TAUST

Välisinvesteeringud

Milline on valitsev suhtumine välisinvesteeringutesse?

Austria valitsus ei ole veel avaldanud mingit kindlat poliitikat välisinvesteeringute kaitse kohta.

Üldise suhtumisena, mis ei ole seotud ühegi konkreetse investeerimisvaidlusega, näitab föderaalne digitaal- ja majandusministeerium siiski, et valitsus on avatud siduvale rahvusvahelisele vahekohtule kui asjakohasele alternatiivile riiklikele kohtutele vaidluste lahendamisel vastavalt kehtivatele kahepoolsetele investeerimislepingutele (BIT).

Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping) jõustus 1. detsembril 2009, millega kehtestati Euroopa Liidu (EL) pädevus otseinvesteeringute valdkonnas. Üleantud pädevuse alusel võtsid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu vastu määruse nr 1219/2012, mille kohaselt kehtivad olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud (vt küsimus 5), kui Euroopa Komisjon annab selleks loa pärast seda, kui ta on "hinnanud, kas üks või mitu nende sätetest kujutab endast tõsist takistust läbirääkimistele või kahepoolsete investeerimislepingute sõlmimisele kolmandate riikidega liidu poolt" (määruse nr 1219/2012 artikkel 5). Lisaks algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse 12 ELi-sisese kahepoolse investeerimislepingu (ELi liikmesriikide vahelised kahepoolsed investeerimislepingud) suhtes, mille Austria on allkirjastanud ja ratifitseerinud.

Eespool öeldust olenemata kirjutas Austria alla liikmesriikide valitsuste esindajate 15. jaanuari 2019. aasta deklaratsioonile Euroopa Kohtu Achmea kohtuotsuse õiguslike tagajärgede ja investeeringute kaitse kohta Euroopa Liidus (edaspidi "deklaratsioon"). Deklaratsiooni kohaselt:

• Kõik liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsetes investeerimislepingutes sisalduvad investori ja riigi vahelised vahekohtuklauslid on vastuolus ELi õigusega ja seega kohaldamatud";
• need vahekohtuklauslid "ei avalda mõju, sealhulgas seoses sätetega, mis näevad ette enne lõpetamist tehtud investeeringute kaitse pikendamise täiendavaks ajaks (nn aegumisklauslid või vanaduspärasuse säilitamise klauslid)"; ja
• investori ja riigi vaheliste vahekohtuklauslite alusel moodustatud vahekohtul puudub pädevus, kuna puudub selle aluseks oleva kahepoolse investeerimislepingu osaliseks oleva liikmesriigi kehtiv pakkumine vahekohtumenetluse algatamiseks.

Austria kohustus koos teiste allakirjutanud riikidega "lõpetama kõik (ELi liikmesriikide) vahel sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud mitmepoolse lepingu abil või, kui seda peetakse vastastikku otstarbekamaks, kahepoolselt" 6. detsembriks 2019. Sellise tegevuse kokkusobivus rahvusvahelise avaliku õigusega on endiselt õigusliku arutelu küsimus.

2.Millised on peamised sektorid, kuhu riik saab teha välisinvesteeringuid?

Austria keskpanga (Österreichische Nationalbank; OeNB) ametliku andmebaasi kohaselt on välismaiste otseinvesteeringute (st välisinvestorite investeeringud Austriasse) peamised sektorid: kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, finantsvahendus, kaubandus ning kemikaalid, naftatooted ja farmaatsiatooted. Põhjalik jaotus vastavate majandusharude kaupa on mugavalt kättesaadav aadressil www.oenb.at/isaweb/report.do?lang=EN&report=9.3.41.

