logo icgl

Kohtuvaidlused ja vaidluste lahendamine 2020

Autor: Klaus Oblin

1. ÕIGUSLIKKUSE Esialgatus

1.1 Milline on teie jurisdiktsiooni õigussüsteem? Kas teie jurisdiktsioonis kehtivad tsiviilkohtumenetlust reguleerivad eeskirjad?

Austria on tsiviilõiguslik riik; seega on seadused kodifitseeritud kogumikes. Tsiviilkohtumenetluse eeskirjad sisalduvad erinevates seadustes, näiteks:

  • Austria kohtualluvuse seadus ("Jurisdiktionsnorm", AJA), mis reguleerib kohtute korraldust ja pädevust;
  • Austria tsiviilkohtumenetluse seadustik ("Zivilprozessordnung", ACCP), mis reguleerib tsiviilkohtute vaidemenetlusi; ja
  • Austria täitmiskoodeks ("Exekutionsordnung", AEC), millega määratakse kindlaks kohtuotsuste (samuti vahekohtuotsuste ja esialgsete õiguskaitsevahendite) täitmine.

Lisaks sellele on Austria, muu hulgastsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni ("Brüsseli konventsioon") ja Lugano konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades osaline.

1.2 Kuidas on teie jurisdiktsiooni tsiviilkohtusüsteem üles ehitatud? Millised on erinevad edasikaebamise astmed ja kas on olemas erikohtuid?

Esimesel tasandil algatatakse tsiviilkohtumenetlus kas ringkonnakohtus ("Bezirksgerichte") või piirkondlikud kohtud ("Landesgerichte").

Ringkonnakohtud on pädevad enamikus üüri- ja perekonnaõigusega seotud vaidlustes (asjassepuutuv kohtualluvus) ning kuni 15 000 euro suuruses vaidluses (rahaline kohtualluvus). Faktilistes ja õiguslikes küsimustes esitatakse apellatsioonkaebused piirkondlikele kohtutele. Kui tegemist on põhimõttelise tähtsusega õigusküsimusega, võib esitada veel ühe lõpliku apellatsioonkaebuse ülemkohtule ("Oberster Gerichtshof"); vt allpool.

Piirkondlikel kohtutel on rahaline pädevus asjades, mille vaidlussumma ületab 15 000 eurot, ja asjassepuutuv pädevus intellektuaalomandi ja konkurentsiasjades, samuti erinevate eriseaduste (avaliku vastutuse seadus, andmekaitseseadus, Austria tuumaenergiavastutuse seadus) alusel. Apellatsioonkaebused tuleb suunata kõrgematele piirkonnakohtutele ("Oberlandesgerichte"). Kolmas ja viimane apellatsioonkaebus läheb Riigikohtusse.

Üldreeglina võib asja edasi kaevata Riigikohtusse ainult siis, kui tegemist on üldist huvi pakkuva õigusküsimuse lahendamisega, st kui selle selgitamine on oluline õigusliku järjepidevuse, prognoositavuse või arengu seisukohalt, või kui puudub ühtne ja varasem Riigikohtu otsus.

Kaubandusasjades on spetsiaalsed kaubanduskohtud ("Handelsgericht und Bezirksgericht für Handelssachen") on olemas ainult Viinis. Peale selle otsustavad eespool nimetatud tavalised kohtud kui kaubanduskohtud. Kaubandusasjadeks on näiteks ärimeeste või äriühingute vastu esitatud hagid seoses äritehingutega, kõlvatu konkurentsi küsimused jne. Teised erikohtud on töökohtud ("Arbeits-und Sozialgericht"), kelle pädevusse kuuluvad kõik tööandjate ja töötajate vahelised tsiviilõiguslikud vaidlused, mis tulenevad (endisest) töösuhtest, samuti sotsiaalkindlustus- ja pensionijuhtumid. Nii kaubandusasjades (niivõrd, kuivõrd kaubanduskohtud otsustavad kohtukoosseisudes) kui ka tööasjades otsustavad vastavalt ilmikukohtunikud ja kutselised kohtunikud koos. Viini apellatsioonikohus otsustab kartellikohtuna ("Kartellgericht") katse tasandil. See on ainus kartellikohus Austrias. Apellatsioonkaebuste üle otsustab ülemkohus kui apellatsioonikartellikohus ("Kartellobergericht"). Ka kartelliasjades istuvad koos kutseliste kohtunikega kohtunike pingil ka ilmikukohtunikud.

1.3 Millised on tsiviilkohtumenetluse peamised etapid teie jurisdiktsioonis? Milline on nende aluseks olev ajakava (palun kirjeldage lühidalt võimalikke kiirmenetlusi)?

