Mondaq Logo

Välisriikide kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine - võrdlusjuhend 2021

Autor: Dr. Klaus Oblin, Neva Cirkveni

| 1. Õiguslik ja õiguslik raamistik

| 1.1 Millised õigus- ja haldusnormid reguleerivad tunnustamist ja täitmist?

Lisaks allpool käsitletud kahe- ja mitmepoolsetele õigusaktidele reguleerivad välisriigi kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist Austria täitmisseadus, Austria tsiviilkohtumenetluse seadustik ja Austria kohtualluvuse seadus. Seaduslike sätete ja kohaldatavate lepingute sätete vaheliste vastuolude korral on viimased ülimuslikud. Kuigi Austria kohtupraktika ei ole siduv, võetakse seda hoolikalt arvesse.

Lisaks punktis 1.2 käsitletud kahe- ja mitmepoolsetele õigusaktidele reguleerivad välisriigi kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist täitmisseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik ja kohtualluvuse seadus. Seaduslike sätete ja kohaldatavate lepingute sätete vaheliste vastuolude korral on viimased ülimuslikud. Kuigi Austria kohtupraktika ei ole siduv, võetakse seda hoolikalt arvesse.

| 1. 2. Millised välisriigi kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad kahe- ja mitmepoolsed õigusaktid kehtivad teie jurisdiktsioonis?

Austria on paljude kahe- ja mitmepoolsete dokumentide allakirjutanu. Kõige olulisem on ELi 12. detsembri 2012. aasta määrus 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) ("Brüsseli Ia määrus"). Brüsseli Ia määruses on sätestatud ühtsed eeskirjad kohtuotsuste vaba liikumise hõlbustamiseks Euroopa Liidus ja seda kohaldatakse kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud 10. jaanuaril 2015 või hiljem. Brüsseli Ia määrus asendab 22. detsembri 2000. aasta ELi määruse 1215/2012 (Brüsseli I määrus; koos Brüsseli Ia määrusega "Brüsseli kord"), mida kohaldatakse kõigi enne 10. jaanuari 2015 algatatud kohtumenetluste suhtes.

Muud välisriigi kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad õigusaktid nii ELi kui ka ELi-väliste liikmesriikide vahel on esitatud alljärgnevas tabelis.

Instrument Eesmärk Jurisdiktsioon
Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003 (Brüssel IIa). Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine abieluasjades ja vanemliku vastutuse küsimustes EL
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004. Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta EL
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006. Euroopa maksekorraldusmenetlus EL
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus EL
Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009. Kohtualluvus, kohaldatav õigus, kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine ning koostöö ülalpidamiskohustuste küsimustes EL
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 655/2014. kehtestas Euroopa pangakonto arestimismääruse menetluse, et hõlbustada piiriülest võlgade sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades. EL
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) nr 2015/848. Maksejõuetusmenetlus EL
Nõukogu 24. juuni 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/1104. Tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ja otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud küsimustes. EL
Lugano konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, 30. oktoober 2007. hõlbustab ELi liikmesriikide ja teiste lepinguosaliste riikide kohtute tehtud kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmist. EL ja Island, Norra ja Šveits
23. juuni 1977. aasta leping kohtuotsuste ja avalike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine Kahepoolne (Austria ja Tuneesia)
juuli 1973. aasta konventsioon kohtuotsuste, vahekohtuotsuste, kompromisside ja avalike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta. Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine Kahepoolne (Austria ja Liechtenstein)
juuni 1966. aasta konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta. Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine Kahepoolne (Austria ja Iisrael)
10. juuni 1958. aasta New Yorgi konventsioon välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta. Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamine ja täitmine Mitmepoolne (kõik konventsioonile allakirjutanud riigid)

| 1. 3. Millised kohtud on pädevad menetlema välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise taotlusi?

