped riigihankemenetlustes. Igaüks, kes esitab taotluse hankemenetluses osalemiseks või esitab pakkumuse või peab läbirääkimisi ebaseadusliku kokkuleppe alusel, mille eesmärk on mõjutada hankijat teatud pakkumuse vastuvõtmiseks, on karistatav. Sellistel juhtudel on võimalik karistada ka pettuse eest.

Pakkujate vahelised hinnakokkulepped erapakkumiste puhul võivad kujutada endast pettust.

Austria föderaalseadus kartellide ja muude konkurentsipiirangute vastu (Kartellgesetz 2005, KartG 2005) keelab muu hulgas turgu valitseva seisundi kuritarvitamise. Selline kuritarvitamine võib seisneda eelkõige selles, et nõutakse ostu- või müügihindu või muid äritingimusi, mis erinevad nendest, mis oleksid väga tõenäolised tõhusa konkurentsi korral, võttes eelkõige arvesse ettevõtjate käitumist võrreldavatel turgudel, kus valitseb tõhus konkurents.

Kartellid ja muud konkurentsirikkumised

Eelnimetatud Austria kartelliseadus keelab muu hulgas kõik ettevõtjate vahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevused, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine (kartellid).

Ebaausa konkurentsi vastane föderaalseadus (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb, UWG) keelab näiteks agressiivsed või eksitavad äritavad, et kaitsta ettevõtjaid ja tarbijaid. Rikkumiste korral on lisaks ettekirjutuste ja kahju hüvitamise hagidele võimalik kohaldada ka karistusi.

Maksukuriteod

Austria finantskuritegude seadus (Finanzstrafgesetz - FinStrG) reguleerib mitmesuguseid finantskuritegusid. Mõned õigusrikkumised kuuluvad kohtute pädevusse, teiste eest vastutavad maksuametid.

Kuritegude hulka kuuluvad maksudest kõrvalehoidumine, salakaubavedu, maksupettus ja piiriülene käibemaksupettus.

Riigilepingute sõlmimise pettus

Viidatakse eelnevatele märkustele.

Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kulupettuse ning Euroopa Liidu finantshuve kahjustava rahaliste vahendite ja varade väärkasutamise kohta on loodud eraldi kriminaalkuriteod.

Keskkonnakuriteod

Austria kriminaalkoodeksis on reguleeritud ulatuslikud keskkonnavastased kuriteod. Nende hulka kuuluvad näiteks tahtlik ja hooletu keskkonnakahjustus.

Kampaania rahastamine/valimisõigus

Sellekohased õigusnormid on sätestatud 2012. aasta erakondade rahastamise föderaalses seaduses (Parteiseaduse 2012 - PartG).

Selles on näiteks sätestatud, et iga erakond peab igal aastal avalikustama oma tulude ja kulude laadi aruandluse aruandes. Kontrollikoda vaatab aruanded läbi. Samuti on reguleeritud annetused ja muud toetused erakondadele. On kehtestatud piirangud ja aruandlusnõuded.

Turuga manipuleerimine seoses tuletisinstrumentide müügiga

Austria börsiseaduses (Börsegesetz 2018, BörseG 2018) on turuga manipuleerimine kriminaliseeritud ja viidatakse asjakohastele Euroopa õigusaktidele (turu kuritarvitamise määrus (MAR); finantsinstrumentide turgude direktiiv (MiFID)). Mõned õigusrikkumised on haldusõigusrikkumised, mida menetleb finantsturuamet, teised on karistatavad kohtute poolt.

Rahapesu või maksupettus

Rahapesu kuritegu on viimastel aastatel muutunud olulisemaks ka tänu Euroopa õigusaktidele.

Kriminaalsäte hõlmab rahapesu kahe erineva ühendava teguri alusel. Ühelt poolt on olemas vara, mis on pärit konkreetsest eelkuriteost, ja teiselt poolt - ilma et konkreetne eelkuriteo oleks asjakohane - vara, mis kuulub terroristlikule organisatsioonile.

Rahapesu vastu võitlemiseks on paljudes valdkondades kehtestatud ulatuslikud auditeerimis- ja aruandlusnõuded. See kehtib näiteks krediidi- ja finantseerimisasutuste, kindlustusseltside, samuti advokaatide ja notarite suhtes, kes peavad hoolikalt kontrollima kõiki tehinguid, mille puhul nad teevad kliendi nimel ja arvel finants- või kinnisvaratehinguid jne.

Küberturbe- ja andmekaitseõigus

Austria kriminaalkoodeksis on tunnustatud mitmeid küberkuritegevusega seotud süütegusid.