Nõudeavaldus ("Klage") esitatakse kohtule ja edastatakse kostjale koos korraldusega esitada vastuväide ("Klagebeantwortung"). Kui kostja vastab õigeaegselt, toimub ettevalmistav kohtuistung, mille eesmärk on peamiselt kujundada edasist menetlust, arutades peamisi õiguslikke ja faktilisi küsimusi ning tõendite (dokumendid, tunnistajad, eksperdid jne) küsimusi. Lisaks võidakse arutada kokkuleppevõimalusi. Pärast kohtukokkuvõtete vahetamist järgneb(id) peamine(d) kohtuistung(id). Esimese astme kohtuvaidluse keskmine kestus on üks aasta. Keerulised kohtuvaidlused võivad siiski võtta oluliselt kauem aega. Apellatsioonimenetluse etapis tehakse otsus umbes kuue kuu pärast. Austria tsiviilkohtumenetluses ei ole kiirendatud kohtumenetlust.

1.4 Milline on teie jurisdiktsiooni kohalike kohtute lähenemine ainupädevusklauslitele?

Vastastikused kokkulepped kohtualluvuse kohta on lubatud, välja arvatud juhul, kui see on seadusega sõnaselgelt keelatud. Kui kohaldatakse kehtivat kohtualluvusklauslit, peavad kohtud (kui nende pädevuses ei ole kokku lepitud) jätma kohtuasja läbi vaatamata.

1.5 Millised on tsiviilkohtumenetluse kulud teie jurisdiktsioonis? Kes kannab need kulud? Kas on olemas eeskirjad kulude eelarvestamise kohta?

Kohtukulud hõlmavad kohtukulusid ning vajaduse korral ekspertide, tõlkide ja tunnistajate tasusid. Vastavalt Austria kohtukulude seadusele ("Gerichtsgebührengesetz"), peab hageja (apellant) kandma kohtukulud ette. Summa määratakse kindlaks vaidlusaluse summa alusel. Otsuses määratakse kindlaks, kes kannab kohtukulud või millises proportsioonis menetluskulud jagatakse. Advokaaditasud hüvitatakse vastavalt Austria advokaaditasude seadusele ("Rechtsanwaltstarifgesetz"). Kulude eelarvet ei ole reguleeritud; seega ei ole vaja esitada üksikasjalikku jaotust iga kohtuvaidluse etapi kohta ega näidata juba kantud kulusid ja väljamakseid koos hinnanguliste kuludega.

1.6 Kas teie jurisdiktsioonis on kohtuvaidluste rahastamise kohta mingeid erieeskirju? Kas tingimusliku tasu / tingimusliku tasu kokkulepped on lubatud?

Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse advokaaditasude suhtes Austria advokaaditasude seadust. Kokkulepped tunnitasu kohta on lubatud ja tavalised. Ühekordsed tasud ei ole keelatud, kuid neid kasutatakse kohtuvaidluste puhul harvemini. Erakorralised tasud on lubatud ainult juhul, kui need ei ole arvutatud protsendina kohtu poolt määratud summast ("pactum de quota litis").

Õigusabi ("Verfahrenshilfe") antakse pooltele, kes ei saa endale lubada kulude ja tasude tasumist. Kui asjaomane pool suudab tõendada, et tema rahalised vahendid on ebapiisavad, vabastatakse kohtukulude tasumisest või isegi loobutakse neist ning advokaat antakse tasuta.

Kui välismaalane esitab hagi, tuleb kostja nõudmisel tasuda tagatisraha kohtukulude katteks, kui rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. Seda ei kohaldata, kui hageja elukoht on Austrias, kui kohtu (kulu)otsus on täitmisele pööratav hageja elukohariigis või kui hageja omab Austrias piisavalt kinnisvara.

1.7 Kas teie jurisdiktsioonis on nõude või nõudeõiguse loovutamisel mingeid piiranguid? Kas on lubatud, et kohtumenetluses mitteosaline rahastab seda menetlust?

Üks hagi, mis sisaldab mitut nõuet, on lubatud, kui nõuded loovutatakse teisele juriidilisele isikule; selline juriidiline isik on ainus hageja, kui nõuded tuginevad samale või sarnasele õiguslikule ja faktilisele alusele. Selle kontseptsiooni on heaks kiitnud Riigikohus.

Kolmandate isikute rahastamine on lubatud ja tavaliselt kättesaadav suuremate vaidlusaluste summade puhul (minimaalselt umbes 50 000 eurot), kuid see on paindlikum seoses tasukokkulepetega. Pange tähele, et keelatud on tasukokkulepped, mis annavad osa tuludest advokaadile.

1.8 Kas pool võib saada tagatise/tagatise oma kohtukulude katteks?

Taotluse korral võib väljaspool Euroopa Liitu elavalt hagejalt nõuda tagatise esitamist kostja võimalike menetluskulude katteks, kui kahe- või mitmepoolsete lepingute kohaselt ei ole sätestatud teisiti.

2. Enne menetluse alustamist

2.1 Kas enne menetluse algatamist tuleb täita mingeid erilisi formaalsusi?

Ei, ei ole.