Täitmisseaduse kohaselt on täitmismääruse tegemiseks pädev kohus üldjuhul vastaspoole elukohajärgne ringkonnakohus. Kui täidetavaks tunnistamine on saadud ja jõustunud, võib välisriigi kohtuotsuse täita. Täidetavaks tunnistamise kohus ja täitmistaotluse kohus võivad olla erinevad. Sobiv kohus vallasvarale esitatud rahalise nõude täitmisavalduse esitamiseks on:

  • võlgniku üldises asukohas asuv ringkonnakohus;
  • ringkonnakohus, kus asub vallasvara, kui võlgnikul puudub üldine kohtualluvus, või
  • kui võlgniku üldine kohtualluvus on mitmes siseriiklikus ringkonnakohtus, siis valib võlausaldaja ühe neist ringkonnakohtutest.

Rahaliste nõuete asukoht määratakse kindlaks e kolmanda isiku võlgniku üldise kohtualluvuse koha järgi.

Kinnisvarale esitatava rahalise nõude täitmisele pööramise taotluse korral on pädev kohus:

  • ringkonnakohus, kes peab avalikku registrit, või
  • kui täitmine toimub ülemäärase kohtuotsuse alusel, siis ringkonnakohus, kus ülemäärane kohtuotsus asub.

| 2. Nõuded täitmisele pööratavusele

| 2. 1. Milliseid kohtuotsuseid võib teie jurisdiktsioonis tunnustada ja täita? Kas mingi liiki kohtuotsuste täitmine on konkreetselt välistatud?

Täitmisele pööratavuse põhinõuded on järgmised:

  • kohtuotsus on kohtuotsuse tegemise riigis täitmisele pööratav ja
  • Rahvusvahelises lepingus või siseriiklikus õigusaktis on sõnaselgelt sätestatud Austria ja otsuse teinud riigi vaheline vastastikkus kohtuotsuste tunnustamisel ja täitmisel.

Lisaks sellele kehtivad järgmised nõuded:

  • Päritoluriigil peab olema (hüpoteetiliselt kohaldatava) Austria õiguse kohaselt rahvusvaheline jurisdiktsioon;
  • menetluse algatamise dokument peab olema kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud ja
  • Kohtuotsus peab olema päritoluriigis täitmisele pööratav.

Täitmisseaduse paragrahvi 408 või muude seda asendavate rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt ei ole muid põhjusi, mille alusel täitmismääruse tegemisest keelduda.
Üldiselt on kõik välisriigi kohtu tehtud kohtuotsused Austrias täitmisele pööratavad. Oluline on, et välismaine kohtuotsus kujutab endast päritoluriigis täitmismäärust ja on selles riigis täitmisele pööratav. Täitmisseaduse paragrahvis 403 on sätestatud, et välisriigi õigusaktid ja/või aktid täidetakse Austrias pärast nende täidetavaks tunnistamist. Mõistet "õigustoimingud ja/või -dokumendid" tuleks tõlgendada nii, et see tähendab mis tahes kohtuotsust, kui täitedokument on kohtuotsuse tegemise riigis täitmisele pööratav.

Välisriigi kohtuotsused, mis sisaldavad Austria õigussüsteemis sätestamata meedet või korraldust, kohandatakse taotluse korral või ex officio Austria õigussüsteemis sätestatud meetmega või korraldusega, millel on võrreldavad tagajärjed ja millega taotletakse sarnaseid eesmärke ja huve. Kohandamine ei tohi kaasa tuua tagajärgi, mis lähevad kaugemale päritoluriigi õiguses sätestatust.
Austria avaliku korra põhimõtteid tuleb arvesse võtta, kui hinnatakse, kas õiguskaitsevahendid on Austrias täitmisele pööratavad, sest täitmisele pööratavad on ainult need õiguskaitsevahendid, mis ei riku Austria õiguse aluspõhimõtteid.

| 2. 2. Kas välismaine kohtuotsus peab olema lõplik ja siduv, enne kui seda saab täita?

Üldiselt ei pea välismaine kohtuotsus olema lõplik ja õiguslikult siduv selle riigi seaduste kohaselt, kus see tehti. Kui kohtuotsus on päritoluriigis täitmisele pööratav, võib selle Austrias täidetavaks tunnistada.

Austria kohus võib anda täitmisloa ja täitmisloa, olenemata sellest, kas kõnealuse täitedokumendi suhtes on algatatud apellatsioonimenetlus selle päritoluriigis.

| 2. 3. Kas välisriigi kohtuotsus on täitmisele pööratav, kui see on välisriigi kohtualluvuses edasikaebatav?

