Rahvusvahelise Advokatuuri Logo

Austria: Arbitraaži arengud - kus me oleme ja mis on tulemas

Austria ja selle pealinn Viin on jätkuvalt rahvusvahelise vahekohtumenetluse ja nii siseriiklike kui ka rahvusvaheliste kaubandusvaidluste lahendamise keskpunkt. Lisaks usaldusväärsele õiguslikule raamistikule on Austrial sama tugev ja pidev koostöö Lääne-, Ida- ja Kesk-Euroopas levinud õigussüsteemide ja tööstussektoritega, mistõttu on ta selle turu teenindamisel maailmas esirinnas. Püüdes säilitada oma silmapaistvat positsiooni rahvusvahelise vahekohtu võtmekohana, on Austria viimase kümnendi jooksul teinud olulisi muudatusi õigusaktides ja muutnud pikaajalisi kohtupraktikaid. Seoses uue aasta algusega ja eesmärgiga tegeleda tulevikku suunatud kliendimuredega, tasub seega neid hiljutisi muudatusi esile tuua, et tõhusalt kaaluda õiguse hetkeseisu ja seda, mis võib ees oodata lähikuudel.

Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku 2013. aasta läbivaatamisega on Austria ülemkohus muutunud esimeseks ja viimaseks kohtuastmeks enamikus vahekohtuga seotud küsimustes ning kuulub seega nende kohtute vähemusse, kus tühistamisavalduste kohta tehtud otsuseid ei saa pärast lõpliku kohtuotsuse tegemist edasi kaevata. Kooskõlas selle arenguga on toimunud mitmeid olulisi suunamuutusi seoses ülemkohtu kohtupraktikaga, mis panevad aluse rikkalikumale vahekohtumaastikule.

Menetluslikud väljakutsed ja õiglane kohtlemine

Euroopa Kohtu viimane otsus, mis keskendub vahekohtu otsuse aluseks olevate põhjenduste piisavusele, pärineb 28.09.2016 (18 OCg 3/16i) ja tähistab üht sellist pöördelist pöördepunkti Austria kohtute pikaajalise praktika ümberpööramisel. Kui varem ei peetud vahekohtuotsuse tühistamist ebapiisava põhjenduse või selle puudumise tõttu menetlusliku ordre public'i rikkumiseks, siis nüüd leidis kohus, et kõrvalekaldumine ACCP § 611 lõike 2 punktist 5 võib olla täitmisele pööratav rikkumisalus. Eelkõige leidis ta, et: Põhjendused ei tohi olla ebaloogilised või otsusega vastuolus ega piirduda "mõttetute fraasidega" (inhaltsleere Floskeln); Kuigi kohtuotsust ei saa uuesti hinnata selle sisu osas, ei välista see vajadust esitada põhjalik ülevaade selle kohta, millistest kaalutlustest kohus on oma otsuse teinud;

Kui kohus viitab vahekohtumenetluse käigus oma seisukohale, on vahekohtu otsus vaid siis piisavalt põhjendatud, kui tema seisukohta käsitletakse ka hilisemas kohtuotsuses.

Vahekohtukokkulepe ja kohaldatav õigus

Kohtuasja arutas kohus veel kord 07.09.2017 (18 ONc 1/17t). Seekord kehtestati suunavad põhimõtted laiemas valdkonnas:

Mis puudutab poolte poolt kokkulepitud spetsiaalsete vaidlustamismenetluste tähtaegu, siis eemaldus kohus varasemast mitmetähenduslikust terminoloogiast "viivitamata" (unverzüglich) ja osutas täpsemale 15 päeva pikkusele kestusele, mis on täpsemalt sätestatud Viini eeskirjades pärast 2013. aastat;

Kordades oma järelevalverolli vaidlustamismenetluses, tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 589 lõikele 3, leides, et uutele asjaoludele võib tugineda ainult varem esitatud argumentide täiendamiseks;

Seoses õiglase kohtlemisega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse § 594 lõikele 2 tuleb eristada mõisteid "õiglane" ja "võrdne"; vastupidiselt eeldusele, et mõlemaid mõisteid võib kasutada omavahel asendatavalt, ei tähenda objektiivne erinevus tähtaegade pikkuses õiglase kohtlemise õiguse rikkumist.