Kriminaalkuritegude hulka kuuluvad ebaseaduslik juurdepääs arvutisüsteemile, telekommunikatsioonisaladuse rikkumine, andmete lubamatu pealtkuulamine, andmete kahjustamine, arvutisüsteemi toimimise häirimine, arvutiprogrammide või juurdepääsuandmete väärkasutamine jne. Lisaks nendele konkreetsetele süütegudele võivad olla kohaldatavad ka üldised süüteod, näiteks pettus.

Austria andmekaitseseadus (Datenschutzgesetz, DSG) sisaldab põhiõigust andmekaitsele. Lisaks Austria andmekaitseseadusele on Austrias otseselt kohaldatav Euroopa andmekaitse üldmäärus (GDPR).

Kaubandussanktsioonid ja ekspordikontrolli rikkumised

Austria 2011. aasta väliskaubandus- ja makseseadusega (Außenwirtschaftsgesetz 2011, AußWG 2011) on rakendatud Euroopa õiguse põhinõuded ja see sisaldab sätteid ekspordikontrolli, kaitseotstarbeliste kaupade liikumise kontrolli Euroopa Liidus ning Austria äriühingute ülevõtmise kontrolli kolmandate riikide (väljaspool ELi, EMP ja Šveitsi) isikute või äriühingute poolt.

Rikkumiste korral näeb seadus ette nii halduskaristusõiguslikke tagajärgi kui ka kohtulikult karistatavaid õigusrikkumisi.

Kas teie jurisdiktsioonis eksisteerib vastutus varjatute kuritegude eest? Kas isik võib vastutada kuriteo katse eest, olenemata sellest, kas kuriteo katse on lõpule viidud või mitte?

Austria õiguse kohaselt on kuriteo katse üldiselt karistatav.

Ettevõtte kriminaalvastutus

Kas kuritegude eest vastutab juriidiline isik? Kui jah, siis millistel asjaoludel saab töötaja käitumine omistada juriidilisele isikule?

Austria seadus ettevõtte kriminaalvastutuse kohta (Verbandsverantwortlichkeitsgesetz, VbVG) reguleerib ühingu (nt aktsiaseltside, piiratud vastutusega äriühingute jne) vastutust selle otsustajate ja töötajate poolt toime pandud kuritegude eest, kui on rikutud ühingut puudutavaid kohustusi. Otsustav on see, et otsustajate või töötajate kuritegu on seostatav ühinguga. Kuriteo peab olema toime pandud kas ühingu kasuks või peab olema rikutud ühingut mõjutavaid kohustusi.

Kui otsustajate poolt toime pandud kuriteod saab kohe ühingule omistada, siis töötajate poolt toime pandud kuritegude puhul peavad olema täidetud täiendavad kriteeriumid. Vajalik on ühingu organisatsiooniline süü, st et kuriteo peab olema võimalikuks tehtud või seda oluliselt soodustanud otsustajate hooletus, näiteks kui selliste kuritegude ärahoidmiseks võeti mõistlikke ja vajalikke tehnilisi, organisatsioonilisi või personalimeetmeid. Kuritegu on ühingule omistatav, kui töötaja on tegutsenud õigusvastaselt; töötaja süü ei ole nõutav.

Kas juhid, ametnikud ja direktorid vastutavad isiklikult, kui üksus saab kuriteo eest vastutavaks? Millistel asjaoludel?

Sõltumata ühingu kriminaalvastutusest vastutavad samal ajal ka kuriteo toime pannud otsustajad ja töötajad kriminaalvastutusele. Seega on võimalik juriidiliste ja füüsiliste isikute samaaegne karistamine.

Kui on olemas juriidilise isiku vastutus ja isikuvastutus, siis kas ametiasutustel on mingi poliitika või eelistus selle suhtes, millal võtta vastutusele juriidilist isikut, millal üksikisikut või mõlemat?

Ametiasutused viivad menetlusi ühingu ja füüsiliste isikute vastu samaaegselt läbi. Kogemused näitavad siiski, et ametiasutused keskenduvad sageli rohkem füüsilistele isikutele ja kalduvad käsitama ühingu vastu algatatud menetlust kõrvaltegevusena.

Kas ühinemise või ülevõtmise korral võib õigusjärglane vastutada õigusjärglase suhtes? Millal kohaldatakse õigusjärglase vastutust?

Austria seadus ettevõtte kriminaalvastutuse kohta sisaldab õigusjärglase klauslit. Selles on sätestatud, et õigusjärgluse korral kehtivad käesolevas seaduses sätestatud õiguslikud tagajärjed õigusjärglase suhtes. Kui õigusjärglasi on rohkem kui üks, võib õigusjärglasele määratud trahvi rakendada iga õigusjärglase suhtes.

Aegumine

Kuidas arvutatakse täitmisele pööramise aegumistähtaegu ja millal hakkab aegumistähtaeg kulgema?