Täitmisseaduse paragrahvi 406 kohaselt võib välisriigi täitedokumenti täita ka siis, kui see on veel edasikaebatav, kuid täitmisele pööratav otsuse tegemise riigis. Selle seaduslikkus ei ole nõutav.

Kui täitmismääruse tegemise otsus kaevatakse edasi, võib apellatsioonikohus menetluse peatada, kuni välisriigi kohtuotsus on muutunud lõplikuks ja siduvaks.

| 2. 4. Milline on tunnustamise ja täitmise taotluse esitamise aegumistähtaeg?

Aegumistähtajad sõltuvad kõnealusest nõudest ja nõude suhtes kohaldatavast õigusest. Austria õiguse kohaselt võib kohtuotsuse täitmisele pöörata 30 päeva jooksul alates selle jõustumisest. Aegumistähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil kohtuotsus muutub õiguslikult siduvaks.

Välisriigi kohtu jõustunud kohtuotsuse puhul eristatakse Austria õiguses kahte stsenaariumi:

  • Kui välismaine kohtuotsus on Austrias täitmisele pööratav, tuleb aegumistähtaega hinnata kohtuotsuses väljamõistetud nõude suhtes kohaldatava õiguse alusel. Sellisel juhul võivad Austria kohtud täitmismääruse tagasi lükata, kui kohaldatava välisriigi õiguse kohaselt on kohtuotsuse täitmise õigus juba aegunud.
  • Kui välismaine kohtuotsus ei ole Austrias täitmisele pööratav, katkestab selline jõustunud kohtuotsus üksnes kohtuotsuses väljamõistetud nõude suhtes kohaldatava õiguse kohase aegumistähtaja kulgemise ja paneb aegumistähtaja uuesti algama.

| 3. Tunnustamise ja jõustamise protsess

| 3. 1. Kas välismaise kohtuotsuse tunnustamine on täitmisest eraldi protsess ja kas sellel on eraldi õiguslikud tagajärjed?

Välisriigi kohtuotsuste täitmine Austrias sõltub täitmismääruse taotlemisest ja väljaandmisest. Kui kohtuotsus on jõustunud, võib kohtuotsust täita. Täidetavaks tunnistamise taotluse ja täitmisavalduse võib siiski esitada samal ajal.

Teisest küljest tunnustatakse ELi liikmesriigis tehtud kohtuotsust Brüsseli režiimi kohaselt teistes liikmesriikides ilma eraldi tunnustamismenetluseta. Lisaks sellele on ELi liikmesriigis tehtud ja selles liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus täitmisele pööratav ka kõigis teistes liikmesriikides ilma täitmismääruse tegemata. Kohtuotsuse võlausaldaja peab vaid esitama:

  • kohtuotsuse koopia ja
  • tõend selle kohta, et kohtuotsus on täitmisele pööratav.

| 3. 2. Milline on tunnustamise ja jõustamise ametlik protsess?

Välisriigi kohtuotsuste täitmine Austrias sõltub täitmismääruse taotlemisest ja väljaandmisest. Kui kohtuotsus on jõustunud, võib kohtuotsust täita. Täidetavaks tunnistamise taotluse ja täitmisavalduse võib siiski esitada samal ajal.

Teisest küljest tunnustatakse ELi liikmesriigis tehtud kohtuotsust Brüsseli režiimi kohaselt teistes liikmesriikides ilma eraldi tunnustamismenetluseta. Lisaks sellele on ELi liikmesriigis tehtud ja selles liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus täitmisele pööratav ka kõigis teistes liikmesriikides ilma täitmismääruse tegemata. Kohtuotsuse võlausaldaja peab vaid esitama:

  • kohtuotsuse koopia ja
  • tõend selle kohta, et kohtuotsus on täitmisele pööratav.

| 3. 3. Millised dokumendid on vajalikud tunnustamise ja täitmise taotluse toetuseks?

Pool peab esitama välismaise kohtuotsuse originaali või koopia, mille on välja andnud sama asutus, kes tegi välismaise kohtuotsuse. Vajaduse korral peab kohtuotsuse täielik kinnitatud tõlge olema originaalile või koopiale lisatud.

