logoIlo

Volkswageni heitgaaside skandaal: Riigikohus suunab küsimused Euroopa Kohtusse

17. märtsil 2020 otsustas Riigikohus esitada teatavad olulised küsimused seoses Volkswageni heitmetega manipuleerimise skandaaliga (laialt tuntud kui "diislivärav") - mille USA Keskkonnakaitseamet algselt avalikustas 2015. aasta septembris - Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 267 alusel eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtule (OGH 10 Ob 44/19x).

Faktid

2013. aastal ostis hageja, üksiktarbija, esimeselt kostjalt, Austria automüüjalt, sõiduki, mille oli tootnud teine kostja, sõidukitootja. Sõiduk oli varustatud ümberlülitusseadmega, mis suutis tuvastada, millal sõidukit laboris testitakse, ja aktiveeris seejärel selle heitgaaside kontrollsüsteemi. Heitkoguste kontrollsüsteem vähendas seejärel sõiduki heitkoguseid, et need vastaksid asjakohastele normidele. Väljaspool laboratooriumi lülitusseade lülitas aga heitmete kontrollsüsteemi välja, võimaldades sõidukil tekitada heitmeid, mis ületavad normidele vastavaid heitkoguseid.

Kui ümberlülitusseade avastati, lubas Saksamaa autotranspordiamet (KBA), mis on kõnealuse sõiduki EÜ tüübikinnituse andmise eest vastutav asutus, teisel kostjal puuduse kõrvaldamist asjaomastes sõidukites. Vastusena sellele viis teine kostja sisse heitmete kontrollsüsteemi tarkvarauuenduse, millega lülitati ümberlülitusseade välja, et tagada, et vigased sõidukid aktiveeriksid sõidu ajal heitmete vähendamise režiimi. KBA kiitis tarkvarauuenduse heaks 20. detsembril 2016 ja paigaldas selle tagasiulatuvalt hageja sõidukile 15. veebruaril 2017. Heitkoguseid vähendav režiim oli aga täielikult toimiv ainult siis, kui välistemperatuur oli vahemikus 15-33 kraadi Celsiuse järgi (nn soojusaken).

Hageja nõudis teiselt kostjalt kahju hüvitamist ja ostuhinna tagasimaksmist, kui ta tagastab sõiduki esimesele kostjale. Hageja väitis, et ümberlülitusseadme tõttu ei vastanud ostetud sõiduki tehnilised omadused ostulepingus sätestatule ning et ümberlülitusseadme ja sellega kaasneva tarkvara uuenduse olemasolu ei olnud kooskõlas asjakohase ELi õigusega. Kostja väitis, et kuna tarkvarauuendus vastas kõigile asjaomastele EÜ määrustele, ei ole hagejal õigust saada hüvitist ühegi oma nõude eest.

Otsused

Esimese astme kohus leidis, et tarkvarauuendus üksnes parandas sõidukis algselt olemasolevat viga ja jättis seega nõude rahuldamata. Apellatsioonikohus jättis esimese astme kohtu otsuse jõusse ja jättis hilisema apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Apellatsioonikohtu otsuse läbivaatamisel leidis ülemkohus, et ümberlülitusseadme olemasolu oli muutnud sõiduki ostu ajal defektseks. Lisaks põhjendas Riigikohus, et kui KBA oleks olnud ümberlülitusseadmestikust teadlik, ei oleks ta asjaomasele sõidukile EÜ tüübikinnitust andnud; seega leidis kohus, et KBA antud tüübikinnitus oli kehtetu.

Riigikohtu ees seisis küsimus, kas ümberlülitusseade ja sellele järgnev tarkvarauuendus kujutasid endast ELi asjakohaste määruste kohaselt lubamatut konstruktsiooniosa. Seetõttu oli antud juhul teise kostja vastutuse kindlaksmääramisel oluline hinnata konstruktsiooniosa (st ümberlülitusseadme) mittevastavust.

Seega otsustas Riigikohus menetluse peatada ja suunata kohtuasja koos järgmiste küsimustega Euroopa Kohtule eelotsuse saamiseks ELTL artikli 267 alusel:

  • Kas sõiduki müüja on kohustatud tagama ainult seda, et müüdav sõiduk on EÜ tüübikinnituse saanud või peab ta tagama ka seda, et kõnealuses sõidukis ei ole vigast EÜ tüübikinnituseta konstruktsiooniosa (antud juhul ümberlülitusseade)?
  • Kas ümberlülitusseade ja sellele järgnev tarkvara uuendamine, et vähendada heitkoguseid soojusaknas, kujutab endast konstruktsiooniosa, mis on EÜ eeskirjade kohaselt keelatud, ja kas EÜ tüübikinnituse andmiseks on vaja täiendavat katsetamist?
  • Millistel tingimustel võib ostja taotleda esialgse ostulepingu tühistamist?(1)

Kommentaar

Riigikohtu hinnang kohtuasjale ja otsus suunata see Euroopa Kohtusse eelotsuse tegemiseks on toonud esile Volkswageni heitgaaside manipuleerimise skandaali muud aspektid ja avanud ukse Euroopa Kohtu otsusele, mis võib muuta Euroopa riikide kohtutes pooleliolevate sarnaste kohtuasjade käiku.

Lõppmärkused

(1) Riigikohtu küsimused on kokku võetud. Täielikud küsimused on kättesaadavad siin (saksa keeles).