Kuigi Austria tsiviilõiguse kohaselt kehtib enamiku nõuete suhtes kolmeaastane aegumistähtaeg (alates ajast, mil kahju ja kahju toimepanija isik sai kahjustatud isikule teatavaks; kui kahju ja kahju tekitaja isik ei ole kahjustatud isikule teatavaks saanud, on aegumistähtaeg 30 aastat), on aegumistähtaeg 30 aastat, kui kahju on tekkinud ühe või mitme seadusega karistatava kuriteo tagajärjel, mida saab toime panna ainult tahtlikult ja mille eest võib määrata rohkem kui üheaastase vangistuse (aegumistähtaeg hakkab kulgema alates kahju tekkimise hetkest).

Kas väljaspool aegumistähtaega toimepandud kuritegude eest saab esitada süüdistuse, kui need on osa süstemaatilisest tegevusest või tavast või jätkuvast vandenõust?

Käimasolevate kuritegude puhul ei hakka aegumistähtaeg kulgema. Sellistel juhtudel hakkab aegumistähtaeg kulgema alles siis, kui viimane kuritegu on lõpule viidud.

Kas aegumistähtaega saab pikendada? Kui jah, siis kuidas?

Aegumistähtaeg ei hõlma näiteks ajavahemikku, mille jooksul ei tohi süüdistuse esitamist algatada või jätkata seadusesätte alusel (nt diplomaatilise puutumatuse korral). Samuti ei arvestata aegumistähtaega ajavahemikku süüdistatava esmakordse ülekuulamise ja menetluse lõpliku lõpetamise vahel.

Uurimise algatamine

Kas täitevasutused on pädevad täitma oma volitusi väljaspool teie jurisdiktsiooni territooriumi teatavate ärikuritegude puhul? Kui jah, siis milliseid seadusi võib eksterritoriaalselt jõustada ja millised on jurisdiktsiooni alused, mis võimaldavad sellist jõustamist? Kui sageli tuginevad täitevasutused ärikuritegude eest vastutusele võtmiseks eksterritoriaalsele jurisdiktsioonile?

Austria kriminaalõigust kohaldatakse teatavate seaduses loetletud kuritegude suhtes, mis on toime pandud välismaal, sõltumata selle koha kriminaalõigusest, kus kuritegu toime pandi. Muude kui seaduses sõnaselgelt nimetatud tegude suhtes, mis pandi toime välismaal, kohaldatakse Austria kriminaalõigust teatavatel tingimustel, tingimusel et need teod on karistatavad ka selle koha seaduste alusel, kus need toime pandi.

Austria õiguskaitseasutused teevad regulaarselt koostööd välisriikide õiguskaitseasutustega siseriiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade raames.

Kuidas algatatakse juurdlusi? Kas on olemas eeskirjad või suunised, mis reguleerivad valitsuse poolt uurimise algatamist? Kui jah, siis kirjeldage neid.

Enamik kuritegusid on ametlikud süüteod. Nende süütegude puhul peab prokuratuur tegutsema, kui ta saab juhtumist teada. Mõnel juhul peab kuriteo ohver volitama prokuratuuri esitama süüdistuse või mõnel juhul esitama ise kriminaalhagi.

Kas teie jurisdiktsiooni kriminaalasutustel on ametlikud ja/või mitteametlikud mehhanismid koostööks välisriikide õiguskaitseasutustega? Kas nad teevad koostööd välisriikide õiguskaitseasutustega?

Austria ametiasutused võivad taotleda ja taotlevad regulaarselt õigusabi välisriikide ametiasutustelt.

Menetlused teabe kogumiseks äriühingult

Millised volitused on valitsusel üldiselt teabe kogumiseks ärikuritegude uurimisel?

Austria õiguskaitseasutustel on tõendite kogumiseks mitmeid volitusi. Tunnistajaid võib küsitleda, maju läbi otsida, dokumente konfiskeerida või vestlusi pealt kuulata. Teatavate meetmete jaoks vajab prokuratuur siiski kohtu luba.

Dokumentide kogumine:

Millistel asjaoludel võib valitsus nõuda, et uuritav ettevõte esitaks valitsusele dokumente, ja millistel asjaoludel võib valitsus uuritavat ettevõtet rünnata ja dokumente konfiskeerida?

Kohtade ja esemete (samuti isikute) läbiotsimine on lubatud, kui teatud asjaolude põhjal võib oletada, et seal peidab end kuriteo toimepanemises kahtlustatav isik või et seal on tõendeid, mida võib olla vaja tagada või hinnata.

Kas on olemas mingisugused kaitsemeetmed, mida ettevõte võib nõuda mis tahes liiki dokumentide esitamiseks või arestimiseks? Kas teie jurisdiktsioonis on näiteks tunnustatud mingeid privileege, mis kaitsevad ettevõtte advokaatide või välisnõustajate koostatud dokumente või ettevõtte suhtlust ettevõtte advokaatide või välisnõustajatega?