Brüsseli Ia määrus võimaldab kohtul või täitevasutusel nõuda vajaduse korral päritoluriigi kohtu poolt välja antud tüüpvormi tunnistuse tõlget või translitereerimist või kohtuotsuse täielikku tõlget, kui ta ei saa menetleda ilma sellise tõlketa.

| 3. 4. Milliseid tasusid tuleb tasuda tunnustamise ja täitmise eest?

Täidetavaks tunnistamise taotlus ei too kaasa tasusid. Täitmise taotlus toob aga kaasa kohtulõivu, sõltuvalt summast, mille suhtes täitmist taotletakse. Need kohtulõivud tuleb tasuda vastavalt kohtulõivude seadusele, mida kohaldatakse ka siseriiklike kohtuotsuste täitmise suhtes.

| 3. 5. Kas taotleja peab esitama tagatise kulude katteks?

Ei, tunnustamist ja täitmist taotlev isik ei pea üldjuhul esitama tagatist kulude katteks. Kui aga taotletakse menetluse peatamist ja kui täitemenetluse peatamine võib ohustada täitevvõlausaldaja nõude rahuldamist, võib kohus nõuda taotlejalt asjakohast tagatist.

| 3. 6. Kui kaua kulub tavaliselt täitmismääruse saamine?

Esimese astme otsuse tegemine tunnustamise ja täitmise kohta võtab umbes üks kuni kaks kuud. Seda perioodi võib pikendada maksimaalselt kuue kuu võrra, kui otsus kaevatakse edasi.

| 3. 7. Kas taotleja võib menetluse kestel taotleda ettekirjutust?

Menetlusosalised võivad täitmismääruse tegemise otsuse edasi kaevata nelja nädala jooksul. See edasikaebus ei anna siiski alust täitemenetluse peatamiseks. Kui vastaspool on täitmisotsuse edasi kaevanud, võib ta taotleda menetluse peatamist vastavalt täitemenetluse seadusele.

Kui täitedokumenti muudetakse või see peatatakse päritoluriigis pärast täitmismääruse jõustumist, võib vastaspool taotleda täitmismääruse peatamist või muutmist.

Kui täitmine on heaks kiidetud juba enne lõpliku täitmismääruse väljastamist, tuleb algatada täitemenetlus; kuid ühtegi realiseerimistoimingut ei alustata enne, kui täitmismäärus on muutunud lõplikuks ja õiguslikult siduvaks.

| 4. Kaitse

| 4. 1. Millistel põhjustel võib kostja vaidlustada välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise?

Võlgnik võib tugineda mis tahes täitmismääruse väljaandmise üldistele nõuetele, mis ei ole täidetud.

Täidetavaks tunnistamise keeldumiseks on veel mitu põhjust, mis on järgmised:

  • Kostja ei saanud osaleda välisriigi kohtus või ametiasutuses toimuvas menetluses menetlusnormi rikkumise tõttu;
  • täitmismääruse eesmärk on sundida toimingut, mis päritoluriigi õiguse kohaselt on kas üldse ebaseaduslik või täitmisele pööramata, või
  • Kohtuotsus rikub Austria avalikku korda.

Välisriigi kohtuotsust ei saa sisuliselt läbi vaadata.

Rahaliste huvide puhul on eespool nimetatud keeldumise põhjused suures osas ELi õiguses või valitsustevahelistes kokkulepetes asendatud. Brüsseli korra kohaselt keeldutakse kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kui see on tehtud mõnes teises ELi liikmesriigis:

  • see oleks vastuolus Austria avaliku korraga;
  • kostjale ei toimetatud menetluse algatamise dokumenti kätte pärast nõuetekohast kättetoimetamist;
  • tunnustamine või täitmine on vastuolus teises riigis tehtud varasema kohtuotsusega, mis käsitleb samu pooli ja sama hagi alust, või
  • tunnustamine või täitmine on vastuolus Austrias tehtud kohtuotsusega, mis puudutab samu pooli.

| 4. 2. Milline on vaidlustamise aegumistähtaeg?