3. Kas välismaiste otseinvesteeringute netosissevool või -väljavool?

Kui võrrelda sissetulevaid otseinvesteeringuid väljaminevate otseinvesteeringute tuluga (st Austria investorite investeeringutega pardal), siis saab kindlaks teha välismaiste otseinvesteeringute üldise netoväljavoolu (võrdle www.oenb.at/isaweb/report.do?lang=EN&report=9.3.41 ja www.oenb.at/isaweb/report.do?lang=EN&report=9.3.11). Sellest hoolimata võib teatud tööstusharudes, näiteks kutse-, teadus- ja tehnikaalaste teenuste sektoris, esineda märkimisväärne netosissevool.

Investeerimislepinguid käsitlevad õigusaktid

4.Kirjeldage siseriiklikke õigusakte, mis reguleerivad investeerimislepinguid riigi või riigi omandis olevate üksustega.

Austrias puudub spetsiaalne (välisinvesteeringute) seadus. Välisinvesteeringu formaalne lubamine ei ole üldiselt nõutav. Siiski võivad mõned mittediskrimineerivad riiklikud ja ELi meetmed muutuda kohaldatavaks (nt kinnisvara omandamisel, monopolivastases võitluses, energeetikasektoris, avaliku julgeoleku ja korra tagamisel).

RAHVUSVAHELISED ÕIGUSLIKUD KOHUSTUSED

Investeerimislepingud

5.Nimetage ja esitage lühidalt üksikasjad kahe- või mitmepoolsete investeerimislepingute kohta, mille osaline riik on, märkides ka, kas need on jõus.

Praeguseks on Austria allkirjastanud ja ratifitseerinud 69 kahepoolset investeerimislepingut, millest praegu kehtivad investeerimislepingud järgmiste 60 riigiga: Albaania; Alžeeria; Argentina; Armeenia; Aserbaidžaan; Bangladesh; Valgevene; Belize; Bosnia ja Hertsegoviina; Bulgaaria; Tšiili; Hiina; Horvaatia; Kuuba; Tšehhi Vabariik; Egiptus; Eesti; Etioopia; Gruusia; Guatemala; Hongkong; Ungari; Iraan; Jordaania; Kasahstan; Kosovo; Kuveit; Kõrgõzstan; Läti; Liibanon; Liibüa; Leedu; Makedoonia; Malaisia; Malta; Mehhiko; Moldova; Mongoolia; Montenegro; Maroko; Namiibia; Omaan; Paraguay; Filipiinid; Poola; Rumeenia; Venemaa; Saudi Araabia; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Lõuna-Korea; Tadžikistan; Tuneesia; Türgi; Ukraina; Araabia Ühendemiraadid; Usbekistan; Vietnam ja Jeemen.

Austriaga kui ELi liikmesriigiga on sõlmitud mitmesuguseid kaubanduslepinguid ja lepinguid, mis sisaldavad investeerimissätteid. Zimbabwe (2000), Kambodža (2004) ja Nigeeriaga (2013) sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud ei ole veel jõustunud.

Austria kirjutas energiaharta lepingule alla 1994. aastal, millele järgnes ametlik ratifitseerimine 1997. aastal.

Kõige olulisem ELi liikmesriikide parlamentides ratifitseerimist ootav leping on ELi-Kanada üldine majandus- ja kaubandusleping (CETA), mis on ajutiselt jõus alates 21. septembrist 2017: Euroopa Kohus tunnistas CETAs sätestatud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi ELi õigusega kooskõlas olevaks (arvamus 1/17 (CETA), EU:C:2019:341). Põhjaliku ülevaate ELi läbiräägitud vabakaubanduslepingute staatusest leiab mugavalt veebilehelt https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/december/tradoc_118238.pdf.

6. Vajaduse korral märkige, kas kahe- või mitmepoolsed investeerimislepingud, mille osaline riik on, laienevad ülemereterritooriumidele.

Ei kohaldata.

7. Kas riik on muutnud või sõlminud lisaprotokolle, mis mõjutavad kahe- või mitmepoolseid investeerimislepinguid, mille osaline ta on?