Austria kriminaalmenetluse seadustikus (Strafprozessordnung, StPO) on sätestatud, et süüdistatava valduses olevaid dokumente ja teavet, mille ta või tema advokaat on koostanud oma kaitse eesmärgil, ei tohi konfiskeerida.

Kas teie jurisdiktsioonis on töö- või eraelu puutumatust käsitlevaid õigusakte (näiteks Euroopa Liidu üldine andmekaitsemäärus), mis võivad mõjutada töötajate isikuandmete kogumist, töötlemist või edastamist, isegi kui need asuvad ettevõtte toimikutes? Kas teie jurisdiktsioonis on blokeerivad seadused või muud siseriiklikud õigusaktid, mis võivad takistada piiriülest avalikustamist?

Austria suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmääruse eeskirju.

Millistel asjaoludel võib valitsus nõuda, et ettevõtte töötaja esitaks dokumendid valitsusele, või teha reidi töötaja koju või kontorisse ja konfiskeerida dokumente?

Tingimused, mille alusel valitsus võib töötajalt dokumente nõuda, on samad, mis siis, kui dokumente nõutakse ettevõttelt.

Millistel tingimustel võib valitsus nõuda, et kolmas isik või üksus esitaks valitsusele dokumente, või teha reidi kolmanda isiku või üksuse koju või kontorisse ja konfiskeerida dokumente?

Kui on täidetud seadusest tulenevad nõuded, nt kodu läbiotsimise puhul, on selline läbiotsimine ka sel juhul lubatud.

Isikute küsitlemine:

Millistel asjaoludel võib valitsus nõuda, et uurimise all oleva ettevõtte töötaja, ametnik või juht alluks ülekuulamisele? Millisel foorumil võib küsitlemine toimuda?

Tuleb eristada, kas isikut tuleb küsitleda süüdistatava või tunnistajana.

Süüdistatav on isik, keda teatavate asjaolude põhjal konkreetselt kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ja selle kahtluse selgitamiseks võetakse tõendeid või tellitakse või viiakse läbi uurimismeetmeid.

Süüdistatavat isikut ei tohi sundida ennast süüdistama. Tal on õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest ning tal on õigus kaitsja juuresolekule igas menetlusetapis.

Tunnistajad on muud isikud kui süüdistatav, kes võisid otseselt või kaudselt tajuda asjaolusid, mis on olulised kuriteo selgitamiseks või muul viisil seotud menetluse esemega, ja kes peavad nende kohta menetluses tunnistusi andma. Tunnistajad on kohustatud andma tunnistusi korrektselt ja täielikult. Teatud juhtudel on tunnistajatel õigus keelduda ütluste andmisest või neid ei tohi tunnistajana üle kuulata. Tunnistajatel on õigus, et ülekuulamise ajal viibib nende juures usaldusisik.

Millistel asjaoludel võib valitsus nõuda, et kolmas isik alluks ülekuulamisele? Millises foorumis võib ülekuulamine toimuda?

Suures osas samadel tingimustel ja eeldustel, mida just kirjeldati.

Milliseid kaitsemeetmeid võib isik valitsuse poolt küsitlemisel kasutada? Kas on õigus, et teda esindab ülekuulamise ajal advokaat? Kas on olemas õigus või privileeg enesesüüdistamise vastu, mida võib kasutada? Kui on olemas õigus kasutada õigust enesesüüdistamise vastast õigust, kas selle õiguse kasutamise tulemusena võib kohtuprotsessil järeldada süütust?

Vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Millistel asjaoludel võib valitsus nõuda, et uurimise all oleva äriühingu töötaja, ametnik või juht alluks ülekuulamisele?". Millises foorumis võib küsitlemine toimuda?" eespool.

Austria kriminaalmenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. Põhimõtteliselt on lubatud hinnata süüdistatava vaikimist. Vastavalt art. 6 Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaselt sõltub väga palju üksikjuhtumist, kas ja kuidas süüdistatava vaikimist hinnatakse. Eelduseks on tõenäoliselt see, et süüdistatava vastu esitatud tõendid tekitavad nii tõsise kahtluse, et terve mõistuse kohaselt saab süüdistatava vaikimisest järeldada üksnes seda, et süüdistatav ei vasta tema vastu esitatud tõenditele (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse kohaselt).

Süüdistuse algatamine / edasilükatud süüdistuse esitamine / tsiviilkohtumenetlus

Kuidas algatatakse kriminaalasju?

Kriminaaluurimisosakond ja prokuratuur on kohustatud uurima ex officio iga esialgset kuriteokahtlust, mis neile teatavaks saab ja mille puhul ei ole tegemist pelgalt süüdistuse esitamisega selleks õigustatud isiku taotlusel. Praktikas teatatakse sageli aktiivselt politseile või prokuratuurile kuritegudest ja ametiasutused alustavad seejärel uurimist.

