logoIlo

Riigikohus otsustab vahekohtunike kahju hüvitamise kohustuse kohta

Autor: Klaus Oblin

Riigikohus tegi hiljuti otsuse vahekohtunike kahju hüvitamise kohustuse kohta.(1)

Leping

Vahekohtunike lepingus oli sätestatud, et vahekohtunike vastu kahjunõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded:

  • Vahekohtu otsus tuli tühistada vastavalt jagu 611 tsiviilkohtumenetluse seadustikus.
  • Vahekohtunikud pidid tegutsema "raske hooletusega", nagu seda on määratlenud Riigikohus.

Vahekohtumenetluse pooled ning esimene, teine ja neljas kostja kirjutasid lepingule alla.

Juhtumi ülevaade

Riigikohus kinnitas lepingu tingimusi, leides, et tsiviilõiguslikke kahjunõudeid saab esitada vahekohtunike vastu alles pärast vahekohtu otsuse tühistamist vastavalt paragrahvile 611 ja et vahekohtunikud peavad olema süüdi raskes hooletuses.

Hageja väitis, et vastutusnõude piiramine tahtliku kahju eest on ebaseaduslik, nagu näeb ette Riigikohtu kohtupraktika, mis keelab vastutuse välistamise tahtliku kahju eest. Kokkuleppe kohaselt loetakse vahekohtunikud vastutavaks, kui raske süü (pahatahtlikkus või raske hooletus vastavalt jagu 1304 tsiviilseadustiku), kuid mitte kerge hooletuse korral. Seda vastutust võis siiski kohtus nõuda alles pärast vahekohtu otsuse edukat vaidlustamist.

Austrias valitseva õigusliku seisukoha kohaselt - mille on sätestanud apellatsioonikohus - võib vahekohtuniku vastu esitada kahju hüvitamise hagi seoses tema tegevusega vahekohtunikuna alles pärast seda, kui vahekohtu otsus on edukalt vaidlustatud, välja arvatud juhul, kui vastutus põhineb otsuse tegemisest keeldumisel või selle hilinemisel.

Vastutushagi sidumine vahekohtu otsuse tühistamisega vahekohtunike lepingus on kooskõlas Riigikohtu kohtupraktikaga vahekohtunikele võimaldatava kaitse kohta, mida õigusteadlased on suures osas tervitanud. Seetõttu leidis kohus antud juhul, et leping oli kehtiv selle tähenduses, et 879. jagu tsiviilseadustiku.

Hageja taotles selle lepingulise vastutuse kaitse eiramist, tuginedes oma väidetele vahekohtunike kahju hüvitamise kohta, mida ta oli esitanud vahekohtuotsuse vaidlustamise hagis (st et vahekohtumenetlus viidi läbi tahtlikult erapoolikult ja oli vastuolus avaliku korraga tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 611 lõike 2 punkti 5 tähenduses).

Kohus leidis, et vastutusklausel ei hõlmanud mitte ainult kahju, mis ilmnes vahekohtuotsuses endas (st selles, et üks pool ei võitnud vahekohtumenetluses täielikult), vaid laienes ka kõigile vahekohtunike tegevusele - sealhulgas neljandale kostjale, kes tunnistati kahjustatuks -, mis hageja argumentide kohaselt mõjutas vahekohtuotsust. Hageja oli esitanud nõuded eemaldatud vahekohtuniku vastu ainult nende kahjude eest, mis tekkisid tema tegevuse tagajärjel. Hageja oli esitanud eraldi ebaõnnestunud hagi kahjude kohta, mis väidetavalt tulenesid tema tegevusest või tegevusetusest kuni tema ametist kõrvaldamiseni.

Kolmas kostja, kes oli määratud vahekohtu esimeheks pärast seda, kui neljas kostja tunnistati kahjustatuks, ei olnud vahekohtunike lepingule alla kirjutanud. Seetõttu väitis hageja, et lepinguline vastutuse piiramine ei kehti uue esimehe suhtes. Austria õiguse kohaselt peavad vahekohtukokkulepped olema aga üksnes kirjalikult sõlmitud ja vahekohtumenetluse poolte poolt allkirjastatud. See vorminõue ei kehti vahekohtunike lepingute suhtes, mis võidakse sõlmida ilma vorminõueteta ja isegi vaikimisi.

Kohus rõhutas, et leping vahekohtunikuga loetakse sõlmituks siis, kui pädev isik on ta ametisse nimetanud ja asub vahekohtunikuna tegutsema. Seega leidis kohus, et uue esimehe - kes nimetati ametisse ainult seetõttu, et tema eelkäija oli kahjustatud - eelistamine tema eelkäijale ja ülejäänud vahekohtunikele oli ebamõistlik. Lepingut tuli seega tõlgendada nii, et lepingus sätestatud vastutust käsitlevaid eeskirju laiendati kolmandale kostjale.

Kommentaar

See juhtum näitab, et vahekohtunike lepinguid tuleks tõlgendada nii, et vahekohtunike vastutus kahju hüvitamise eest oleks seotud vahekohtuotsuse tühistamisega, eriti juhtudel, kus väidetav tahtlik kohustuste rikkumine kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 611 lõikes 2 sätestatud võimalike vastuväidete hulka. Sellega välditakse erinevaid tulemusi kahes menetluses - üks kahju hüvitamise ja teine vahekohtu otsuse vaidlustamise menetlus, mis mõlemad põhinevad sisuliselt samadel alustel.

Lõppmärkused

(1) 22. märts 2016, kohtuasi 5 Ob 30/16x.