Näide diplomaatilistest nootidest, mida on vahetatud kahepoolse investeerimislepingu tähenduse kindlaksmääramiseks, on seotud Paraguayga sõlmitud kahepoolse investeerimislepinguga, mis on elektrooniliselt kättesaadav aadressil www.ris.bka.gv.at/Dokumente/BgblPdf/1999_227_3/1999_227_3.pdf.

8. Kas riik on ühepoolselt lõpetanud mõne kahe- või mitmepoolse investeerimislepingu, mille osaline ta on?

Austria ei ole veel teatanud ühepoolselt ühegi kahepoolse investeerimislepingu lõpetamisest.

Tuleb siiski rõhutada, et otseinvesteeringute alase pädevuse üleandmise lõplikud tagajärjed ELile (vt 1. küsimus) on veel määratlemata.

9. Kas riik on sõlminud mitu kahepoolset või mitmepoolset investeerimislepingut, mille liikmeskond kattub?

Vt küsimus 1.

ICSID konventsioon

10. Kas riik on ICSIDi konventsiooni osaline?

Riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise konventsioon (ICSID konventsioon) ratifitseeriti 25. mail 1971. aastal ja see jõustus Austria suhtes 24. juunil 1971. aastal.

Mauritiuse konventsioon

11. Kas riik on osaline ÜRO konventsioonis, mis käsitleb läbipaistvust lepingupõhises investorite ja riikide vahelises vahekohtumenetluses (Mauritiuse konventsioon)?

Austria ei ole osaline ÜRO konventsioonis läbipaistvuse kohta lepingupõhises investorite ja riikide vahelises vahekohtumenetluses (Mauritiuse konventsioon).

Investeerimislepingu programm

12. Kas riigil on investeerimislepingute programm?

Jah. Vt küsimus 5.

SISSETULEVATE VÄLISINVESTEERINGUTE REGULEERIMINE

Valitsuse investeeringute edendamise programmid

13. Kas riigil on välisinvesteeringute edendamise programm?

Digitaal- ja majandusministeerium ning Euroopa, integratsiooni- ja välisministeerium toetavad ühiselt Austria investeeringute edendamise programme.

Ühest küljest vastutab föderaalne digitaal- ja majandusministeerium peamiselt välisinvesteeringute majandusliku toetamise eest, avaldades www.aws.at/fileadmin/user_upload/Downloads/Sonstiges/BMDW_InvestInAustria_EN.pdf all põhjaliku ülevaate kõigist välisinvestoritele pakutavatest toetustest.

Teisest küljest vastutavad investeeringute kaitse eest jätkuvalt Euroopa, integratsiooni- ja välisministeerium ning Austria diplomaatilised esindused, kes kohustuvad jõustama kohaldatavaid kahepoolseid investeerimislepinguid ja tagama ekspordikontrolli. Ülevaade Euroopa, integratsiooni- ja välisministeeriumi ülesannetest on kättesaadav aadressil www.bmeia.gv.at/en/european-foreign-policy/foreign-trade-promotion/.

Kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid

14. Nimetage välisinvestorite ja välisinvesteeringute suhtes kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid, sealhulgas kõik investeeringute lubamise või registreerimise nõuded.

Kinnitades Austria avatust välisinvesteeringutele, võidakse kohaldada mõningaid mittediskrimineerivaid riiklikke ja ELi meetmeid (nt kinnisvara omandamise, monopolivastase võitluse, energiasektori, avaliku julgeoleku ja korra jms valdkonnas). Lisaks sellele tuleb Austria väliskaubandusseaduse (AußWG) kohaselt saada majandusministri nõusolek "füüsilise isiku, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik, EMP või Šveitsi kodanik või juriidiline isik või äriühing, kes on asutatud kolmandas riigis, välja arvatud EMP ja Šveits" omandamiseks, kui investor kavatseb omandada või muul viisil omandada kontrolli Austria Vabariigi jaoks eriti olulistes tööstusharudes, nagu on määratletud AußWG § 25 a lõike 2 punktis 2, või kui ta kavatseb muul viisil omandada kontrollpositsiooni.