Aegumistähtaega ei ole. Kohtuotsusest tulenevad nõuded aeguvad siiski 30 aastat pärast kohtuotsuse jõustumise kuupäeva. Perioodilised nõuded aeguvad kolme aasta pärast.

| 4. 3. Kas kostja võib taotleda ettekirjutust, et takistada täitmist, kuni vaidlustamine on pooleli?

Täitemenetluse pooled võivad taotleda täitemenetluse peatamist. Täitemenetluse peatamiseks on täitemenetluse seadusega ette nähtud teatavad põhjused, sealhulgas:

  • kohtuotsuse tühistamise taotlus või
  • täitmismääruse peatamise või muutmise taotlus.

Kui täitemenetluse peatamine võib ohustada täitevvõlausaldaja nõude rahuldamist, võib kohus nõuda taotlejalt asjakohast tagatist.

| 5. Kontrollikoja analüüs ja otsus

| 5. 1. Kas kohus vaatab esialgse menetluse kättetoimetamise üle?

Jah. Nii Austria seaduste kui ka Brüsseli Ia määruse kohaselt võib keelduda välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest, kui kostjale ei ole menetluse algatamise dokumenti õigeaegselt kätte toimetatud, et ta oleks saanud nõuetekohaselt kaitsta end. Seda vastuväidet saab kõrvaldada, kui kostja osales hilisemas menetluses. Samuti võib Austria kohtupraktika kohaselt, kui dokument toimetati Austria adressaadile kätte võõrkeeles, keelduda, kui saksakeelset tõlget ei ole esitatud. Kui aga kostja sai dokumendist aru, jäetakse see vastuväide tähelepanuta.

| 5. 2. Kas kohus kontrollib välisriigi kohtu pädevust esialgses menetluses?

Austria kohtud otsustavad, kas välisriigi kohus oli Austria kohtualluvuse eeskirjade kohaselt õigusküsimuses rahvusvaheliselt pädev. Pädevuse puudumise vastuväide võib olla põhjendatud, kui tagaseljaotsuse tegi kohus, kellel puudus pädevus antud küsimuses ja kellele kostja ei allunud.

Brüsseli režiimi kohaselt ei kontrolli täidesaatev kohus siiski otsuse teinud kohtu pädevust. Lisaks on Brüsseli Ia määruses sätestatud, et kohtualluvusega seotud eeskirjade suhtes ei saa kohaldada avaliku korra kriteeriumi.

| 5. 3. Kas kohus kontrollib välisriigi kohtuotsuse vastavust kohaldatavale õigusele ja avalikule korrale?

Üldiselt kontrollivad Austria kohtud välisriigi kohtuotsuste vastavust Austria avalikule korrale. Täidetavaks tunnistamisest võib siiski keelduda ainult Austria õiguse aluspõhimõtete, näiteks põhiseaduse või kriminaalõiguse rikkumise tõttu.

| 5. 4. Kas kohus vaatab välismaise kohtuotsuse sisu üle?

Välisriigi kohtuotsust ei saa mingil juhul sisuliselt läbi vaadata.

| 5. 5. Kuidas kohus tegutseb, kui välismaine kohtuotsus on vastuolus varasema kohtuotsusega, mis on tehtud sama vaidluse kohta samade poolte vahel?

Austria kohtud võivad keelduda täitmismääruse tegemisest, kui välismaine kohtuotsus on vastuolus teiste samu pooli käsitlevate lõplike kohtuotsustega. Brüsseli korra kohaselt võib kohus keelduda tunnustamisest ja täitmisest, kui:

  • kohtuotsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahel taotluse saanud liikmesriigis, või
  • kohtuotsus on vastuolus varasema kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahel teises liikmesriigis või kolmandas riigis sama hagiavalduse kohta, tingimusel, et varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.

| 5. 6. Kas on muid põhjusi, mille alusel kohus võib keelduda välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest?

Lisaks eespool nimetatud täitmisele pööratavuse üldistele nõuetele ja läbivaatamismenetlusele võib täitmismääruse andmisest keelduda, kui:

  • on rikutud õigust olla ära kuulatud;
  • kohtuotsus on Austria õiguse kohaselt vastuvõetamatu;
  • kohtuotsus rikub Austria avalikku korda või
  • kohtuotsus on vastuolus varasemate kohtuotsustega, mis on tehtud samade poolte vahel sama hagiavalduse kohta.

| 5. 7. Kas osaline tunnustamine ja jõustamine on võimalik?