Millised eeskirjad või suunised reguleerivad valitsuse otsust, millega ta võtab vastu otsuse süüdistada üksus või üksikisik kuriteos?

Austrias reguleerib ühingu kriminaalvastutust käsitlev seadus ühingu vastutust selle otsustajate ja töötajate poolt toime pandud kuritegude eest.

Vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Kas üksuse vastutus kuritegude eest on olemas? Kui jah, siis millistel asjaoludel saab töötaja käitumine omistada üksusele?" eespool.

Kas süüdistatav ja valitsus võivad kokku leppida kriminaaluurimise lahendamises kohtueelse diversiooni või süüdistuse esitamise edasilükkamise kokkuleppe kaudu? Kui jah, kirjeldage palun eeskirju või suuniseid, mis reguleerivad, kas kriminaaluurimise lõpetamiseks on võimalik kasutada kohtueelset diversiooni või edasilükatud süüdistuse esitamise kokkulepet.

Kui nõuded on täidetud, on "diversioon" võimalik.

Eelduseks on, et juhtumi asjaolud on piisavalt selgitatud, kuriteo eest ei ole ette nähtud rohkem kui viieaastast vangistust, süüdistatava süüd ei peeta raskeks ja kuriteo ei ole põhjustanud inimese surma, välja arvatud juhul, kui süüdistatava sugulane sai surma hooletusest ja karistus ei tundu olevat vajalik, arvestades süüdistatavale sellega tekitatud rasket psühholoogilist stressi. Lisaks ei tohi süüdistatava karistamine olla vajalik selleks, et hoida teda kuritegude toimepanemisest või võidelda teiste isikute kuritegude toimepanemise vastu. Karistuse asemel kehtestab prokuratuur (või hiljem kohus) diversioonimeetme, millega süüdistatav peab nõustuma. Vabastamismeetmed on järgmised: rahasumma maksmine; üldkasuliku töö tegemine; katseaja määramine koos katseajaga ja tingimuste täitmisega; ja süüteo lahendamine.

Ametliku võimu kuritarvitamise kuriteo puhul on diversiooni kohaldamine seadusega piiratud ning seksuaalkuritegude puhul, mille eest on ette nähtud rohkem kui kolmeaastane vangistus, on diversiooni kohaldamine seadusega välistatud.

Kui teie jurisdiktsioonis on kriminaaluurimise lõpetamiseks võimalik sõlmida edasilükatud süüdistuse esitamise või mittesüüdistamise kokkuleppeid, kas nende kokkulepete mis tahes aspektid peavad olema kohtu poolt heaks kiidetud? Kui jah, kirjeldage palun tegureid, mida kohtud kaaluvad süüdistuse edasilükkamise või mittesüüdistamise kokkulepete läbivaatamisel.

Ainus võimalik võimalus on "diversioon", nagu on kirjeldatud eespool küsimuses 8.3. Eelmenetluses on otsustusõigus prokuratuuril, põhimenetluses aga kohtul.

Kas süüdistatavale võib lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele või selle asemel kohaldada tsiviilõiguslikke karistusi või õiguskaitsevahendeid? Kui jah, kirjeldage palun, millistel asjaoludel võib kohaldada tsiviilõiguslikke karistusi või õiguskaitsevahendeid.

Lisaks kriminaalmenetlusele võib algatada ka tsiviilmenetluse. Kuriteoohver võib ühendada kriminaalmenetluse oma nõuetega kostja vastu ja/või esitada neid ka tsiviilõiguse alusel.

Kas üksikisik või äriühing võib algatada erasüüdistuse? Kui jah, siis kas nad võivad esitada erasüüdistuse ärikuritegude eest?

Vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Millised asutused võivad esitada süüdistuse ärikuritegude eest ja kas riiklikul ja piirkondlikul tasandil on erinevad täitevasutused?" ja "Kuidas algatatakse kriminaalasju?" eespool.

On süütegusid, mille puhul peab kannatanu ise esitama süüdistuse (Privatanklagedelikte, nt solvamine), ja süütegusid, mille puhul kannatanu peab andma loa süüdistuse esitamiseks (Ermächtigungsdelikte, nt pettus). Klassikalised ärikuriteod (nt pettus, omastamine) ei kuulu siiski nende kategooriate alla, vaid on pigem süüteod, mille eest tuleb esitada süüdistus ex officio (Offizialdelikte).

Tõendamiskoormus

Millisel poolel on eespool 3. jaos määratletud ärikuritegude iga elemendi puhul tõendamiskoormus? Millisel poolel on tõendamiskohustus seoses võimalike kinnituslike kaitsevõimalustega?

Prokuratuuril on tõendamiskohustus.

Milline on tõendamisstandard, mida tõendamiskoormat kandev pool peab täitma?