Digitaal- ja majandusministeerium töötab praegu AußWG muudatuste kallal, võttes seejuures hoolikalt arvesse määrust (EL) 2019/452 "millega kehtestatakse raamistik liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute sõelumiseks".

Asjaomane reguleeriv asutus

15. Nimetage riigiasutus, mis reguleerib ja edendab sissetulevaid välisinvesteeringuid.

Vt küsimus 13 eespool.

Asjaomane vaidlusasutus

16. Nimetage riigiasutus, kellele tuleb välisriigi investoriga tekkinud vaidluses kohtukutse kätte toimetada.

INVESTEERIMISLEPINGUTE PRAKTIKA

Mudel BIT

17. Kas riigil on BITi näidis?

• välisinvestorite võrdne kohtlemine võrreldes siseriiklike või kolmandate riikide investoritega;
• õiglase kohtlemise kohustus vastavalt riikidevahelise õiguse standarditele (rangelt reguleeritud sundvõõrandamine, investeeringu raames tehtavad maksed peavad toimuma ilma piiranguteta jne) ja
• tõhusa vaidluste lahendamise ees:
  • siseriiklikud kohtud;
  • Rahvusvaheline investeerimisvaidluste lahendamise keskus (ICSID);
  • ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vahekohtu vahekohtu reeglite alusel moodustatud ainuisikuline vahekohtunik või ajutine vahekohus ja
  • ainuisikuline vahekohtunik või Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) vahekohtu reeglite kohane ad hoc kohus.

Lisaks sellele on näidislepingu eripäradeks mõistete "investor" ja "investeering" iseloomulik määratlus ning üsna laiaulatuslik katuseklausel. Üksikasjalikum kommentaar, milles käsitletakse üksikasjalikumalt näidislepingu olulisi aspekte, on mugavalt kättesaadav Internetis: www.iisd.org/pdf/2012/austrian_model_treaty.pdf.

Ettevalmistavad materjalid

18.Kas riigil on lepingu ettevalmistavate materjalide keskne hoidla? Kas sellised materjalid on avalikult kättesaadavad?

Kõik olemasolevad alusmaterjalid kõikide Austria Vabariigi parlamendi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute kohta on ametlikult kättesaadavad elektroonilisel kujul aadressil www.parlament.gv.at/PAKT/. Kuigi digitaalsete ja majandusasjade föderaalministeerium teeb ratifitseeritud kahepoolsete investeerimislepingute saksakeelsed versioonid koos kaasnevate dokumentidega oma veebisaidil (www.bmdw.gv.at/Themen/International/Handels-und-Investitionspolitik/Investitionspolitik/BilateraleInvestitionsschutzabkommen-Laender.html) tutvumiseks ja avalikuks kontrollimiseks kättesaadavaks, on ingliskeelsed versioonid ja vajaduse korral ka tõlked muudes keeltes kättesaadavad aadressil http://investmentpolicyhub.unctad.org/IIA/CountryBits/12.

Ettevalmistavad materjalid

18.Kas riigil on lepingu ettevalmistavate materjalide keskne hoidla? Kas sellised materjalid on avalikult kättesaadavad?

Kõik olemasolevad alusmaterjalid kõikide Austria Vabariigi parlamendi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute kohta on ametlikult kättesaadavad elektroonilisel kujul aadressil www.parlament.gv.at/PAKT/. Kuigi digitaalsete ja majandusasjade föderaalministeerium teeb ratifitseeritud kahepoolsete investeerimislepingute saksakeelsed versioonid koos kaasnevate dokumentidega oma veebisaidil (www.bmdw.gv.at/Themen/International/Handels-und-Investitionspolitik/Investitionspolitik/BilateraleInvestitionsschutzabkommen-Laender.html) tutvumiseks ja avalikuks kontrollimiseks kättesaadavaks, on ingliskeelsed versioonid ja vajaduse korral ka tõlked muudes keeltes kättesaadavad aadressil http://investmentpolicyhub.unctad.org/IIA/CountryBits/12.