Huvide konflikt

Lõpuks on just vahekohtuniku sõltumatuse küsimus olnud esiplaanil Riigikohtu hiljutises 15.05.2019 otsuses (18 ONc 1/19w). Selles kohtuasjas avalikustas vahekohtunik, kelle kuus kostjat olid ühiselt määranud, et tema advokaadibüroo oli palgatud ühe mitteseotud vahekohtu poole poolt. Lisaks selgus, et see pool oli palganud ka kahe käesoleva vahekohtumenetluse kostja advokaadi. Küsimus keskendus seega sellele, kas vahekohtunik, kes tegutseb ühes vahekohtumenetluses poolte nõustajana ja teises vahekohtumenetluses kaasnõustajana, rikub vahekohtuniku sõltumatuse põhimõtet ja toob kaasa vahekohtuniku ametist kõrvaldamise. Kohus võttis vastu range standardi, mis tugevdab arusaama, et õigusemõistmine peab mitte ainult toimuma, vaid seda tuleb ka näha. Ta sedastas, et nende jõupingutuste lahutamatu osa ei ole mitte ainult pädevuse näitamine, vaid ka usaldus sõltumatute, erapooletute riigikohtunike ja erapooletu kohtusüsteemi kui terviku vastu, leides, et:

IBA suunised võivad olla kasulikuks abivahendiks selle kõrge standardi kohaldamisel vahekohtumenetluse suhtes;

Kuigi vahekohtuniku ja advokaadi vahelised kõrvalised suhted on vahekohtu finants- ja ametialase tegelikkuse lahutamatu osa, peetakse kahtlusi põhjendatuks, kui mõistlik ja teadlik kolmas isik järeldab, et on tõenäoline, et vahekohtuniku otsust võivad mõjutada muud tegurid kui poolte esitatud faktid;

Mitme ühe poole määratud õigusliku esindaja koostöö ulatub kaugemale kui vaid kõrvalised kontaktid, sest see tähendab tihedamat koostööd nii arutatava teema käsitlemise aja kui ka sisu osas;

Erinevalt IBA suunistest, mis viitavad sellele, et tegutsemine praeguse kaasnõustajana või viimase kolme aasta jooksul tegutsemine võib seada kahtluse alla vahekohtunike erapooletuse, võttis Riigikohus rangema seisukoha, tuues välja praeguse kaasnõustamise kui õigustatud põhjuse eemaldamiseks;

Ühist õiguslikku esindamist peetakse samaaegseks ("jooksev kaasnõustamine") ja seega vahekohtuniku erapooletuse seisukohast põhjendatult murettekitavaks, kui ühine õiguslik esindamine põhineb pärast vahekohtu moodustamist ja käimasoleva vahekohtumenetluse ajal antud volitusel - see põhimõte kehtib seega ka vahekohtuniku ja advokaadi suhtes, kes tegutsevad kaasnõustajana kõnealusest asjast sõltumatul teemal.

Kommentaar

Kindlasti on tervitatav Austria kohtualluvuse tsentraliseerimine vahekohtumenetlusega seotud küsimustes. Selle kahekordne lähenemisviis, mis annab rangeid suuniseid, kuid võimaldab kontekstipõhist lähenemist, mis jätab ruumi kohtuasja faktiliste asjaolude kaalumiseks, on oluliselt parandanud Austria vahekohtumenetluste kvaliteeti ja üldist tõhusust. Vahekohtu otsuste puhul on nii vahekohtunike kui ka nõustajate jaoks kasulikud Riigikohtu esitatud standardid nii otsuste koostamise protsessi kui ka menetluse tühistamise edukuse hindamise osas. Samuti loob see rangete õigusnormide leevendamine vaidlustamismenetluste puhul kaasaegse vahekohturaamistiku, mis vastab nii vahekohtu kogukonna kui ka kaasaegse õiguspraktika kui terviku muredele, vajadustele ja nõudmistele. Kuigi Euroopa Kohtu lähenemisviis huvide konflikti küsimusele on oma olemuselt oluliselt rangem (läheb IBA suuniste piiridest kaugemale), oleks vale oodata kaebuste arvu suurenemist. Vastupidi, just otsustavate alusnormide kvaliteedi tõttu on võimalik vältida põhjendamatuid viivitusi.

Nende hiljutiste arengute valguses on Austria kindlustanud oma positsiooni kaasaegsete õigusaktidega määratletud ja tõhusa ülemkohtuga varustatud vahekohtusõbraliku jurisdiktsioonina. Aastaks 2020 on Austria väidetavalt kaotanud ühe oma viimastest vahekohtumenetluse piirangutest (Baker McKenzie, The Year Ahead, 2020: p6(3)).i Praegu kohaldatakse teise poole nimel vahekohtukokkulepete sõlmimise volituste suhtes rangeid eeskirju, sealhulgas nõuet, et volikiri peab olema kirjalik. Neid norme kavatsetakse leevendada tulevaste õigusaktidega, mille mõju on veel lahtine. Piisab, kui öelda, et Austria ülemkohtu kohtupraktikat puudutav suunamuutus tõotab olla viljakas, et jätkuvalt tugevdada riigi kui väga kvaliteetse ja eelistatud vahekohtu koha mainet.

Lõppmärkused

iBaker McKenzie. Eelseisev aasta. Arengud ülemaailmsetes kohtuvaidlustes ja vahekohtumenetlustes 2020. aastal. [Online]. Kättesaadav aadressil: https://www.bakermckenzie.com/en/insight/publications/2020/01/year-ahead-litigation-arbitration.