Üldiselt nõutav tõendamisstandard on tõendamine väljaspool igasugust mõistlikku kahtlust.

Kes on kriminaalmenetluses faktide üle otsustav isik? Kes otsustab, kas pool on oma tõendamiskohustuse täitnud?

Kohus otsustab vastavalt oma vabale veendumusele esitatud tõendite põhjal.

Vandenõu / kaasaaitamine

Kas isik, kes sõlmib teise isikuga vandenõu või aitab tal toime panna ärikuritegu, võib olla vastutav? Kui jah, siis milline on vastutuse olemus ja millised on kuriteo tunnused?

Karistatavat tegu ei pane toime mitte ainult otsene teo toimepanija, vaid ka isik, kes määras teise isiku selle toimepanemiseks või aitab muul viisil kaasa selle toimepanemisele. Määratlev kurjategija on see, kes paneb teise kuriteo toime panema. Kaasaaegne kurjategija on see, kes muul viisil - st muul viisil kui teise isiku määramisega - aitab kaasa kuriteo toimepanemisele.

Kui teos osales rohkem kui üks isik, karistatakse igaüht neist vastavalt tema süüle.

Üldised kaitsevõimalused

Kas kuriteosüüdistuse vastu saab kaitsta end sellega, et süüdistataval ei olnud kuriteo toimepanemiseks vajalikku tahtlust? Kui jah, siis kellel on tõendamiskoormus seoses tahtlusega?

Isik tegutseb tahtlikult, kui ta kavatseb toime panna teo, mis vastab seadusest tulenevale kuriteole; selleks piisab sellest, et teo toimepanija usub tõsiselt, et see realiseerimine on võimalik, ja võtab selle omaks (dolus eventualis). See tahtluse vorm on enamikul juhtudel piisav.

Mõne kuriteo puhul peab kurjategija tegutsema tahtlikult (dolus directus) või teadlikult.

Kurjategija tegutseb tahtlikult (dolus directus), kui ta on huvitatud sellise asjaolu või tulemuse saavutamisest, mille puhul seadus eeldab tahtlikku tegutsemist.

Teo toimepanija tegutseb teadlikult, kui ta ei pea mitte ainult võimalikuks asjaolu või tulemust, mille teadvustamist seadus eeldab, vaid peab selle olemasolu või toimumist ka kindlalt võimalikuks.
Mõne kuriteo puhul on kriminaalvastutuseks vajalik hooletus.

Isik tegutseb hooletult, kui ta eirab hoolt, mis on talle antud asjaoludel kohustuslik ning mis on tema jaoks võimalik ja mõistlik tema vaimsetes ja füüsilistes tingimustes, ja seetõttu ei tunnista, et ta võib tekitada seadusega sätestatud süüteole vastava seisundi. Isik on hooletu ka siis, kui ta peab võimalikuks, et ta tekitab sellise seisundi, kuid ei kavatse seda teha.

Isik käitub raskelt hooletult, kui ta tegutseb ebatavaliselt ja silmatorkavalt hooletult, nii et seadusest tulenevatele asjaoludele vastava seisundi tekkimine oli peaaegu tõenäoline.
Kas tahtluse või hooletuse nõue on täidetud, otsustab kohus oma vaba veendumuse kohaselt tõendite põhjal.

Kas kriminaalvastutusele võtmise puhul on kaitseks see, et süüdistatav ei teadnud seadust, st et ta ei teadnud, et tema käitumine on ebaseaduslik? Kui jah, siis millised on selle kaitse elemendid ja kellel lasub tõendamiskoormus seoses süüdistatava teadmisega seadusest?

Kui väidetav õigusrikkuja ei tunnista teo õigusvastasust õigusvea tõttu, ei tegutse ta süüdi, kui teda ei saa süüdistada selles eksimuses.

Õigusnormide rikkumine on süüdi, kui õigusrikkumine oli õigusrikkuja jaoks kergesti äratuntav nagu igaühe jaoks või kui õigusrikkuja ei tutvunud asjakohaste õigusnormidega, kuigi ta oleks olnud kohustatud seda tegema vastavalt oma ametile, tegevusele või muudele asjaoludele.

Kui viga on etteheidetav ja kui rikkuja tegutses tahtlikult, määratakse tahtliku teo eest ettenähtud karistus, kui ta tegutses ettevaatamatusest, määratakse hooletusest ettenähtud karistus.

Kas kriminaalasja puhul on kaitseks see, et süüdistatav ei teadnud asjaoludest, st et ta ei teadnud, et ta on toime pannud õigusvastase teo? Kui jah, siis millised on selle kaitse elemendid ja kellel lasub tõendamiskohustus seoses süüdistatava teadlikkusega asjaoludest?