Reguleerimisala ja katvus

19. Milline on investeerimislepingute tüüpiline kohaldamisala?

Investori kvalifikatsioon

Austria sõlmitud investeerimislepingutes (vt küsimus 5) on sätestatud, kuid mitte nii ühetaoliselt, mitmed õiguslikud tingimused, mida välisinvestor peaks täitma, et saada sisulist kaitset. Kuigi nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid (st ettevõtteid) võib üldiselt pidada "investoriteks", on lisanõuded järgmised:

• Põhimõtteliselt asutamise/äriühingu asukoht: BITi näidislepingu artikli 1 lõikes 3 on ettevõte muu hulgas määratletud kui "lepinguosalise kohaldatava õiguse alusel asutatud või korraldatud". Asukohanõue on selgesõnaliselt sätestatud mitmes sõlmitud BITis (vt nt Austria-Valgevene BITi artikli 1 lõige 2; Austria-Argentiina BITi artikli 1 lõike 2 punkt b jne). Põhimõttelist asukohanõuet võib mõnel juhul asendada ühe lepinguosalise üksuse (eel)valitseva mõju kehtestamisega investori üle (vt nt Austria-Egiptuse BIT artikli 1 lõike 2 punkt c; Austria-Kuwaiti BIT artikli I lõige 2 jne).
• Olulise äritegevuse teostamine: BITi näidislepingu artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et ettevõte peab "tegelema [vastuvõtvas riigis] olulise äritegevusega". Kooskõlas eelnevaga on mitmetes kahepoolsetes investeerimislepingutes sätestatud kohustus tegeleda tegeliku äritegevusega (vt nt Austria-Tšiili kahepoolse investeerimislepingu artikli 1 lõike 2 punkt b).
• Erinevad tingimused sõltuvalt lepinguosalisest: märkimisväärne arv kahepoolseid investeerimislepinguid määratleb "investori" määratlusega seotud nõuded iga lepinguosalise jaoks eraldi (vt nt Austria-Kuwaiti kahepoolse investeerimislepingu artikli I lõige 2).
• Hüvitiste andmisest keeldumine: kooskõlas näidislepinguga keeldutakse mitmetes sõlmitud kahepoolsetes investeerimislepingutes selgesõnaliselt kaitse andmisest juhul, kui eespool nimetatud nõuded ei ole täidetud. Parim näide sellise sätte kohta on Austria-Usbekistani BITi artikkel 10, milles on sätestatud: "[üks] lepinguosaline võib keelduda käesoleva lepingu soodustustest teise lepinguosalise investorile ja tema investeeringutele, kui kolmanda riigi investorid omavad või kontrollivad esimesena nimetatud investorit ja kui investoril puudub oluline äritegevus selle lepinguosalise territooriumil, kelle õiguse alusel ta on asutatud või korraldatud".

Mõiste "investeering" määratlemine

Kaitstud "investeering" hõlmab näidislepingu kohaselt mis tahes vara, mis on kaitstud investori "otseses või kaudses omandis või kontrolli all". Seda määratlust piiravad mõnevõrra kohaldatavate kahepoolsete investeerimislepingutega kehtestatud täiendavad kaalutlused:

• Otseste ja kaudsete investeeringute eristamine: kuigi valdav osa Austria sõlmitud investeerimislepingutest (vt eespool küsimus 5) kiidab heaks kaitse mõlemal juhul, ei ulatu mõned neist nii kaugele, et anda kaitset kaudsetele või mittetulunduslikele investeeringutele (vt nt Austria-Iraani kahepoolse investeerimislepingu artikli 1 lõige 1).
• Territoriaalne nõue ja seaduslikkus: investeeringud on üldiselt kaitstud, kui need on tehtud lepinguosalise territooriumil ja kooskõlas selle lepinguosalise õigusnormidega (vt nt Austria-Malaisia kahepoolse investeerimislepingu artikkel 1(3)).
• Tagasiulatuva kohaldamisala küsimused: märkimisväärne enamus Austria sõlmitud investeerimislepingutest kas annab kaitse investeeringutele, mis on tehtud alates konkreetselt määratud kuupäevast (vt nt Austria-Venemaa BIT artikkel 9), või ei tee vahet enne ja pärast lepingu jõustumiskuupäeva tehtud investeeringutele (vt nt Austria-Kuuba BIT artikkel 24).