2.2 Millised aegumistähtajad kehtivad eri liiki nõuete esitamisel teie tsiviilkohtutes? Kuidas neid arvutatakse? Kas tähtaegu käsitletakse kui materiaal- või menetlusõiguslikke küsimusi?

Aegumistähtajad määratakse kindlaks materiaalõigusega.

Nõuded ei ole täitmisele pööratavad, kui need on aegunud. Üldiselt algab aegumine siis, kui õigust oleks võinud esimest korda kasutada. Austria õiguses eristatakse pikka ja lühikest aegumistähtaega. Pikk aegumistähtaeg on 30 aastat ja seda kohaldatakse juhul, kui erisätetes ei ole sätestatud teisiti. Lühike aegumistähtaeg on kolm aastat ja seda kohaldatakse näiteks nõuete või kahjunõuete suhtes.

Aegumist tuleb ühe poole poolt selgesõnaliselt väita, kuid seda ei tohi arvestada kohtu algatusel ("ex officio").

3. Menetluse alustamine

3.1 Kuidas algatatakse (väljastatakse ja toimetatakse kätte) tsiviilkohtumenetlus teie jurisdiktsioonis? Millised on erinevad kättetoimetamisviisid? Milline on kättetoimetamise eeldatav kuupäev? Kuidas toimub kättetoimetamine väljaspool teie jurisdiktsiooni? Kas teie jurisdiktsioonis on eelistatud välisriigis toimuva menetluse kättetoimetamise viis?

Menetlus algatatakse hagiavalduse esitamisega ("Klage") kohtule. Nõudeavaldus loetakse ametlikult esitatuks selle kättesaamisel.

Kättetoimetamine toimub tavaliselt tähitud posti teel (või, kui esindab advokaat, siis elektroonilise kohtuliiklusega, st kohtuid ja advokaadibüroosid ühendava elektroonilise sidesüsteemi kaudu). Dokument loetakse kättetoimetatuks kuupäeval, mil dokument füüsiliselt adressaadile kätte toimetatakse (või kui sellega saab tutvuda).

ELis kohaldatakse teenuste määrust (nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000). Rahvusvahelistele organisatsioonidele või välismaalastele, kellel on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel puutumatus, osutatakse teenuseid Austria välisministeeriumi abiga. Kõigil muudel juhtudel toimub kättetoimetamine välismaal vastavalt asjaomastele lepingutele (eelkõige Haagi tsiviilkohtumenetluse konventsioonile).

3.2 Kas teie jurisdiktsioonis on võimalik kasutada hagi esitamise eelseid ajutisi õiguskaitsevahendeid? Kuidas neid taotleda? Millised on nende saamise peamised kriteeriumid?

Avamismenetlust ei ole olemas.

Pooled võivad siiski pöörduda kohtu poole, et saada abi tõendite kaitsmisel nii enne kui ka pärast hagiavalduse esitamist. Vajalik õiguslik huvi loetakse kindlaks, kui tõendite kättesaadavus tulevikus on ebakindel või kui on vaja uurida eseme praegust seisundit.

Vahepealseid meetmeid antakse mitmesuguste meetmete abil, näiteks pangakontode külmutamise või vara, sealhulgas maatükkide arestimise teel. Lisaks võib kolmandatele isikutele anda korralduse mitte maksta nõudeid.

3.3 Millised on hageja avalduse põhielemendid?

Hagiavalduses tuleb esitada nõude aluseks olevad asjaolud, esitada tõendid ja täpsustada taotletav õiguskaitsevahend. Kui maksekorraldust ei taotleta, tuleb kindlaks määrata vaidlusalune summa.

3.4 Kas hagiavaldust saab muuta? Kui jah, siis kas on mingeid piiranguid?

Üldiselt on menetlusdokumentide muudatused vastuvõetavad.

Mis puudutab hagiavaldust ennast, siis pärast selle kättetoimetamist saab seda muuta ainult teise poole nõusolekul. Kohtud võivad siiski lubada muudatust ka ilma kostja nõusolekuta, kui kohtu pädevus säilib ja kui ei ole olemas olulise viivituse ohtu.

Täiendavate esildiste puhul on menetluslikud piirangud. Põhimõtteliselt esitatakse faktilised asjaolud enne esimest kohtuistungit; nt täiendavad tõenditaotlused ja avaldused õigusküsimuste kohta on lubatud kuni esimese astme menetluse lõpetamiseni.

3.5 Kas hagiavaldust võib tagasi võtta? Kui jah, siis millises etapis ja millised on tagajärjed?

Väited võib igal ajal tagasi võtta (isegi apellatsioonkaebuse tasandil enne kohtuistungi lõppu), tingimusel et hageja võtab tagasi sisulise nõudeõiguse. Ilma sellist loobumist esitamata peab kostja nõustuma hagi taganemisega. Igal juhul kannab hageja kõik kulud, st peab vastustaja(te)le need hüvitama.