Kui õigusrikkuja ei saa aru, et ta paneb oma tegevusega toime kuriteo, võib ta tegutseda tahtluseta. Seetõttu ei saa teda karistada tahtliku kuriteo alusel. Kui aga on olemas vastav hooletusrikkumine ja õigusrikkuja on tegutsenud hooletult, siis jääb võimalik vastutus hooletusest tingitud tegevuse eest.

Jällegi lasub tõendamiskohustus kohtul. Kohus peab uurima kõiki argumente, sellisel juhul eriti juhul, kui õigusrikkuja oli teadlik kõigist asjaoludest.

Vabatahtlik avaldamiskohustus

Kui isik või üksus saab teada, et on toime pandud kuritegu, kas ta peab sellest teatama valitsusele? Kas isik või üksus võib vastutada selle eest, et ta ei ole kuriteost valitsusele teatanud? Kas isik või üksus võib saada leebust või "krediiti" vabatahtliku avalikustamise eest?

Isikutel või ettevõtetel ei ole üldist kohustust kuriteost teatada. Kuid vabatahtlik kuriteost teatamine, koostöö ametiasutustega, kahju heastamine jne on kõik kergendavad tegurid ja võivad karistusohtu leevendada.

Leebema kohtlemise programm on Austria kriminaalõiguses veel väga uus. See kehtestati hindamise eesmärgil piiratud ajaks - praeguse seisu kohaselt lõpeb see 31. detsembri 2021. aasta lõpus. Veel ei ole võimalik
hinnata, milline on tulevik.

Koostöösätted / leebus

Kui isik või üksus avalikustab vabatahtlikult valitsusele kuritegeliku käitumise või teeb koostööd isiku või üksuse suhtes läbiviidava riikliku kriminaaluurimise käigus, kas isik või üksus võib taotleda valitsuselt leebemat kohtlemist või "krediiti"? Kui jah, siis millised eeskirjad või suunised reguleerivad valitsuse võimalust pakkuda leebust või "krediiti" vabatahtliku avalikustamise või koostöö eest?

Nagu küsimuse 12.1 all mainitud, on leebema kohtlemise programm Austrias veel uus ja seda hinnatakse praegu.

Üldiselt on leebema kohtlemise programm erivorm "diversiooni". Kurjategija peab vabatahtlikult pöörduma prokuratuuri poole ja tegema sellega koostööd ning andma kahetsusväärse ülestunnistuse. Kui kõik õiguslikud nõuded leebema kohtlemise võimaldamiseks on täidetud, peab prokuratuur jätkama menetlust nagu "diversiooni" puhul. Peamine tunnistaja nõustub mingi meetmega (rahalise tasu maksmine, üldkasuliku töö tegemine, katseaeg jne) ja menetlus tema vastu lõpetatakse, tingimusel et hiljem esitatakse süüdistus. Kui edasise menetluse käigus selgub, et peamine tunnistaja on rikkunud kohustusi, võib menetluse tema vastu uuesti algatada. Kui menetlus süüdistatava kolmanda isiku suhtes on lõpetatud õiguslikult, lõpetab prokuratuur lõplikult peamistunnistaja suhtes läbiviidud uurimise. Nõue on, et põhitunnistaja on täitnud oma kohustused (rahalise tasu maksmine; üldkasuliku töö sooritamine, katseaeg jne).

Kirjeldage koostöö ulatust, sealhulgas meetmeid, mida üksus võtaks, mida üldiselt nõutakse teie jurisdiktsioonis leebemat kohtlemist taotlevalt üksuselt, ja kirjeldage üldiselt saadud soodsat kohtlemist.

Vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Kui isik või üksus avalikustab vabatahtlikult valitsusele kuritegeliku käitumise või teeb koostööd isiku või üksuse suhtes läbiviidava riikliku kriminaaluurimise käigus, kas isik või üksus võib taotleda valitsuselt leebemat kohtlemist või "krediiti"? Kui jah, siis millised eeskirjad või suunised reguleerivad valitsuse võimalust pakkuda leebust või "krediiti" vastutasuks vabatahtliku avalikustamise või koostöö eest?".

Vandemenetlus (plea bargaining)

Kas süüdistatav võib vabatahtlikult keelduda kriminaalsüüdistuse vaidlustamisest, et saada vastutasuks süüdimõistev otsus vähendatud süüdistuste alusel või kokkulepitud karistuse eest?

Vandemenetlus on Austrias keelatud.

Palun kirjeldage eeskirju või suuniseid, mis reguleerivad valitsuse võimalust sõlmida süüdistatavaga kokkuleppemenetlus. Kas kohus peab heaks kiitma kõik süüdistust käsitleva kokkuleppe aspektid?

Vandemenetlus on Austrias keelatud.

