Ühes oma hiljutises otsuses on Riigikohus(1) käsitlesid välistamise piire või res judicata.

Res judicata on võim tuleneb selle siduvast mõjust, mis välistab igasuguse edasise menetluse, tõendite kogumise/võtmise või lõplike nõuete - antud juhul õigussuhete - uuesti läbivaatamise.

Sisuliselt, res judicata kehtib juhul, kui nii hagejad kui ka kohtuasja asjaolud, mis loovad nõude õigusliku aluse, on kooskõlas vajaliku õigusliku kvalifikatsiooniga.

Vastavalt välistamise subjektiivsetele piirangutele on mõju res judicata hõlmab menetlusosalisi, nende õigusjärglasi ja teatavaid teisi isikuid, kellele vastava kohtuotsuse õigusmõju laieneb vastavalt seadusele. Seega, res judicata jõustub - välja arvatud laiendatud ja absoluutse õigusliku jõu korral - ainult samade poolte vahel (inter partes).

Siduvus piirdub varem lahendatud kohtuasjas käsitletud põhiküsimustega; see ei laiene aga eelmises menetluses hinnatud ja käsitletud eelküsimustele.

Siduvus hõlmab ka otsuse põhjendusi, sealhulgas faktilisi asjaolusid, kui need on vajalikud konkreetse otsuse tegemiseks. Seega hõlmab see ka faktilisi väiteid, mis kinnitavad või eitavad faktilisi asjaolusid, mis loovad eelmises menetluses esitatud nõude õigusliku aluse.

Otsus pelgalt maksetaotluse kohta eelnevas menetluses ei oma põhimõtteliselt mingit siduvat mõju, mis ületaks vastavalt aluseks olevat õigust ja õigussuhet. Nendel juhtudel ei kehti õiguslik põhjendus kaugemale, kui on vajalik individuaalse siduvuse kehtestamiseks.

Lõppmärkused

(1) 24. november 2015, toimik 1 Ob 28/15x.