4. Nõude kaitsmine

4.1 Millised on kaitseavalduse põhielemendid? Kas kostja võib esitada vastuhagi(d) või tasaarvestuse vastuväite(d)?

Kaebuses tuleb esitada faktilised asjaolud, deklareerida tõendid ja esitada konkreetne taotlus (põhimõtteliselt nõue, et kaebus tuleb täielikult või osaliselt tagasi lükata).

Kostja võib kas esitada vastuhagi ("Widerklage") või nõuda tasaarvestust ("Aufrechnungseinrede").

Vastunõue kujutab endast iseseisvat nõuet, mis on siiski tihedalt seotud põhinõuetega.

Tasaarvestuse eesmärk on saada kohtult põhinõude rahuldamata jätmine, tuginedes väitele, et seda saab tasaarvestada olemasoleva nõudega hageja vastu.

Kui tasaarvestus ei nõua, et kohus oleks kostja nõude suhtes pädev, siis vastuhagi on vastuvõetav ainult siis, kui kohus on nõude suhtes pädev.

Lisaks ei kaasne tasaarvestuse korral kohtukulusid.

4.2 Milline on tähtaeg, mille jooksul tuleb kostja vastuväide kätte toimetada?

Tähtaeg on neli nädalat. Kui kostja ei esita õigeaegselt oma vastuväiteid, võib (taotluse korral) saada tagaseljaotsuse.

4.3 Kas teie tsiviilõigussüsteemis on olemas mehhanism, mille abil kostja saab vastutuse üle kanda või jagada vastutust, esitades hagi kolmanda isiku vastu?

Sellist mehhanismi ei ole olemas. Isegi kui vaidlusalune ese antakse kohtuvaidluse ajal üle kolmandale isikule, ei saa ülevõtja (nt ostja) menetlusse astuda ilma vastaspoole nõusolekuta.

4.4 Mis juhtub, kui kostja ei kaitse nõuet?

Hageja taotleb kohtult tagaseljaotsuse tegemist.

4.5 Kas kostja võib vaidlustada kohtu pädevuse?

Kostja võib kohtu pädevuse vaidlustada, kuid ta peab seda tegema võimalikult kiiresti, st enne oma kaitseavalduse esitamist ringkonnakohtu tasandil või koos oma kaitseavaldusega piirkondlikus kohtus.

5. Ühinemine ja konsolideerimine

5.1 Kas teie tsiviilõigussüsteemis on olemas mehhanism, mille abil saab kolmandat isikut asjakohastel asjaoludel kaasata käimasolevasse menetlusse? Kui jah, siis millised on need asjaolud?

Jah, kolmanda isiku sekkumine on lubatud, kui tulevane kohtuotsus võib mõjutada kolmanda isiku õiguslikku seisundit.

5.2 Kas teie tsiviilkohtusüsteem võimaldab asjakohastel asjaoludel kahe menetluskorra ühendamist? Kui jah, siis millised on need asjaolud?

Jah, aja ja kulude kokkuhoiu eesmärgil võivad kohtud ühendada kaks (või enam) menetlust, mis hõlmavad samu pooli, isegi kui lõplik otsus tuleb pooltele eraldi välja kuulutada.

5.3 Kas teil on jagatud kohtumenetlused/menetluste jagamine?

Jah, kohtud võivad menetlusi jagada ja eraldi menetleda ühes avalduses esitatud nõudeid.

6. Kohtute ülesanded ja volitused

6.1 Kas teie jurisdiktsioonis on tsiviilkohtutes kasutusel mingi eriline kohtuasjade jaotamise süsteem? Kuidas kohtuasjad jaotatakse?

Kohtud jaotavad kohtuasjad vastavalt konkreetse senati poolt regulaarselt määratletud kriteeriumidele.

6.2 Kas teie jurisdiktsiooni kohtutel on erilised volitused kohtuasjade haldamiseks? Milliseid ajutisi taotlusi võivad pooled esitada? Millised on kuludega seotud tagajärjed?

Menetlust kontrollib peamiselt kohtunik, kes vastutab ajakava eest. Kohtunik annab pooltele korralduse esitada teatava aja jooksul kohtukokkuvõtted ja tõendid. Vajaduse korral määrab kohtunik ka eksperdid. Pooled võivad siiski esitada menetluslikke taotlusi (nt tähtaja pikendamise kohta), kuid samas ka menetluse peatamises kokku leppida.

6.3 Milliseid sanktsioone on teie kohtualluvuse kohtud volitatud määrama poolele, kes ei täida kohtu korraldusi või juhiseid?

Poolte suhtes sanktsioonide kehtestamise volitused on piiratud. Kui kohtukirju ei esitata õigeaegselt, võib need tähelepanuta jätta; pooltel on siiski lubatud esitada oma seisukohti suuliselt kuni (lõpliku) kohtuistungi lõpuni.