Jah - näiteks juhul, kui osa kohtuotsusest oleks vastuolus Austria avaliku korraga, kuid teised osad vastavad täitmisele pööratavuse nõuetele. Eraldamine on siiski võimalik ainult siis, kui vastuvõetav osa on selgelt eristatav vastuvõetamatust osast.

| 5. 8. Kuidas käsitleb kohus kuluküsimusi (nt intressid, kohtukulud, valuutaküsimused)?

Täitmisele pööratavuse üle otsustamisel võtavad kohtud arvesse advokaaditasusid, kohtukulusid ja intressinõudeid. Lisaks sellele ei konverteerita kahjuhüvitist kohalikku vääringusse. Kui aga teostatakse realiseerimistoiminguid, tuleb hüvitis konverteerida kohalikku vääringusse.

Intressimäärad, mis on vastuolus Austria avaliku korraga, loetakse jõustamatuks.

| 6. Apellatsioonkaebused

| 6. 1. Kas välismaiste kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisega seotud otsuseid saab edasi kaevata?

Täidetavaks tunnistamise otsuse võib edasi kaevata nelja nädala jooksul alates selle kättetoimetamisest. Seda tähtaega võib pikendada kaheksa nädalani, kui poole alaline elukoht ei ole Austrias ja kaebuse esitamine on poole esimene võimalus osaleda menetluses. Kui pool esitab apellatsioonkaebuse, on vastaspoolel vastuse esitamiseks aega neli nädalat alates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest.

Võlgnik peab kõik tunnustamise või täitmismääruse taotluse tagasilükkamise alused esitama üheaegselt apellatsioonkaebuses ja neid ei saa esitada menetluse hilisemas etapis.

Teise apellatsioonkaebuse esitamine Austria ülemkohtule apellatsioonikohtu otsuse peale eeldab, et ülemkohtule lahendamiseks esitatav küsimus puudutab materiaal- või menetlusõiguslikku küsimust, mille lahendamist peetakse oluliseks õiguskindluse ja õiguskindluse või õiguse edasise arengu seisukohalt. Lisaks sõltub teise apellatsioonkaebuse lubatavus vaidlusalusest summast, mis peab ületama 5000 eurot.

| 6. 2. Kas hageja võib apellatsioonkaebuse menetlemise ajal taotleda ettekirjutust?

Vt küsimus 3.7.

| 7. Välisriigi kohtuotsuse täitmine

| 7. 1. Kuidas saab välisriigi kohtuotsust pärast täitmismääruse tegemist täita?

Kui välisriigis tehtud kohtuotsus on tunnistatud täidetavaks, järgib täitmine samu eeskirju, mis kehtivad riigisisese kohtuotsuse puhul. Kohtuotsuste täitmist reguleerib täitmisseadus. Austria täitmisseadus näeb ette erinevaid täitmisviise. Eristatakse, kas täitmisele pööratav õigus on suunatud rahalisele nõudele või konkreetsele täitmisnõudele ja millise vara suhtes tuleb pöörata täitmisele. Üldiselt on tavalised täitemenetluse meetodid:

  • vara arestimine;
  • arestimine ja nõuete üleandmine;
  • kohustuslik rendileping ja
  • kohtumenetlus.

Kinnisvara puhul on võimalik kasutada kolme liiki täitemeetmeid:

  • kohustuslik hüpoteek;
  • sundhaldus, mille eesmärk on saada tulu nõude rahuldamiseks; ja
  • kinnisvara sundmüük.

Austria õiguses eristatakse vallasvara puhul:

  • nõuete arestimine;
  • materiaalsete ja vallasobjektide kinnitamine;
  • kolmandatest isikutest võlgnike vastu esitatavate nõuete arestimine; ja
  • muude varaliste õiguste arestimine.

Austria seadused ei võimalda konkreetsete nõuete, näiteks hooldustoetuse, üüritoetuse, peretoetuse või stipendiumide arestimist.

Täitemenetluse kohus võib määrata ka konkreetset täitmist.