Kaitsemeetmed

20. Millised sisulised kaitsemeetmed on tavaliselt kättesaadavad?

Austria sõlmitud investeerimislepingud näevad üldjuhul ette järgmised kaitsemeetmed, mille suhtes kohaldatakse vaid erandkorras väga konkreetseid piiranguid:

• õiglane ja võrdne kohtlemine (FET);
• sundvõõrandamise (otsene ja kaudne) kaitse;
• enamsoodustusrežiimi kaitse;
• mittediskrimineerimise/riikliku kohtlemise kaitse;
• täielik kaitse ja turvalisus; ja - katuseklausel.

Vaidluste lahendamine

21. Millised on kõige sagedamini kasutatavad vaidluste lahendamise võimalused välisinvestorite ja teie riigi vahelistes investeerimisvaidlustes?

Austria kahepoolsed investeerimislepingud näevad enamasti ette ICSIDi institutsionaalse vahekohtumenetluse või UNCITRALi ad hoc menetluse kui foorumi, mis valitakse vastavatest kahepoolsetest investeerimislepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks. Vastupidiselt esimesele näevad mõned kahepoolsed investeerimislepingud ette täiendava võimaluse kasutada Stockholmi Kaubanduskoja (SCC) eeskirju (vt nt Austria-Venemaa kahepoolse investeerimislepingu artikkel 7) või Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) eeskirju (vt nt Austria-Kuuba kahepoolse investeerimislepingu artikkel 11).

Konfidentsiaalsus

22. Kas riigil on väljakujunenud tava nõuda konfidentsiaalsust investeeringute vahekohtumenetluses?

Ei kohaldata (vt küsimus 24).

Kindlustus

23. Kas riigil on investeerimiskindlustusasutus või -programm?

Austria investorid võivad taotleda kindlustust arengumaadesse investeerimiseks vastavalt mitmepoolse investeerimistagatisagentuuri asutamise konventsioonile. Austriast sai 1997. aastal üks 25 tööstusriigist, kes on selle akti liige.

Lisaks võivad Austria investorid taotleda välisinvesteeringute katmist poliitilise riski vastu. Osterreichische Kontrollbank AG (OeKB) pakutav G4-garantii on üldiselt mõeldud ELi ja OECD-välistele turgudele. Teenuste kohta saab mugava ülevaate aadressil: www.oekb.at/en/export-services/covering-and-financing-investments-and-participation/political-coverage-of-foreign-investments.html.

INVESTEERINGUTE VAHEKOHTU AJALUGU

Vahekohtumenetluste arv

24. Mitmes teadaolevas investeerimislepingute vahekohtumenetluses on riik osalenud?

Käesoleva artikli kirjutamise ajal on Austria aktiivselt osalenud ühes avalikult teadaolevas investori ja riigi vahelises vahekohtumenetluses: BV Belegging-Maatschappij "Far East" vs. Austria Vabariik (ICSID-asi nr ARB/15/32). Menetlus algatati 2015. aasta juulis vastavalt BITile, mille Austria oli sõlminud Maltaga 2002. aastal (jõus alates 2004. aasta märtsist). Liikuv investor väitis sellega, et Austria:

• kehtestada meelevaldseid, põhjendamatuid või diskrimineerivaid meetmeid;
• keeldus täielikust kaitsest ja turvalisusest;
• rikkus kohaldatavaid otsese ja kaudse sundvõõrandamise keelde ja
• keeldutakse õiglasest ja võrdsest kohtlemisest.