Ettevõtja süüdimõistva kohtuotsuse elemendid

Kas pärast seda, kui kohus on tuvastanud, et süüdistatav on kuriteos süüdi, on olemas eeskirjad või suunised, mis reguleerivad kohtu poolt süüdistatavale karistuse määramist? Palun kirjeldage karistuse määramise protsessi.

Kui kohus on veendunud süüdistatava süüst, peab ta kindlaks määrama karistuse, mida ta peab asjakohaseks. Austria kriminaalõigus näeb ette miinimum- ja maksimumkaristused (nii trahvide kui ka vangistuse puhul). Kohus ei ole karistuse määramisel seotud täpsete suunistega, vaid peab arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kergendavateks asjaoludeks on näiteks kahetsusväärne ülestunnistus, kahju hüvitamine või kui kuritegu oli ainult katse jne. Raskendavad asjaolud on näiteks see, kui süüdistatav on juba kriminaalkorras karistatud või kui suur on tekitatud kahju. Kohus võib teatud karistusi ka peatada.

Enne karistuse määramist peab kohus kindlaks tegema, kas karistus vastab mõnele elemendile? Kui jah, kirjeldage palun neid elemente.

Kui süüteo eest vastutab ühing, määratakse talle ühingu trahv.

Trahv määratakse 50 kuni 10 000 euro suuruste ühikutena vastavalt ühingu sissetuleku olukorrale, võttes arvesse tema muid majandustulemusi. Kohus kaalub raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.

Eelkõige on trahv seda suurem, mida suurem on kahju või oht, mille eest ühing vastutab, mida suuremat kasu ühing õigusrikkumisest sai ja mida rohkem ebaseaduslikku käitumist töötajad tolereerisid või julgustasid.

Eelkõige on trahv väiksem, kui ühing on juba enne kõnealuse teo toimumist võtnud ettevaatusabinõusid selliste tegude vältimiseks või on kutsunud töötajaid üles käituma õiguskuulekalt; kui ühing vastutab ainult töötajate poolt toime pandud kuritegude eest; kui ta on pärast tegu oluliselt kaasa aidanud tõe väljaselgitamisele; kui ta on heastanud teo tagajärjed; kui ta on võtnud olulisi meetmeid sarnaste tegude vältimiseks tulevikus; ja kui tegu on juba toonud ühingule või selle omanikele tõsiseid õiguslikke kahjusid.

Teatud juhtudel on võimalik karistuse kohaldamise peatamine.

Kaebused

Kas süüdimõistva või mittesüüdimõistva kohtuotsuse saab edasi kaevata kas süüdistatav või valitsus?

Nii süüdistatav kui ka prokuratuur võivad süüdimõistva kohtuotsuse edasi kaevata. Õigeksmõistva kohtuotsuse võib edasi kaevata ainult prokurör.

Kui mõlemad pooled esitavad apellatsioonkaebuse, võib kohtuotsust muuta mõlemas suunas, st nii kostja kasuks kui ka kostja vastu.

Kui ainult süüdistatav esitab apellatsioonkaebuse ja prokuratuur mitte, ei saa apellatsioonikohus apellatsioonkaebuse korral karistuse suurust suurendada.

Kas süüdimõistva kohtuotsuse järgne kriminaalkaristus on edasikaebatav? Kui jah, siis milline pool võib edasi kaevata?

Vt üksikasjalikult vastust küsimusele "Kas süüdimõistva või mittesüüdimõistva kohtuotsuse saab edasi kaevata kas süüdistatav või valitsus?" eespool.

Milline on apellatsioonikohtu läbivaatamisstandard?

Kriminaalkorras tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebus võib olla mitmel põhjusel seotud kohtuotsuse endaga või eelneva menetluse vigadega, mis peavad kaasa tooma kohtuotsuse tühisuse. Vaidlustada võib süüdimõistmise küsimust. Samuti on võimalik vaidlustada karistuse mõistmist ja otsuseid eraõiguslike nõuete kohta. Kohtuotsuste puhul, milles on osalenud vandekohtunikud, ei ole võimalik vaidlustada süüdimõistmise küsimust.

Kui apellatsioonikohus rahuldab apellatsioonkaebuse, siis millised on tema volitused, et heastada kohtu poolt tehtud ebaõiglust?

Üksikasjad sõltuvad sellest, millised kohtud on pädevad esimeses ja teises astmes. Sõltuvalt kohtu pädevusest võivad olla võimalikud järgmised meetmed:

Apellatsioonikohus võib vaidlustatud otsuse kinnitada või tühistada vaidlustatud kohtuotsuse ja saata kriminaalasja tagasi esimese astme kohtusse. Seejärel toimub uus kohtuistung ja tehakse uus otsus. Apellatsioonikohus võib ka muuta vaidlustatud kohtuotsust ja võib jõuda esimeses astmes tehtud süüdimõistva otsuse asemel õigeksmõistva otsuseni (või vastupidi).