Kui tunnistaja ei ilmu kohtuistungile või ei anna üldse tunnistusi ilma mõjuva vabanduseta, määratakse halduskaristus. Sellist keeldumist võetakse arvesse ka tõendite kaalumisel. Kohtutel on ka õigus võtta tunnistajaid vande alla.

6.4 Kas teie jurisdiktsiooni kohtutel on õigus jätta osa hagiavaldusest välja või jätta asi täielikult läbi vaatamata? Kui jah, siis millises etapis ja millistel asjaoludel?

Kohtud tegelevad ainult nende osadega, mida nad peavad otsuse tegemiseks asjakohaseks. Täieliku tagasilükkamise saab teha ainult põhjendatud lõpliku kirjaliku otsusega.

6.5 Kas teie jurisdiktsiooni tsiviilkohtud võivad teha kiirmenetluse korras kohtuotsuse?

Taotluse korral tehakse tagaseljaotsus, kui kostja ei esita õigeaegselt kostja vastuväiteid või ei ilmu esimesele kohtuistungile.

Kui nõue nõuab maksekorraldust ja vaidlusalune summa on väiksem kui 75 000 eurot, väljastatakse (nõudeavalduse alusel) maksekorraldus selle asemel, et kutsuda üles esitama vastuväiteid. Kui kostja ei vasta määratud tähtaja jooksul, saab hageja täitmisele pööratava juriidilise dokumendi ja võib edasi minna täitmisele pööramise etappi. Kui kostja vastab, järgneb tavapärane kohtumenetlus.

6.6 Kas teie jurisdiktsiooni kohtutel on volitused menetluse lõpetamiseks või peatamiseks? Kui jah, siis millistel asjaoludel?

Menetlus peatatakse, kui pooled lepivad kokku või (mõlemad) ei ilmu kohtuistungile.

Menetlus lõpetatakse kas seaduse alusel, näiteks kui pool muutub maksejõuetuks või lakkab olemast, või kohtuotsusega, sõltuvalt erinevatest põhjustest, mida kohtunik peab kaaluma.

7. Avalikustamine

7.1 Millised on teie jurisdiktsioonis kehtivad tsiviilkohtumenetluste avalikustamise põhireeglid? Kas on võimalik saada teavet enne kohtumenetlust? Kas on teatavaid dokumendiliike, mille puhul ei ole avalikustamine kohustuslik? Kas on olemas erieeskirjad elektrooniliste dokumentide avalikustamise kohta või aktsepteeritavad tavad elektroonilise avalikustamise läbiviimiseks, näiteks prognoositav kodeerimine?

Kui pool suudab näidata, et vastustaja valduses on konkreetne dokument, võib kohus teha ettekirjutuse, kui: i) valduses olev pool on sõnaselgelt viidanud kõnealusele dokumendile oma väidete tõendamiseks; ii) valduses olev pool on seadusega kohustatud selle teisele poolele üle andma; või iii) kõnealune dokument on koostatud mõlema poole õigushuvides, tõendab nende vastastikust õigussuhet või sisaldab kirjalikke avaldusi, mis on tehtud nende vahel õigustoimingu läbirääkimiste käigus.

Eelneva avalikustamise eeskirjad puuduvad.

Pool ei ole kohustatud esitama dokumente, mis puudutavad perekonnaelu, kui vastaspool rikub dokumentide üleandmisega aukohustusi, kui dokumentide avalikustamine toob kaasa poole või mõne muu isiku häbistamise või toob kaasa kriminaalvastutusele võtmise ohu või kui avalikustamine rikub poole riiklikult tunnustatud saladuse hoidmise kohustust, millest ei ole vabastatud, või rikub ärisaladust (või muul eespool nimetatud põhjustega sarnasel põhjusel).

Elektrooniliste dokumentide avalikustamise kohta ei ole erieeskirju ega elektroonilise avalikustamise vastuvõetavaid tavasid.

7.2 Millised on teie jurisdiktsioonis kehtivad tsiviilkohtumenetluste privileegide eeskirjad?

Vastavalt advokaatide ametisaladuse hoidmise eeskirjadele ei ole kohustust dokumente esitada, välja arvatud juhul, kui advokaat nõustas mõlemaid pooli seoses vaidlusaluse õigustoiminguga. Advokaatidel on õigus keelduda suuliste tõendite andmisest, kui teave tehti neile kättesaadavaks ametialaselt.

7.3 Millised on teie jurisdiktsioonis kehtivad eeskirjad seoses kolmandate isikute poolse avalikustamisega?

Kohus võib nõuda kolmandate isikute avalikustamist, kui: i) kolmandal isikul on seaduslik kohustus anda taotluse esitanud isikule teatav dokument või ii) dokument on koostatud nii kolmanda kui ka taotluse esitanud isiku õiguslikes huvides, see tõendab nende vahelist õigussuhet või sisaldab kirjalikke avaldusi, mis on tehtud nende vahel õigustoimingu üle peetud läbirääkimiste käigus.