Vahekohus lükkas väited kohtualluvuse tõttu tagasi 2017. aasta oktoobris pärast sama aasta märtsis tekkinud küsimuse arutamist.

Tööstusharud ja sektorid

25. Kas investeerimisvaidlused, millesse riik on kaasatud, puudutavad tavaliselt konkreetseid tööstusharusid või investeerimissektoreid?

Ei kohaldata (vt küsimus 24).

Vahekohtuniku valimine

26. Kas riik on varem kasutanud vahekohtute määramisel vaikimisi mehhanisme või on riik varem määranud konkreetseid vahekohtunikke?

Ei kohaldata (vt küsimus 24).

Kaitsevägi

27. Kas riik kaitseb end tavaliselt investeerimisnõuete vastu? Esitage üksikasjad riigi sisemise nõustamise kohta investeerimisvaidluste puhul.

Ei kohaldata (vt küsimus 24).

RIIGILE TEHTUD OTSUSTE TÄITMISELE PÖÖRAMINE

Täitmislepingud

28. Kas riik on osaline mõnes täitmist käsitlevas rahvusvahelises lepingus, näiteks 1958. aasta ÜRO konventsioonis välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta?

Austria ühines välismaiste vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga (New Yorgi konventsioon) 2. mail 1961. aastal. New Yorgi konventsiooni kohaldatakse Austria suhtes piiranguteta, kuna esialgne vastastikkuse reservatsioon tühistati 1988. aastal.

Auhinna vastavus nõuetele

29. Kas riik täidab tavaliselt vabatahtlikult tema vastu tehtud investeerimislepingute otsuseid?

Ei kohaldata (vt küsimus 24).

Ebasoodsad auhinnad

30. Kui ei, siis kas riik kaebab ebasoodsate kohtuotsuste peale oma siseriiklikesse kohtutesse või kohtutesse, kus vahekohtu asukoht oli?

Ei kohaldata (vt küsimus 24).

Täitmist takistavad sätted

31. Esitage üksikasjalikult kõik siseriiklikud õigusnormid, mis võivad takistada riigile tehtud kohtuotsuste täitmist tema territooriumil.

Austria seadusandja teeb selget vahet kodumaiste (st vahekohtumenetluses tehtud vahekohtuotsuste, mille asukoht on Austrias) ja välismaiste (st vahekohtumenetluses tehtud vahekohtuotsuste, mille asukoht on väljaspool Austriat) täitmisele pööramise eeskirjadel.

Esimeste puhul on Austria täitmisseaduse (EO) paragrahv 1 sätestanud, et siseriiklikke otsuseid, mille suhtes ei saa esitada kaebusi (sealhulgas kokkuleppeid), võib täita otse kui iseenesest täitmisele pööratud täitedokumente.

Vastupidiselt eelnevale nõuab Euroopa ühenduste määruse III jaotis (jagu 403 jj) välismaiste vahekohtuotsuste ametlikku tunnustamist enne siseriiklikku täitmist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsuseid tuleks täita ilma eelneva eraldi täitmismääruseta kohaldatava rahvusvahelise lepingu alusel (nt lepingud, mis sisaldavad vastastikkuse tunnustamise ja täitmise kohustust) või Euroopa Liidu õigusakti alusel.

Vastavalt New Yorgi konventsiooni artikli IV lõike 1 punktile a peab otsuse tunnustamist taotlev taotleja esitama otsuse originaali (või selle kinnitatud koopia) ja vahekohtu kokkuleppe originaali (või selle kinnitatud koopia). ZPO § 614 lõike 2 kohaselt on kohtuniku kaalutlusõigus otsustada, kas nõuda taotlejalt asjaomase vahekohtukokkuleppe (või selle kinnitatud koopia) esitamist. Kuna ringkonnakohtud kontrollivad ainult seda, kas formaalsed nõuded on täidetud, on Austria ülemkohtu seisukoht selles osas olnud formaalsem - nad nõuavad selle kontrollimist, kas täitmisloa taotluses märgitud võlgniku nimi on kooskõlas vahekohtuotsuses märgitud nimega.