Kuni viimase ajani pidi võlausaldaja "konkreetsuse põhimõtte" kohaselt täpselt kindlaks määrama, milliseid võlgniku varasid tuleb arestida ja realiseerida. Täitemenetluse seaduse reformid jõustusid aga 1. juulil 2021 ja tõid täitemenetlusse mitmeid muudatusi. Eelkõige eesmärgiga muuta täitemenetlus vallasvara suhtes tõhusamaks, võeti kasutusele nn täitepaketid. Võlausaldajad saavad nüüd kasutada kahte täitepaketti:

  • Lihtne jõustamine: Kui võlausaldaja taotleb täitmist ilma täitmisvahendit nimetamata, hõlmab see nüüd automaatselt täitmist vallasvara suhtes, täitmist palga suhtes ja varade nimekirja koostamist ("lihtne täitmispakett"). See on mõeldud "algtaseme lahendusena" ja on eelkõige suunatud võlausaldajatele, kes taotlevad nõudeid füüsiliste isikute vastu.
  • Laiendatud jõustamine: Kui võlausaldaja taotleb laiendatud täitmispaketti, hõlmab see põhimõtteliselt kõiki nõuete ja vallasvara täitmise liike ning varade loetelu registreerimist. Lisaks sellele määratakse haldur, kes määrab kindlaks võlgniku arestitava vara. Võlgnik on kohustatud tegema koostööd ning esitama kõik vajalikud dokumendid ja võimaldama raamatupidamisega tutvumist.

Läbivaadatud täitemenetluse seadusega luuakse täitemenetluse halduri ametikoht, mis võtab suures osas üle kohtutäituri ja osaliselt ka kohtu ülesanded. Täitemenetluse haldur vastutab peamiselt täitemenetluse objektide tuvastamise, valiku, arestimise ja realiseerimise eest.

Kinnisvara täitmine ei kuulu täitepakettide alla.

| 7. 2. Kas välisriigi kohtuotsust saab kolmandate isikute suhtes täita?

Välisriigis tehtud kohtuotsust saab täita ainult selle poole suhtes, kes on välisriigis tehtud kohtuotsuses võlgnikuna nimetatud. Austrias ei kohaldata esinduse ja alter ego põhimõtteid kohtuotsuse täitmisele pööramiseks kohtuotsuses nimetamata isiku suhtes.

| 8. Suundumused ja prognoosid

| 8. 1. Kuidas kirjeldaksite praegust jõustamismaastikku ja valitsevaid suundumusi teie jurisdiktsioonis? Kas järgmise 12 kuu jooksul on oodata uusi arenguid, sealhulgas kavandatavaid õigusloomereforme?

1. jaanuaril 2019 jõustusid jõustumisseaduse muudatused. Need muudatused võimaldavad nüüd juurdepääsu andmetele pooleliolevate täitemenetluste kohta. Advokaadid ja notarid saavad juurdepääsu teabele, mis käsitleb:

  • täitevkohus;
  • juhtumi number ja
  • täitemenetluse objektiks oleva võla summa.

Andmebaas on kättesaadav internetis ja selle eesmärk on aidata potentsiaalsetel hagejatel hinnata oma tulevaste kostjate krediidivõimelisust enne kohtu- või vahekohtumenetluse alustamist.

Teine hiljutine areng on Austria ülemkohtu 11. juuni 2018. aasta otsus, millega kinnitati, et välisriigi kohtuotsuse res judicata mõju kehtib Austrias läbiviidavate menetluste kõikides etappides. See otsus on eriti oluline, sest selles selgitatakse, et res judicata mõju kehtib ka poolelioleva apellatsioonimenetluse puhul. Austria ülemkohus rõhutas, et see kehtib mõlema res judicata-küsimuse - nimelt välisriigi kohtuotsuse ainuõiguse (ne bis in idem) ja siduvat mõju (Bindungswirkung) - suhtes. Lisaks selgitas Austria ülemkohus, et apellatsioonimenetluses kohaldub novatsioonikeeld ainult uute asjaolude ja uute tõendite suhtes ning seega ei välista see, et apellatsioonikohus kaalub uue välisriigi otsuse res judicata mõju.