7.4 Milline on kohtu roll tsiviilkohtumenetluste avalikustamisel teie jurisdiktsioonis?

Vt küsimus 7.1 eespool. Tõendamismenetlust kujundab peamiselt kohtunik.

7.5 Kas teie jurisdiktsioonis on piirangud avalikustamise teel saadud dokumentide kasutamisele?

Ei, selliseid piiranguid ei ole.

8. Tõendid

8.1 Millised on teie jurisdiktsiooni põhilised tõendamisreeglid?

Tõendid võetakse vastu kohtumenetluse käigus, mitte enne seda. Pooled peavad esitama tõendid, mis toetavad nende vastavaid väiteid või kus tõendamiskohustus on vastavalt neil.

8.2 Millised tõendid on vastuvõetavad ja millised mitte? Kuidas on lood eelkõige ekspertide tõenditega?

Peamised tõendusmaterjalid on dokumendid, poolte ja tunnistajate ütlused, ekspertide ütlused ja kohtulik kontroll.

Kirjalikud tunnistajate ütlused ei ole vastuvõetavad.

Kuigi eksperdid esitavad oma aruanded kirjalikult, kutsutakse neid sageli kohtuistungile, et anda täiendavaid selgitusi ja vastata suuliselt lisaküsimustele.

8.3 Kas on mingeid erieeskirju, mis puudutavad faktitunnistajate kutsumist ja tunnistajate ütluste või ütluste andmist?

Puuduvad ütluste andmine ja kirjalikud tunnistajate ütlused.

Tunnistajad on kohustatud kohtuistungile ilmuma ja tunnistusi andma. Sanktsioonide kohta vt küsimus 6.3 eespool.

Sellele kohustusele kehtivad piirangud, nt advokaatide, arstide, preestrite privileegid või seoses lähisugulaste võimaliku süüdistamisega.

Kohtunik kuulab tunnistajad üle, millele järgnevad poolte seaduslike esindajate (täiendavad) küsimused.

8.4 Kas on olemas erireeglid seoses ekspertiiside tellimise, ekspertiiside koostamise ja kohtus ekspertiiside andmisega? Kas on olemas erieeskirjad, mis puudutavad samaaegseid ekspertiisitõendeid? Kas ekspert on oma kohustused kliendile või kohtule võlgu?

Ekspertiis aitab kohtule kaasa. Kui (tavaline) tunnistaja annab tunnistusi faktide kohta, siis ekspert annab kohtule teadmisi, mida kohtunik ei saa omada. Ekspertiisitunnistus võetakse kohtu ette. Ekspertiisi võib taotleda poolte poolt, kuid ka kohtuniku omal algatusel. Ekspertiisil on kohustus esitada oma järeldused aruandes. Kohtuistungil tuleb esitada suulisi märkusi ja selgitusi (kui pooled seda taotlevad). Eraaruandeid ei käsitleta eksperdiaruannetena ACCP tähenduses; neil on eradokumendi staatus.

Kuna paralleelsete tõendite jaoks ei ole ruumi, siis ei ole selliseid eeskirju olemas.

9. Kohtuotsused ja korraldused

9.1 Milliseid erinevaid kohtuotsuseid ja -korraldusi on teie jurisdiktsiooni tsiviilkohtutel õigus teha ja millistel asjaoludel?

Kohtuotsuseid sisuliselt nimetatakse kohtuotsusteks ("Kohtuotsus"). Üldiselt tehakse need kirjalikult paar kuud pärast lõplikku kohtuistungit.

Vaheotsuste kohta vt küsimus 6.5 eespool.

Menetluslikku laadi otsuseid nimetatakse korraldusteks ("Beschluss").

9.2. Millised on teie kohalike kohtute volitused teha otsuseid kahjuhüvitiste/intresside/kohtukulude kohta?

Otsus kulude kohta on osa mis tahes kohtu lõplikust otsusest. Seda saab eraldi vaidlustada. Võitnud poolele tuleb hüvitada kõik kulud, sealhulgas advokaaditasud, mis arvutatakse Austria advokaaditasude seaduse alusel selles ulatuses, milles ta on võitnud ("pro rata").

Kahju hüvitamist ja intressi käsitlevad otsused tehakse siis, kui need on põhjendatud, taotletud ja ette nähtud kohaldatava materiaalõiguse alusel.

9.3 Kuidas saab siseriiklikku/välisriigi kohtuotsust tunnustada ja täita?

Kui kostja ei täida kohtuotsusega määratud nõudeid, võib hageja taotleda sundtäitmist.

Kohtuotsused on täitmisele pööratavad, kui need on muutunud lõplikuks ja siduvaks (nt kui vastavas tähtajas ei ole esitatud apellatsioonkaebust).

Täitemenetluse eeskirjad sisalduvad AEC-s.

Euroopa ("Brüssel") Konventsioon ja Lugano konventsioon on kõige olulisemad mitmepoolsed lepingud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta. Lisaks on olemas mõned kahepoolsed lepingud.