Lisaks sellele võib kohtuotsuse suhtes kohaldada ZPO § 606, mille kohaselt peab kohtuotsus olema kirjalik ja allkirjastatud vahekohtunike poolt. Poolte kokkuleppe puudumisel võivad olla kohaldatavad täiendavad vorminõuded.

Austria kohtutel ei ole õigust kontrollida vahekohtu otsust sisuliselt. Vahekohtu otsus ei kuulu edasikaebamisele. Siiski on võimalik esitada hagi vahekohtu otsuse (nii kohtuotsuse kui ka põhikohtuotsuse) tühistamiseks väga konkreetsetel ja kitsastel põhjustel, nimelt:

• vahekohus tunnistas või eitas pädevust, kuigi vahekohtukokkulepe või kehtiv vahekohtukokkulepe puudub;
• pool ei olnud võimeline vahekohtukokkulepet sõlmima selle poole suhtes kohaldatava õiguse kohaselt;
• pool ei saanud esitada oma seisukohti (nt ei teavitatud teda nõuetekohaselt vahekohtuniku määramisest või vahekohtumenetlusest);
• kohtuotsus puudutab küsimust, mis ei ole vahekohtukokkuleppes ette nähtud või ei kuulu vahekohtukokkuleppe tingimuste alla, või puudutab küsimusi, mis jäävad väljapoole vahekohtus taotletavat hüvitist; kui sellised puudused puudutavad kohtuotsuse eraldatavat osa, tuleb see osa tühistada;
• vahekohtu koosseis ei olnud kooskõlas ZPO §-dega 577-618 või poolte kokkuleppega;
• vahekohtumenetlus ei olnud või vahekohtu otsus ei ole kooskõlas Austria õigussüsteemi (ordre public) aluspõhimõtetega ja
• kui siseriikliku kohtu asja taasavamise nõuded on täidetud vastavalt ZPO § 530 lõikele 1.

Riikidele antakse suveräänne puutumatus vaid nende suveräänse võimekuse piires. Immuunsust ei kohaldata eraõigusliku äritegevuse suhtes. Austrias asuv välisriigi vara on seega sõltuvalt selle eesmärgist vabastatud täitmisele pööramisest: kui see on mõeldud üksnes eratehinguteks, võib selle arestida ja selle suhtes võib kohaldada täitmisele pööramist; kui aga see on mõeldud suveräänsete volituste teostamiseks (nt saatkonna ülesanded), ei saa täitemeetmeid nõuda. OGH jõudis ühes asjakohases otsuses selles küsimuses järeldusele (vt 3 Ob 18/12), et üldist puutumatust riigivara suhtes ei ole ette nähtud, vaid kohustatud riigi kohustus on tõendada, et ta tegutses täitemenetluse peatamisel vastavalt EO § 39 suveräänsete volituste alusel.

Õpetliku kohtupraktika puudumisel võib olla mõistlik järeldada, et ettevõtte loorberipuute läbilõikamine riigi vara suhtes oleks õiguslikult lubatud, kui riigi puutumatuse ulatust käsitlevaid eeskirju täiendatakse ettevõtte loorberipuute suhtes kohaldatavate õiguslike nõuete täitmisega.

AJAKOHASTAMINE JA SUUNDUMUSED

Viimase aasta peamised arengud

32. Kas teie jurisdiktsioonis on mingeid uusi suundumusi või aktuaalseid teemasid?

Austria kohustuse kohta "lõpetada kõik [ELi liikmesriikide] vahel sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud mitmepoolse lepingu abil või, kui seda peetakse vastastikku otstarbekamaks, kahepoolselt" 6. detsembriks 2019, vt küsimus 1.