1. juulil 2021 jõustus läbivaadatud täitemenetluse seadus, mis tõi Austrias täitemenetlusse olulisi muudatusi. Vallavara rahaliste nõuete sissenõudmise täitemenetluses on kohtualluvus koondatud võlgniku üldise kohtualluvuse koha ringkonnakohtusse või, kui võlgnikul puudub üldine kohtualluvus, selle ringkonnakohtusse, kelle ringkonnas asub arestitav vallasvara (vt küsimus 1.3). Samuti on tehtud muudatusi seoses täitemenetluse ja maksejõuetusõiguse ristumiskohaga: kui vara kindlaksmääramise käigus selgub, et kohustatud isik on ilmselgelt maksejõuetu, peatab täitevasutus või haldur viivitamata täitmise ja täitevkohus võib seejärel määrusega määrata maksejõuetuse. Kõige tähelepanuväärsem on aga täitepakettide kasutuselevõtt, mis peaks oluliselt hõlbustama vallasvara täitmist rahaliste nõuete sissenõudmiseks (vt küsimus 7.1).

Vahekohtuotsuste täitmisele pööramise osas võib Euroopa Liidu Kohtu üsna hiljutine otsus avaldada mõningast mõju. 6. märtsil 2018 otsustas Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas Slovaki Vabariik vs. Achmea BV Madalmaade ja Slovakkia kahepoolse investeerimislepingu (BIT) artiklis 8 sisalduva vaidluste lahendamise sätte kokkusobivuse kohta ELi õigusega. Euroopa Liidu Kohus jõudis järeldusele, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikleid 267 ja 344 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus Madalmaade ja Slovakkia vahelise kahepoolse investeerimislepingu artikkel 8, mis võimaldas lahendada selle ELi-sisese kahepoolse investeerimislepingu kohaseid investeerimisvaidlusi vahekohtu kaudu. Euroopa Kohus näib olevat oma otsuse aluseks võtnud oma seisukoha, et BITi vaidluste lahendamise säte võib nõuda, et kohus tõlgendaks või kohaldaks ELi õigust. See on vastuolus ELTL artikliga 267, sest erinevalt liikmesriigi kohtust ei saa kohus esitada ELi õiguse küsimusi Euroopa Kohtule.

Achmea kohtuasjas tehtud otsusele järgnevate edasiste otsuste puhul võivad menetlusnormid mõjutada Euroopa Kohtu otsuste järgimist. Rahvusvahelise investeerimisvaidluste lahendamise keskuse (ICSID) otsused ei kuulu siseriiklike kohtute poolt läbivaatamisele, kuid muud kui ICSIDi otsused küll. Sellest tulenevalt võivad ELi jurisdiktsioonides asuvad mitte-ICSIDi kohtud olla altimad kaaluma ELi õiguse - sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuste - kohaldamist, kui kohus leiab, et ta on kohustatud tegema otsuse, mis on kooskõlas vahekohtu asukoha avaliku korraga. Kuid isegi kui Euroopa Liit suhtub ebasoodsalt ELi-siseseid investeerimislepinguid käsitlevatesse kohtuotsustesse, võivad hagejad püüda oma kohtuotsust täitmisele pöörata väljaspool Euroopa Liitu või kaaluda kohtuotsuste müümist kolmandatele isikutele, näiteks investeerimisfondidele, allahindlusega, et vältida täitmisega seotud riske.

| 9. Näpunäited ja lõksud

| 9. 1. Millised on teie parimad nõuanded välisriigi kohtuotsuste sujuvaks tunnustamiseks ja täitmiseks ning milliseid võimalikke raskuspunkte tõstaksite esile?

Tunnustamise ja täitmise tulemusena võib makse tuleneda ainult siis, kui võlgnik omab piisava väärtusega vara. Avalikult kättesaadavat teavet selle küsimuse kohta on vähe ja see ei ole kergesti kättesaadav. Kui välisriigi täitedokument on Austrias täitmisele pööratud, on võlausaldajat esindaval advokaadil siiski õigus nõuda teavet selle kohta, kas võlgnikul on piisavalt vara - näiteks krediidiagentuuridelt. Samuti on täitmisseaduse muudatuste valguses (vt küsimus 8.1) soovitatav uurida, kas võlgniku või potentsiaalse kostja suhtes on käimas täitemenetlus.