Siseriikliku kohtuotsuse täitmiseks on vaja täitmist lubavat kohtumäärust, mis antakse, kui üldised nõuded (menetluse vastuvõetavus, menetlusosaluse või menetluses osalemise võime jne) on täidetud.

Välisriigi kohtuotsuste täitmisele pööramiseks on vaja ametlikku täitmisotsust, mis tuleb anda, kui kohtuotsus on täitmisele pööratav vastavalt väljaandjariigi sätetele ja kui vastastikkus on tagatud riigilepingutes või määrusega. Ringkonnakohtud on pädevad otsustama ex parte. Otsus on siiski edasikaebatav.

Euroopa Liidu otsuste puhul toimub tunnustamine automaatselt vastavalt eespool nimetatud konventsioonidele.

9.4. Millised on eeskirjad, mille alusel saab teie jurisdiktsiooni alla kuuluva tsiviilkohtu otsuse edasi kaevata?

On olemas tavalised apellatsioonkaebused esimese astme kohtu otsuse peale ("Berufung") ja apellatsioonikohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebused ("Ülevaade"); vt küsimus 1.2 eespool.

Ka menetluslikke kohtumäärusi saab vaidlustada ("Rekurs"); menetlus järgib põhimõtteliselt samu reegleid kui apellatsioonimenetlus (kuid on veidi vähem mitteametlik).

Kohtuotsuse edasikaebamine peatab selle õigusliku kehtivuse ja - mõne erandiga - selle täidetavuse.

Üldjuhul ei tohi esitada uusi väiteid, nõudeid, vastuväiteid ega tõendeid (neid ei võeta arvesse).

Muud õiguskaitsevahendid on tühistamishagi või menetluse taasalustamine.

Apellatsioonikohtu võib pärast apellatsioonkaebuse esitamist kohtuotsuse tühistada ja saata asja tagasi esimese astme kohtule või muuta või kinnitada kohtuotsust.

10. Arveldus

10.1 Kas teie jurisdiktsioonis on mingeid ametlikke mehhanisme, mille abil julgustatakse pooli nõudeid lahendama või mis hõlbustavad kokkuleppemenetlust?

ACCP ei näe ette kohustuslikke kokkuleppeid ega siduvat vahendamist või vahekohtumenetlust. Ometi ei ole harvad juhtumid, kus kohtunikud kohtumenetluse alguses mitteametlikult julgustavad pooli uurima kokkuleppe võimalusi või pöörduma esmalt vahendajate poole.

11. ALTERNATIIVNE ERIMÕJUDE LAHENDAMINE - Üldine

1.1 Millised alternatiivsed vaidluste lahendamise meetodid on teie jurisdiktsioonis kättesaadavad ja sageli kasutatavad? Arbitraaž/vahendus/ekspertiis/kohtud (või muud erikohtud)/ombudsman? (Palun andke lühiülevaade igast olemasolevast meetodist).

Peamised seadusega ettenähtud kohtuvälised meetodid on vahekohtu, vahendusmenetlus (peamiselt perekonnaõiguse küsimustes) ja lepituskomisjonid eluaseme- või telekommunikatsiooniküsimustes.

Lisaks sellele näevad erinevad kutseorganisatsioonid (advokaadid, notarid, arstid, tsiviilinsenerid) ette vaidluste lahendamise mehhanismid, mis käsitlevad nende liikmete vahelisi või liikmete ja klientide vahelisi vaidlusi.

Austria vahekohtuõigus (mis sisaldub ACCP-s) kajastab olulisel määral UNCITRALi rahvusvahelise kaubandusarbitraaži mudelseadust, andes samal ajal vahekohtule suure sõltumatuse ja autonoomia.

1.2 Millised seadused või eeskirjad reguleerivad erinevaid alternatiivseid vaidluste lahendamise meetodeid?

Arbitraažiseadust reguleerivad ACCP paragrahvid 577-618. Need sätestavad vahekohtumenetluse üldise raamistiku nii siseriiklike kui ka rahvusvaheliste vahekohtumenetluste jaoks. Tarbijate ja töötajate suhtes kohaldatakse erieeskirju.

Vahendusmenetlust reguleerib tsiviilõiguslik vahendusmenetlusseadus ("Zivilrechts-Mediations-Gesetz").

Vahendajad on kvalifitseeritud eksperdid, kes kasutavad heakskiidetud meetodeid. Vahendaja abiga saavutatud lahendus ei ole kohtus täitmisele pööratav.

1.3 Kas teie jurisdiktsioonis on õigusvaldkondi, kus ei saa kasutada vahekohtu/vahendusmenetlust/ekspertiisi/kohtuid/ombudsmani alternatiivse vaidluste lahendamise vahendina?

Kõik rahalised nõuded on üldjuhul arbitraažikõlblikud, välja arvatud perekonnaõigusega seotud nõuded ning üürileandjate ja üürnike vahelised vaidlused. Täiendavad erandid puudutavad tööõigusega seotud vaidlusi ja kartelliseadust.

1.4 Kas kohalikud kohtud saavad pakkuda abi pooltele, kes soovivad kasutada olemasolevaid alternatiivseid vaidluste lahendamise meetodeid? Näiteks, kas kohus - enne või pärast vahekohtu moodustamist - annab vahekohtumenetluse toetuseks ajutisi või ajutisi kaitsemeetmeid (st korraldusi kuni lõpptulemuse selgumiseni), kas kohus sunnib pooli vahekohtusse, kui nad on selles kokku leppinud, või kas kohus kohustab pooli vahendama või taotlema ekspertiisi? Kas on midagi, mis on teie jurisdiktsioonile selles kontekstis omane?

Austria kohtud võivad sekkuda vahekohtumenetlusse ainult siis, kui neil on selleks selgesõnaliselt luba vastavalt VLO paragrahvidele 577-618. Kohtute sekkumine piirdub ajutiste meetmete võtmisega, abi osutamisega vahekohtunike määramisel, vaidlustamisotsuste läbivaatamisega, otsusega vahekohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise kohta, ajutiste ja kaitsemeetmete jõustamisega, kohtu abiga kohtulike toimingute puhul, mida vahekohus ei ole volitatud tegema, otsusega vahekohtu otsuse tühistamise taotluse kohta, vahekohtu otsuse olemasolu või mitteolemasolu kindlakstegemisega ning vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmisega.

Vahekohus - või vahekohtu nõusolekul mis tahes pool - võib taotleda kohtult selliste kohtulike toimingute tegemist (nt kohtukutse kättetoimetamine, tõendite kogumine), milleks vahekohtul ei ole volitusi.

1.5 Kui siduvad on olemasolevad alternatiivsed vaidluste lahendamise meetodid oma olemuselt? Näiteks kas vahekohtuotsuste ja ekspertiisiotsuste suhtes on õigus esitada apellatsioonkaebusi, kas vahendamisest keeldumise eest on ette nähtud sanktsioonid ja kas vahendusel saavutatud kokkuleppeid peab kohus sanktsioneerima? Kas on midagi, mis on teie jurisdiktsioonile selles kontekstis omane?

Vahekohtu otsuse vastu saab kohtusse pöörduda üksnes vahekohtu otsuse tühistamise taotlusega. See kehtib ka kohtualluvuse kohta tehtud vahekohtuotsuste kohta. Selline tühistamishagi tuleb esitada kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil hageja sai vahekohtuotsuse kätte.

Vahekohtu otsus tühistatakse, kui puudub kehtiv vahekohtukokkulepe või kui vahekohus keeldus oma pädevusest, kuigi oli olemas kehtiv vahekohtukokkulepe, kui pool ei olnud võimeline sõlmima kehtivat vahekohtukokkulepet, kui poolt ei teavitatud nõuetekohaselt vahekohtuniku määramisest või vahekohtumenetlusest või kui ta ei olnud muul viisil võimeline asja esitama, kui vahekohtu otsus käsitleb vaidlust, mis ei ole hõlmatud vahekohtukokkuleppega, või sisaldab otsuseid küsimustes, mis ei kuulu vahekohtukokkuleppe või poolte vahekohtu alluvuse kohaldamisalasse, kui vahekohtu moodustamine või koosseis oli vastuolus vastavate eeskirjadega ja kui vahekohtumenetlus viidi läbi Austria avaliku korra vastaselt.

Lisaks saab kohtuotsuse tühistada, kui on olemas eeldused, mille alusel saab kohtuotsuse edasi kaevata, esitades läbivaatamiskaebuse vastavalt ACCP paragrahvi 530 lõikele 1, numbrid 1-5. Selles sättes määratakse kindlaks asjaolud, mille alusel kuriteo toimepanemine viis teatava kohtuotsuse tegemiseni. Taotlus kohtuotsuse tühistamiseks nendel alustel tuleb esitada nelja nädala jooksul alates kuupäevast, mil vastava kuriteo kohta tehtud kohtuotsus sai lõplikuks ja siduvaks.

Vahekohtu otsuse võib tühistada ka siis, kui vaidlusalune küsimus ei ole siseriikliku õiguse kohaselt arbitraažitav ja kui vahekohtu otsus on vastuolus Austria avaliku korraga.

Vahendusmenetluse kohta vt eespool küsimust 1.2.

12. Alternatiivsed vaidluste lahendamise asutused

2.1 Millised on peamised alternatiivsed vaidluste lahendamise institutsioonid teie jurisdiktsioonis?

Austria Föderaalse Majanduskoja Viini Rahvusvaheline Arbitraažikeskus (VIAC) on Austria kõige olulisem (rahvusvaheline kaubandus)vahekohtu institutsioon. Vahekohtumenetluse läbiviimise raamistikuks on "VIACi vahekohtu- ja lepitusreeglid" ("Viini reeglid").